Õpikeskkonna uudised

Vanemad teemad...


Saadaolevad kursused

Keel ja ühiskond. Praktiline eesti keel I

Praktilise eesti keele kursuste õppesisu on toimingukeskne: eesmärgiks on toime tulla eluliste eesmärgistatud keeletoimingutega, s.o toimingutega, mille üks osa on kindlat liiki tekstid. Praktilise harjutamise teel arendatakse keelepädevuse osaoskusi, s.o suulist esinemist ja suhtlust, kirjutamist ja kirjavahetuse pidamist, kuulamist ja lugemist, nagu ka loetu-kuuldu suulist või kirjalikku vahendamist omaenda teksti osana ja omadel eesmärkidel.

Kirjandus ja film

Õpik: E. Annus jt. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Teosed:

1. Jaan Krossi "Keisri hull" või "Wikmani poisid"                                                     

2. M. Heinsaare, I. Hargla jt 4 novelli 

1) Hargla.doc  

2) Kätlin Kaldmaa "Lugu Einhver Ekkineinsdottiri häälest" 

3) Mehis Heinsaar "Kohtumine Taageperas"

http://heinsaar.weebly.com/kohtumine-taageperas.html

 

3. A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees, kes teadis ussisõnu"

 

4. S. Oksaneni "Puhastus" (või Viivi Luige "Seitsmes rahukevad")

 

5. Vabalt valitud tänapäevane romaan


 


Õpikud:

E.Annus, L. Epner, M. Velsker. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006. 

A. Nahkur. „Realismist postmodernismini“. Koolibri, 2007. 

Lisamaterjalid: http://kirjanduslugu.edu.ee/

                         http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/

Teosed:

1. A. Viirlaiu romaan  „Ristideta hauad“ I osa

2. J. Smuuli näidend „Polkovniku lesk“

3. J. D. Salingeri romaan  „Kuristik rukkis“

4. K. Hamsuni romaan  „Victoria“

5. M.Traadi romaan „Inger“



Põhiõpikud: L. Epner, K. Metste, S. Olesk. Vanem eesti kirjandus. Koolibri, 2005.

         E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp.20.sajandi I poole eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

                   E.Annus, L. Epner, M. Velsker. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Lisamaterjal:  L. Epner. Kitzbergist Raudsepani. Koolibri

                       K. Muru. Noor-Eestist arbujateni. Koolibri

                       http://kirjanduslugu.edu.ee/

                       http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirjandus/

Kursusel käsitletavad teosed:

1. E. Vilde "Pisuhänd"

2. Fr.Tuglase 3 novelli ("Popi ja Huhuu", "Inimese vari", "Suveöö armastus") ja P. Vallaku 3 novelli ("Maanaine", "Laip metsas" ja üks novell omal valikul)

3. A.H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osa

4. A.H. Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" või " Põrgupõhja uus Vanapagan"

5. A. Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi" või "Ekke Moor"



Põhiõpikud:   Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Koolibri 2005.

                      Anne Nahkur. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri 2007.

                       Luule Epner jt. Vanem eesti kirjandus. Koolibri 2005.

Kursusel käsitletavad teosed:

Prosper Merimee´"Carmen"

H. de Balzaci "Isa Goriot"

A. Tšehhovi 3 novelli (üks on kindlasti "Palat number 6)

E. Raua "Kalevipoja" ümberjutustus

L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

Põhiõpikud: Anne Nahkur. Kirjandus antiigist renessansini. Koolibri 2005

                    Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Koolibri 2005

Lisalugemist: I. Šaitanov. Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma. Avita 2007.

                       I. Šaitanov. Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss. Avita. 2004

                    

Kursusel käsitletavad teosed:

Sophoklese "Kuningas Oidipus"

Boccaccio "Dekameron" (3 novelli)

Shakespeare´i "Hamlet"

Moliere´i 1 näidend



Õpik: Татьяна Троянова "Русский язык день за днём, 12 класс"

Õpik: Татьяна Троянова "Русский язык день за днём, 12 класс"

Õpiku "Встречи" 5. tsükkel ("Сколько стран, столько и обычаев")

Õpiku "Встречи" 4. tsükkel ( "Был бы друг, найдётся и досуг").

