Saadaolevad kursused

Keel ja ühiskond. Praktiline eesti keel I

Praktilise eesti keele kursuste õppesisu on toimingukeskne: eesmärgiks on toime tulla eluliste eesmärgistatud keeletoimingutega, s.o toimingutega, mille üks osa on kindlat liiki tekstid. Praktilise harjutamise teel arendatakse keelepädevuse osaoskusi, s.o suulist esinemist ja suhtlust, kirjutamist ja kirjavahetuse pidamist, kuulamist ja lugemist, nagu ka loetu-kuuldu suulist või kirjalikku vahendamist omaenda teksti osana ja omadel eesmärkidel.

Kirjandus ja film

Õpik: E. Annus jt. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Teosed:

1. Jaan Krossi "Keisri hull" või "Wikmani poisid"                                                     

2. M. Heinsaare, I. Hargla jt 4 novelli 

1)Indrek Hargla novell "Apteeker Melchior ja katustel tantsija".

2) Kätlin Kaldmaa "Lugu Einhver Ekkineinsdottiri häälest" 

3) Mehis Heinsaar "Kohtumine Taageperas"

http://heinsaar.weebly.com/kohtumine-taageperas.html

 

3. A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees, kes teadis ussisõnu"

 

4. S. Oksaneni "Puhastus" (või Viivi Luige "Seitsmes rahukevad")

 

5. Vabalt valitud tänapäevane romaan


 


Õpikud:

E.Annus, L. Epner, M. Velsker. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006. 

A. Nahkur. „Realismist postmodernismini“. Koolibri, 2007. 


                  

Teosed:

1. A. Viirlaiu romaan  „Ristideta hauad“ I osa

2. J. Smuuli näidend „Polkovniku lesk“

3. J. D. Salingeri romaan  „Kuristik rukkis“

4. K. Hamsuni romaan  „Victoria“

5. M.Traadi romaan „Inger“



Põhiõpikud: L. Epner, K. Metste, S. Olesk. Vanem eesti kirjandus. Koolibri, 2005.

         E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp.20.sajandi I poole eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

                   E.Annus, L. Epner, M. Velsker. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Lisamaterjal:  L. Epner. Kitzbergist Raudsepani. Koolibri

                       K. Muru. Noor-Eestist arbujateni. Koolibri

                      

Kursusel käsitletavad teosed:

1. E. Vilde "Pisuhänd"

2. Fr.Tuglase 3 novelli ("Popi ja Huhuu", "Inimese vari", "Suveöö armastus") ja P. Vallaku 3 novelli ("Maanaine", "Laip metsas" ja üks novell omal valikul)

3. A.H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" V osa

4. A.H. Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" või " Põrgupõhja uus Vanapagan"

5. A. Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi" või "Ekke Moor"



Põhiõpikud:   Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Koolibri 2005.

                      Anne Nahkur. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri 2007.

                       Luule Epner jt. Vanem eesti kirjandus. Koolibri 2005.


Kursusel käsitletavad teosed:

W. Shaksespeare'i tragöödia "Hamlet

Moliere'i komöödia  "Don Juan"/ "Tartuffe"/ "Misantroop" 

Prosper Merimee "Carmen" 

Honore de Balzaci "Isa Goriot"     

Anton Tšehhovi 3 novelli  (kindlasti "Palat nr 6")    

Põhiõpikud: Anne Nahkur. Kirjandus antiigist renessansini. Koolibri 2005

                    Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Koolibri 2005

                    Luule Epner jt. Vanem eesti kirjandus. Koolibri 2005

Lisalugemist: I. Šaitanov. Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma. Avita 2007.

                       I. Šaitanov. Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss. Avita. 2004

                    

Kursusel käsitletavad teosed:

Sophoklese "Kuningas Oidipus"

Fr. R. Faehlmanni "Müütilised muistendid"

Eno Raua "Kalevipoja" ümberjutustus

Boccaccio "Dekameron" (3 novelli)

J. W. Goethe "Faust" I osa

Võite lugeda ka "Fausti" ümberjutustust




Õpik: Татьяна Троянова "Русский язык день за днём, 12 класс"

Õpiku "Встречи" 6. tsükkel ( "В гостях хорошо, а дома лучше").