Õpiku "Встречи"  2. tsükkel

Sel kursusel jätkame tööd õpikuga "Встречи" (Tsükkel 3).

Vene keele 0- kursusel  korrigeerime algteadmisi vene keelest.  Abiks on õpik "Встречи" , mille alapealkiri on  "Vene keele algkursus". Õpiku materjal on salvestatud, ning õpilastel on soovi korral võimalik see välja printida.

Õpiku 1.tsükli läbiv teema on "Vene ees-, isa- ja perekonnanimed".

Kursuse jooksul kordame sõnavara, mis on seotud teemaga "Tutvumine", ning õpime uut sõnavara.

Grammatika: nimisõnade ja omadussõnade sugu, kääne Предложный падеж, tegusõna pööramine, eesti ees- ja perekonnanimede käänamine vene keeles.


Materjalid aitavad õpilasel valmistuda rahvusvaheliseks eksamiks.

Gümnaasiumi esimene kursus on kordava ja ühtlustava iseloomuga. Püüame laduda korraliku aluse, et edaspidi oleks kergem edasi liikuda. Tegeleme tegusõna aktiivi aegade ning põhivormidega, erinevate teemadega (filmid, kirjandus, meelelahutus). Tundides püüame võrdset tähelepanu pöörata kõigi osaoskuste arendamisele.

Mit diesem Kurs schliessen wir das Lehrbuch Schritte international 4 ab. Wir behandeln solche Themen wie Geld und träumen von einem Lottogewinn, in der Lekton 14 sprechen wir über Lebensabschnitte, was war und was noch kommt. 

Saksa keel 6 kursusega lõpetame õpiku Schritte international 4. Jätkame 13 õppetüki rahateema käsitlemist, unistame lotovõidust. Viimases, 14. õppetükis räägime erinevatest eluetappidest ja sellest, mis olnud ning mis võiks tulla. 

Wir behandeln Themen Reisen und Bank, wiederholen Präpositionen und die Deklination der Adjektive, aber auch Konjunktiv II und indirekte Fragen. 

Kursusel käsitleme teemasid Reisimine ja Pank, kordame eessõnu ja omadussõna käänamist, tingivat kõneviisi ja kaudsete küsimuste moodustamist. 

Wir behandeln hier solche Themen wie Kommunikation (Lekt. 10.) und Unterwegs (Lekt. 11.); beschreiben Produkte und den Weg. Wir wiederholen die Deklination der Adjektive und Präpositionene. Die Zeitform Passiv Präsens kommt noch hinzu.

Õppetükkide teemad on Kommunikation ja Unterwegs; tuletame meelde omadussõna ja püüame asju kirjeldada; juhatame teed - selleks kordame eessõnu ja käändeid. Uue tegusõna ajavormina käsitleme Passiv Präsens aega.

Wir behandeln solche Themen wie Am Wochenende und Warenwelt, schreiben eine E-Mail und beschreiben Gegenstände, lenrnen Konjunktiv II und wiederholen Adjektivdeklination.

Me käsitleme selliseid vetlusteemasid nagu Nädalalõpu tegevused ja Sisseostud, kirjutame meili, õpime tingiva kõneviisi moodustamist ja kordame nimisõna ning omadussõna käänamist.

Wir beschäftigen uns mit den Themen der Freizeit wie Musik, Reisen und Orientierung in der Stadt. Von der Grammatik üben wir den Genitiv, Präpositionen und Zeitformen des Verbs (Präsens, Präteritum, Perfekt).