Õpiku "Встречи" 5. tsükkel ("Сколько стран, столько и обычаев")

Õpiku "Встречи" 4. tsükkel ( "Был бы друг, найдётся и досуг").

Õpiku "Встречи"  2. tsükkel

Sel kursusel jätkame tööd õpikuga "Встречи" (Tsükkel 3).

Vene keele 0- kursusel  korrigeerime algteadmisi vene keelest.  Abiks on õpik "Встречи" , mille alapealkiri on  "Vene keele algkursus". Õpiku materjal on salvestatud, ning õpilastel on soovi korral võimalik see välja printida.

Õpiku 1.tsükli läbiv teema on "Vene ees-, isa- ja perekonnanimed".

Kursuse jooksul kordame sõnavara, mis on seotud teemaga "Tutvumine", ning õpime uut sõnavara.

Grammatika: nimisõnade ja omadussõnade sugu, kääne Предложный падеж, tegusõna pööramine, eesti ees- ja perekonnanimede käänamine vene keeles.


Materjalid aitavad õpilasel valmistuda rahvusvaheliseks eksamiks.

Gümnaasiumi esimene kursus on kordava ja ühtlustava iseloomuga. Püüame laduda korraliku aluse, et edaspidi oleks kergem edasi liikuda. Tegeleme tegusõna aktiivi aegade ning põhivormidega, erinevate teemadega (filmid, kirjandus, meelelahutus). Tundides püüame võrdset tähelepanu pöörata kõigi osaoskuste arendamisele.

Wir behandeln Themen Arbeitswelt und Sport und Fitness. Wichtige Themen!  Wir lernen, wie sollte man sich als Berufsanfänger am Arbeitsplatz benehmen, üben Telefongespräche, sprechen  und lesen über Urlaub und Freizeitbeschäftigungen. Von Grammatik gibt es solche Themen wie Konjunktiv II, Verben mit Präpositionen, Fragewörter und Präpositionaladverbien. 

Wir behandeln solche Themen wie Kennenlernen und  Zu Hause  

Von Grammatikthemen wiederholen wir die Zeitformen und lokale Präpositionen (Dativ, Akkusativ)

Käsitlemist leiavad teemad Kennenlernen ja Zu Hause 

Grammatikateemadest kordame tegusõna ajavorme ja asukohta väljendavaid eessõnu. 

Wir sprechen über Themen Essen und Trinken und Arbeitswelt. 

Mit diesem Kurs schliessen wir das Lehrbuch Schritte international 4 ab. Wir behandeln solche Themen wie Geld und träumen von einem Lottogewinn, in der Lekton 14 sprechen wir über Lebensabschnitte, was war und was noch kommt. 

Saksa keel 6 kursusega lõpetame õpiku Schritte international 4. Jätkame 13 õppetüki rahateema käsitlemist, unistame lotovõidust. Viimases, 14. õppetükis räägime erinevatest eluetappidest ja sellest, mis olnud ning mis võiks tulla. 

Wir behandeln Themen Reisen und Bank, wiederholen Präpositionen und die Deklination der Adjektive, aber auch Konjunktiv II und indirekte Fragen

Kursusel käsitleme teemasid Reisimine ja Pank, kordame eessõnu ja omadussõna käänamist, tingivat kõneviisi ja kaudsete küsimuste moodustamist. 

Wir behandeln hier solche Themen wie Kommunikation (Lekt. 10.) und Unterwegs (Lekt. 11.); beschreiben Produkte und den Weg. Wir wiederholen die Deklination der Adjektive und Präpositionene. Die Zeitform Passiv Präsens kommt noch hinzu.

Õppetükkide teemad on Kommunikation ja Unterwegs; tuletame meelde omadussõna ja püüame asju kirjeldada; juhatame teed - selleks kordame eessõnu ja käändeid. Uue tegusõna ajavormina käsitleme Passiv Präsens aega.

Wir behandeln solche Themen wie Am Wochenende und Warenwelt, schreiben eine E-Mail und beschreiben Gegenstände, lenrnen Konjunktiv II und wiederholen Adjektivdeklination.

Me käsitleme selliseid vetlusteemasid nagu Nädalalõpu tegevused ja Sisseostud, kirjutame meili, õpime tingiva kõneviisi moodustamist ja kordame nimisõna ning omadussõna käänamist.