Teisel kursusel tegeleme selliste vaba aja teemadega nagu muusika, reisimine ja võõras linnas tee leidmine - juhatamine. Grammatika teemadest vaatame üle Genitivi käände, eessõnad ka tegusõna mineviku ajavormid (olevik, liht- ja täisminevik).

Beim ersten Kurs wiederholen wir den Wortschatz: wir sprechen über die alltäglichen Tätigkeiten und den Tagesverlauf, aber auch über Freizeit.

Wir wiederholen die Deklination der Substantive, Konjunktionen und Fragen stellen.

Esimesel kursusel tuletame meelde sõnavara: räägime igapäevaelu teemadel, päevakavast ja vabast ajast. 

Kordame nimisõna käänamist, tuletame meelde sidesõnade tähendused ja küsimuste moodustamise.


Just praegusel segasel ajal

end proovile panna on vaja.

Arvud selgena hoiavad pea, 

küll te hakkama saate, ma tean!

JÕUDU!


Just praegusel segasel ajal

end proovile panna on vaja.

Arvud selgena hoiavad pea, 

küll te hakkama saate, ma tean!

JÕUDU!

                            Mariann Laius


Et olla edukas eksami ajal,

on praegu tõsiselt korrata vaja! 

M. Laius

Matemaatika 6. kursusel tutvume arvujadadega ja funktsiooni tuletisega ning kasutame viimast funktsioonide uurimisel.

See kursus on pühendatud võrranditele ja võrratustele. Tegeleme jätkuvalt ka avaldiste lihtsustamisega, sest seda oskust vajame võrrandite lahendamisel.

Matemaatika kursusel 1a õpime tundma arvude maailma ja algebralisi avaldisi.

Matemaatika 0-kursusel meenutame matemaatika põhitõdesid, mida õppisime põhikoolis. Seda selleks, et edaspidi saaksime asuda juba gümnaasiumi kursuste õppimisele.

Veel vähekene pingutust,

et kätte saada tunnistus.

Siis täitub minu unistus,

kui sulgeda saan kooli ust.

                          M. Laius

Tolm teadmistelt pühkida on vaja.

See kõik võtab päris suure aja.

Kuid kui hoolsalt harjutan ja teen tööd, 

siis eksami eel on rahulik öö.

                                           M. Laius

Oh, armas stereomeetria - 

palun mahu mulle pähe Sa! 

Jääb eksamiks siis korrata veel

ja ongi lahti mu ees kõik teed. 

                                M. Laius

Kolmnurk, ruut, ristkülik ja muu - 

pole midagi hirmsat ju!

Kui lisada veel integraal,

siis edukalt kõik tehtud saan.

                                   M. Laius

Oh, need erinevad jadad - 

oleks pea mul seda jagaks!

Tuletis veel lisaks ka,

et saaks funktsioone uurida.


Tuleb olla hea õppija, 

siis ka sellest üle saan!

Lõpuklass mind ootab juba,

vajan sinna pääsu luba. 

                               M. Laius

Saab selgeks funktsioon

olgu see sirge või "kõver joon".

Natuke logaritm- ja eksponentvõrrandeid ka, 

et kursus edukalt läbida. 

                                           M. Laius

Tõenäosus ja statistika - 

mõnusat mõttetööd pakuvad nad. 

M. Laius

Kui selge kursus see,

siis teada mõisted need - 

olgu lõik, vektor või joon,

naeratuse näole see toob. 

                        M. Laius

Matemaatika viienda kursuse käigus õpime tundma mõnede lihtsamate funktsioonide omadusi.

Kuidas mõõta küll kolme konna meetriga?

Kas vastab sellele trigonomeetria?

Või on siin kursusel miskit põnevat ka,

mille üle tuleb veel palju juurelda?

                                        M. Laius



 

Võrrandid ja protsendid ka

tuleb üle vaadata.

Kui selge on kõik vana meil,

siis saame käia uutel teil.

Murdvõrrandeid ja lineaarvõrratusi me

ning nende süsteeme uurime.