Tolm teadmistelt pühkida on vaja.

See kõik võtab päris suure aja.

Kuid kui hoolsalt harjutan ja teen tööd, 

siis eksami eel on rahulik öö.

                                           M. Laius


Nüüd 9. klassi teemade juurde asume me,

et koos käia lõpueksamini ühiselt see pikk tee. 

                                                       M. Laius

Matemaatika 9-ndal, kordamiskursusel läbime ülevaatlikult kõigi eelnenud kursuste materjali.

Matemaatika 8-ndal, stereomeetria kursusel tegeleme ruumiliste kehadega.

Selle kursuse teemad on:

  • Tuletised
  • Puutuja võrrand
  • Funktsiooni graafiku uurimine tuletiste abil
  • Ekstreemumülesanded

Gümnaasiumi matemaatika kolmas kursus, kus käsitletakse vetorite ja sirgete teemat. Sees on kõik vajalikud valemid ja lahendusvõtted, et teha tehteid vektoritega ja lahendada praktilisi ülesandeid vektorite kasutamisega ning kõige tähtsamad sirgete valemite koostamise võtted. Kogu kursus on orienteeritud just praktiliste ülesannete lahendamisele ja oskusele tekstist leida vajalikke andmeid ja kasutada neid ülesande lahendamisel.

Just praegusel segasel ajal

end proovile panna on vaja.

Arvud selgena hoiavad pea, 

küll te hakkama saate, ma tean!

JÕUDU!


Just praegusel segasel ajal

end proovile panna on vaja.

Arvud selgena hoiavad pea, 

küll te hakkama saate, ma tean!

JÕUDU!

                            Mariann Laius


Et olla edukas eksami ajal,

on praegu tõsiselt korrata vaja! 

M. Laius

Matemaatika 6. kursusel tutvume arvujadadega ja funktsiooni tuletisega ning kasutame viimast funktsioonide uurimisel.

See kursus on pühendatud võrranditele ja võrratustele. Tegeleme jätkuvalt ka avaldiste lihtsustamisega, sest seda oskust vajame võrrandite lahendamisel.

Matemaatika kursusel 1a õpime tundma arvude maailma ja algebralisi avaldisi.

Matemaatika 0-kursusel meenutame matemaatika põhitõdesid, mida õppisime põhikoolis. Seda selleks, et edaspidi saaksime asuda juba gümnaasiumi kursuste õppimisele.

Veel vähekene pingutust,

et kätte saada tunnistus.

Siis täitub minu unistus,

kui sulgeda saan kooli ust.

                          M. Laius

Tolm teadmistelt pühkida on vaja.

See kõik võtab päris suure aja.

Kuid kui hoolsalt harjutan ja teen tööd, 

siis eksami eel on rahulik öö.

                                           M. Laius

Oh, armas stereomeetria - 

palun mahu mulle pähe Sa! 

Jääb eksamiks siis korrata veel

ja ongi lahti mu ees kõik teed. 

                                M. Laius

Kolmnurk, ruut, ristkülik ja muu - 

pole midagi hirmsat ju!

Kui lisada veel integraal,

siis edukalt kõik tehtud saan.

                                   M. Laius

Oh, need erinevad jadad - 

oleks pea mul seda jagaks!

Tuletis veel lisaks ka,

et saaks funktsioone uurida.


Tuleb olla hea õppija, 

siis ka sellest üle saan!

Lõpuklass mind ootab juba,

vajan sinna pääsu luba. 

                               M. Laius

Saab selgeks funktsioon

olgu see sirge või "kõver joon".

Natuke logaritm- ja eksponentvõrrandeid ka, 

et kursus edukalt läbida. 

                                           M. Laius

Tõenäosus ja statistika - 

mõnusat mõttetööd pakuvad nad. 

M. Laius

Kui selge kursus see,

siis teada mõisted need - 

olgu lõik, vektor või joon,

naeratuse näole see toob. 

                        M. Laius

Matemaatika viienda kursuse käigus õpime tundma mõnede lihtsamate funktsioonide omadusi.

Et oleks võimalik jõuda (arvude) maailma suurte avaruste mõistmiseni, on vaja kindlaid samme koolimatemaatikas. 

                                 Mariann Laius

Kuidas mõõta küll kolme konna meetriga?

Kas vastab sellele trigonomeetria?

Või on siin kursusel miskit põnevat ka,

mille üle tuleb veel palju juurelda?

                                        M. Laius



 

Võrrandid ja protsendid ka

tuleb üle vaadata.

Kui selge on kõik vana meil,

siis saame käia uutel teil.

Murdvõrrandeid ja lineaarvõrratusi me

ning nende süsteeme uurime.

Ruutvõrratused teiste seas

on leidmas koha Teie peas.

.                          M. Laius


Nüüd arvuhulkade, absoluutväärtuse, astendamisega Te

selle kursuse jooksul tutvust teete.

Lisaks ruutjuur, n-es juur ja ratsionaalavaldised ka

tuleb kõigele lisaks selgeks saada.

Eks tehted juurte ja astmetega lisaks veel ole

ja juuravaldiski pole teab mis kole.

JÄTKUVAT ÕPILUSTI!

                                     Mariann Laius


Matemaatika - see on arvude muusika,

mida kuulevad need,

kes on ise selle nimel nõus vaeva nägema...

                        M. Laius

 

Avastame koos matemaatikat me ümber ja tugevdame põhiteadmisi, et tunda end selles õppeaines kindlamalt. 

Gümnaasiumi kitsa matemaatika kolmandal kursusel õpime tundma vektoreid ja neid ka lihtsamail juhtumeil kasutama. Kasutamise kohta meenub meile kindlasti üht-teist füüsikast, kus vektorite abil kujutasime nihet, jõudu ja kiirust. Matemaatika kursuse teine osa on pühendatud joone võrrandile. Siin näeme, kuidas joone kuju ja asend on seotud seda joont kirjeldava võrrandiga. Ja ka vastupidi, millise joonega saab kujutada võrrandit (valemit) pildiliselt.

Trigonomeetria alused ja kolmnurga lahendamine

See on toetav materjal e-kursuse läbijatele. Siin lühidalt tuletatakse meelde põhikooli teemasid.

Kursuse teemad on:  vektor tasandil, joone võrrand, tõenäosus, statistika, arvjadad, funktsioonid, funktsioonide piirväärtus ja tuletis.

Ülevaade 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguskümnendi arengutest. Valik "suuri teemasid" möödunud sajandi ühiskonnast, valitsemisest, rahvusvahelistest suhetest ja majandusest. 

Kordav kokkuvõte lähiajaloo maailma peamistest arengusuundadest läbi võtmesündmuste.

20. sajandi viimase poole aeg ja sündmused. Näiline rahva võimu ajastu Kesk- ja Ida-Euroopas ja selle siirded üle maailma. Külm sõda kui kahe superriigi "veretu" võimuvõitlus. Unistus ja tegelikkus igavesest heaolust kõigile Euroopas ja väljaspool Euroopa õigusriikide ning kodanike enamuse valitud võimusüsteeme.

Viimane sajand - Euroopa monarhistlike suurriikide ainuvõimu ajastu lõppvaatus ja uute ühiskondade sünd maailmasõdade verepulmas. Unistus pöördumatust progressist ja kõik sõjad lõpetavast sõjast.

Kursus (kood A0) on sissejuhatus gümnaasiumi ajalooõppe kursustele. Ajalooõpe põhineb põhikoolis omandatud eelteadmiste kordamisel ja seab eesmärgiks õpilaste eelteadmiste ning oskuste viimine tasemele, mis võimaldab edasiminekut gümnaasiumi ainekava õpieesmärkide saavutamisega. Sisult on see TASANDUSkursus

Antud kursus toetab õppijat, kelle eelteadmised ja õpioskused on ununenud või nõrgad. Kursuse lõpus on õppijal taastatud alusteadmised ja põhioskused gümnaasiumi tasemel ajaloo ainekursuste edukaks läbimiseks.

Eesti ajaloo 11 000 aastat: muinasajast läbi keskaja kuni uude aega.