Ruutvõrratused teiste seas

on leidmas koha Teie peas.

.                          M. Laius


Nüüd arvuhulkade, absoluutväärtuse, astendamisega Te

selle kursuse jooksul tutvust teete.

Lisaks ruutjuur, n-es juur ja ratsionaalavaldised ka

tuleb kõigele lisaks selgeks saada.

Eks tehted juurte ja astmetega lisaks veel ole

ja juuravaldiski pole teab mis kole.

JÄTKUVAT ÕPILUSTI!

                                     Mariann Laius


Matemaatika - see on arvude muusika,

mida kuulevad need,

kes on ise selle nimel nõus vaeva nägema...

                        M. Laius

 

Avastame koos matemaatikat me ümber ja tugevdame põhiteadmisi, et tunda end selles õppeaines kindlamalt. 

Gümnaasiumi kitsa matemaatika kolmandal kursusel õpime tundma vektoreid ja neid ka lihtsamail juhtumeil kasutama. Kasutamise kohta meenub meile kindlasti üht-teist füüsikast, kus vektorite abil kujutasime nihet, jõudu ja kiirust. Matemaatika kursuse teine osa on pühendatud joone võrrandile. Siin näeme, kuidas joone kuju ja asend on seotud seda joont kirjeldava võrrandiga. Ja ka vastupidi, millise joonega saab kujutada võrrandit (valemit) pildiliselt.

Trigonomeetria alused ja kolmnurga lahendamine

See on toetav materjal e-kursuse läbijatele. Siin lühidalt tuletatakse meelde põhikooli teemasid.

Kursuse teemad on:  vektor tasandil, joone võrrand, tõenäosus, statistika, arvjadad, funktsioonid, funktsioonide piirväärtus ja tuletis.

Ülevaade 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguskümnendi arengutest. Valik "suuri teemasid" möödunud sajandi ühiskonnast, valitsemisest, rahvusvahelistest suhetest ja majandusest. 

Kordav kokkuvõte lähiajaloo maailma peamistest arengusuundadest läbi võtmesündmuste.

Viimase sajandi aeg ja sündmused - tegelik ja näiline rahva võimu ajastu Euroopast üle maailma. Külm sõda kui kahe superriigi "veretu" võimuvõitlus. Unistus igavesest heaolust kõigile.

Viimane sajand - Euroopa monarhistlike suurriikide ainuvõimu ajastu lõppvaatus ja uute ühiskondade sünd maailmasõdade verepulmas. Unistus pöördumatust progressist ja kõik sõjad lõpetavast sõjast.

Eesti ajalugu 16. sajandi keskpaigast - 20. sajandi alguseni. 

Poliitilised pöördepunktid Rootsi kuninga ja Vene tsaari alamatena. Kohaliku aadelkonna ja selle omavalitsuse tõusud ja mõõnad, Eesti ühiskonna jagunemine seisusteks ja seisuste vahelised vastuolud ühiskondliku arengu takistusena. Majanduse iseloom ja seos seisusliku ühiskonnakorra ning monarhistliku valitsemisega. Kultuuri ja hariduse seosed põliskultuuri ning välismõjudega - riigi, kiriku ja omavalitsuse roll vaimuelu ning ainelise kultuuri vormimisel.

Kursus (kood A0) on sissejuhatus gümnaasiumi ajalooõppe kursustele. Ajalooõpe põhineb põhikoolis omandatud eelteadmistel. 

Antud kursus toetab õppijat, kelle eelteadmised ja õpioskused on ununenud või nõrgad. Kursuse lõpus on õppijal taastatud alusteadmised ja põhioskused gümnaasiumi tasemel ajaloo ainekursuste edukaks läbimiseks.


Eesti ajaloo 11 000 aastat: muinasajast läbi keskaja kuni uude aega.

Eesti rahvastiku kujunemine ja asukoha mõju selle muutumisele. Seosed Läänemere piirkonna rahvastega, elatusalad ning elukeskkond kuni 12. sajandini. Vaimuelu ja aineline kultuur enne feodaalriikide rajamist ning kristliku kiriku ülemvõimu kehtestamist. Kristluse ja feodaalriikide maaletoomine "tule ja mõõgaga" ning selle mõju Eesti ühiskonna ja majanduse muutumisele. Feodaalriikide ajastu poliitilises elus ning ühiskonna toimimises. Katoliku kiriku osa ühiskonnas. Linnakultuuri algus ning osa majanduselus ja ühiskonna arengus. Euroopa kriiside mõju - poliitiika ja religiooni vastandumised Läänemere piirkonnas.

Ülevaade inimkonna üldajaloo kulgemisest antiikajast kuni uusajani (8.sajandist enne meie ajaarvamist - 19.sajandini m.a.j).

Kursus tugineb põhikoolis omandatud faktiteadmistel üksikute maade ajaloost ning ajaloo alase mõistete tundmisel, mis on vajalikud õppetekstide lugemisel. Õpilase eelteadmiste puudumisel on õppetekstide lugemiseks vajalik varuda rohkem aega.

Sel kursusel tutvume elektriliste ja magnetiliste nähtustega ning näeme, kuidas need liituvad ühtseks elektromagnetiliste nähtuste vallaks. Kursuse teises osas käsitleme üht elektromagnetilist nähtust - valgust ja õpime, kuidas valgus tekib, levib ja neeldub.

Astronoomia kursus täiendab riikliku õppekava järgset kursust "Megamaailma füüsika". Nendel teemadel töötatakse kursuse käigus läbi populaarteaduslikust kirjandusest pärinevad tekstid ja lahendatakse nende tekstidega seonduvad probleemid. Kogeme, kuidas üksnes Maalt mõõtmiste abil ja mitmesuguseid teadmisi rakendades on saadud teadmisi kaugel kosmoses paiknevate objektide kohta.

Käsitleme sellel kursusel põhilisi tegevusi, mida läheb vaja füüsika õppimisel. Näiteks meenutame mõõtühikuid ja nende teisendamist, arvu normaalkujuga (kümne astmetega) arvutamist jm. Füüsika õppimise näitel tutvume õppimiseks, eriti iseseisvaks õppimiseks tarvilike oskustega.

Siin kursusel uurime kehade liikumist ja otsime vastust küsimusele "kuidas kehad liiguvad?". Tutvume uurimismeetodite, üldmudelite ja üldprintsiipidega. Läbi kogu kursuse püüame mõista, mis on loodus, millega tegeleb füüsika ja mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest.


Kursus annab ülevaate orgaanilistest ainetest ja nendevahelistest seostest.

Keemia 2. kursus toetub 1. kursusele: Keemia alused ja keskendub metallidele ja mittemetallidele ning nende ühenditele.

Õppesisu

Tanapaevane ettekujutus aatomi ehitusest. Informatsioon perioodilisustabelis ja selle tõlgendamine.

Keemilise sideme liigid. Vesinikside. Molekulidevahelised jõud. Ainete füüsikaliste omaduste sõltuvus

aine ehitusest.

Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid. Keemiline tasakaal ja selle nihkumine.

Ainete lahustumisprotsess. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Hapete

ja aluste protolüütiline teooria. Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt). Ioonidevahelised reaktsioonid

lahustes, nende kulgemise tingimused. pH. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses.





Keemias on kõik omavahel tihedalt seotud ja palju on võimalik loogiliselt tuletada, lähtudes üldistest põhimõtetest, kasutades näiteks perioodilisustabelit, metallide pingerida või teisi üldistavaid seoseid. 0 kursuse jooksul püütaksegi õpilastele meelde tuletada põhikoolis õpitut ja kuidas kasutada tabeleid. Oluline on info leidmise oskus. 0 kursuse teemad on 1) aine ehitus:, molekulid, aatomid, ioonid. 2) Perioodilisustabeli ja lahustuvustabeli kasutamine 3)Anorgaaniliste ainete põhiklassid 

 Kursus hõlmab järgmisi teemasid: orgaanilise keemia aine, süsinikuühendite paljusus, struktuurivalemite koostamine, nafta, alkaanid, alkoholid, karboksüülhapped, sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained, tähtsamad protsessid, keemia ja elukeskkond.

See kursus sisaldab lisamaterjale harjutamiseks  ning annab võimaluse enesetestimiseks.

Siin kursusel on õpiülesanded Bioloogia 4. kursuse õppijatele

Kursuse proovitöö

Kursus käsitleb põllumajandust, kalandust, metsandus, energiamajandust ja nendega kaasnevaid probleeme.

Kursusel käsitletakse muusika arenguid 20. sajandil maailmas ja Eestis.

Kursusel käsitletakse lääne muusika arengut renessansist 20. sajandi alguseni. Lisaks käsitletakse muusika arengut Eestis: tutvutakse esimeste muusikalise haridusega heliloojatega, rahvusliku koorimuusika ja instrumentaalmuusikaga. 


Muusika I kursus on veebipõhine kursus, st. et materjalid on saadavad moodle`st või kooli sisevõrgust. Suurem osa suhtlust, tööde esitamine ja hindamine toimub samuti veebipõhiselt.

Täpsem kursuse kava, käsitletavad teemad ja hindamispõhimõtted on antud kursuse kava dokumendis.

20 sajandi kunst ja muusika.

Kultuuriloo esimese kursuse teemad on rahvakultuur, Vana Maailma kultuuripärand ja keskaja kultuur. Tutvutakse erialase keele ja mõistetega.

Kunstilugu renessanssist 19. sajandi lõpuni

Karjääriõpetuses käsitleme teemasid, mis aitavad õpilastel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi kiiresti muutuvast töömaailmast, elukutsetest ja õppimis- ning koolitusvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, sisenemaks kaasaegsesse töömaailma.

Ülevaade kaasaegse ühiskonna kriitiliseks mõistmiseks vajalikest põhimõtetest, selle kirjeldamise alusmõistetest ning selles toimuvate protsesside uurimisvahenditest (meetoditest ja võtetest). Kursus keskendub teemadele ÜHISKONNA MAJANDAMINE ja MAAILMA ARENG JA MAAILMAPOLIITIKA.


Ülevaade kaasaegse ühiskonna kriitiliseks mõistmiseks vajalikest põhimõtetest, selle kirjeldamise alusmõistetest ning selles toimuvate protsesside uurimisvahenditest (meetoditest ja võtetest). Kursus keskendub teemadele: MIS ON ÜHISKOND NING KUIDAS SEE MUUTUB ja KUIDAS VALITSEMINE TOIMUB DEMOKRAATLIKUS ÜHISKONNAS?


Nüüdisühiskonna kujunemine. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond - iseloomulikud tunnused, protsessid.

Ühiskonna valitsemine: riigivalitsemise vormid, riigikorralduse vormid. Demokraatlik riigikord. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond. Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad. Valimised. Seadusandlik-, täidesaatev ja kohtuvõim.

Kursus on loodud, et anda ülevaade digipädevuse arendamise võimalustest.

Perekonnaõpetuse õppematerjalides esitatakse ning uuritakse erinevaid olulisi ja elulisi küsimusi, kuid alati ei ole valmis vastuseid,  mis lahendaksid elus ettetulevad  probleemid. Sellel kursuse raames paneme ennast analüüsima ja arutlema, mõtestama   ning ise otsima vastuseid perekonna olemasolust,  vajalikkusest  ja sellest, milliseid ülesandeid perekond üksikisiku ja ühiskonna elus täidab.

Kõne- ja väitluskursuse eesmärk on, et õpilane:
1) väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt;
2) argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti;
3) rakendab kriitilist mõtlemist.