Eesti rahvastiku kujunemine ja asukoha mõju selle muutumisele. Seosed Läänemere piirkonna rahvastega, elatusalad ning elukeskkond kuni 12. sajandini. Vaimuelu ja aineline kultuur enne feodaalriikide rajamist ning kristliku kiriku ülemvõimu kehtestamist. Kristluse ja feodaalriikide maaletoomine "tule ja mõõgaga" ning selle mõju Eesti ühiskonna ja majanduse muutumisele. Feodaalriikide ajastu poliitilises elus ning ühiskonna toimimises. Katoliku kiriku osa ühiskonnas. Linnakultuuri algus ning osa majanduselus ja ühiskonna arengus. Euroopa kriiside mõju - poliitiika ja religiooni vastandumised Läänemere piirkonnas.

Sel kursusel tutvume elektriliste ja magnetiliste nähtustega ning näeme, kuidas need liituvad ühtseks elektromagnetiliste nähtuste vallaks. Kursuse teises osas käsitleme üht elektromagnetilist nähtust - valgust ja õpime, kuidas valgus tekib, levib ja neeldub.

Astronoomia kursus täiendab riikliku õppekava järgset kursust "Megamaailma füüsika". Nendel teemadel töötatakse kursuse käigus läbi populaarteaduslikust kirjandusest pärinevad tekstid ja lahendatakse nende tekstidega seonduvad probleemid. Kogeme, kuidas üksnes Maalt mõõtmiste abil ja mitmesuguseid teadmisi rakendades on saadud teadmisi kaugel kosmoses paiknevate objektide kohta.

Käsitleme sellel kursusel põhilisi tegevusi, mida läheb vaja füüsika õppimisel. Näiteks meenutame mõõtühikuid ja nende teisendamist, arvu normaalkujuga (kümne astmetega) arvutamist jm. Füüsika õppimise näitel tutvume õppimiseks, eriti iseseisvaks õppimiseks tarvilike oskustega.

Siin kursusel uurime kehade liikumist ja otsime vastust küsimusele "kuidas kehad liiguvad?". Tutvume uurimismeetodite, üldmudelite ja üldprintsiipidega. Läbi kogu kursuse püüame mõista, mis on loodus, millega tegeleb füüsika ja mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest.


Kursus annab ülevaate orgaanilistest ainetest ja nendevahelistest seostest.

Keemia 2. kursus toetub 1. kursusele: Keemia alused ja keskendub metallidele ja mittemetallidele ning nende ühenditele.

Keemias on kõik omavahel tihedalt seotud ja palju on võimalik loogiliselt tuletada, lähtudes üldistest põhimõtetest, kasutades näiteks perioodilisustabelit, metallide pingerida või teisi üldistavaid seoseid. 0 kursuse jooksul püütaksegi õpilastele meelde tuletada põhikoolis õpitut ja kuidas kasutada tabeleid. Oluline on info leidmise oskus. 0 kursuse teemad on 1) aine ehitus:, molekulid, aatomid, ioonid. 2) Perioodilisustabeli ja lahustuvustabeli kasutamine 3)Anorgaaniliste ainete põhiklassid 

Siin kursusel on õpiülesanded Bioloogia 4. kursuse õppijatele

Kursuse proovitöö

Kursus käsitleb põllumajandust, kalandust, metsandus, energiamajandust ja nendega kaasnevaid probleeme.

Kunst ja muusika 15.-19. sajand.

20 sajandi kunst ja muusika.

Kultuuriloo esimese kursuse teemad on vanad kõrgkultuurid, antiik, kristlik kultuur, keskaja kunst ja muusika ning Eesti rahvakultuur. Enim keskendutakse keskajale. Tutvutakse erialase keele ja mõistetega.

Karjääriõpetuses käsitleme teemasid, mis aitavad õpilastel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi kiiresti muutuvast töömaailmast, elukutsetest ja õppimis- ning koolitusvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, sisenemaks kaasaegsesse töömaailma.

Ülevaade kaasaegse ühiskonna kriitiliseks mõistmiseks vajalikest põhimõtetest, selle kirjeldamise alusmõistetest ning selles toimuvate protsesside uurimisvahenditest (meetoditest ja võtetest). Kursus keskendub teemadele: MIS ON ÜHISKOND NING KUIDAS SEE MUUTUB ja KUIDAS VALITSEMINE TOIMUB DEMOKRAATLIKUS ÜHISKONNAS?


Nüüdisühiskonna kujunemine. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond - iseloomulikud tunnused, protsessid.

Ühiskonna valitsemine: riigivalitsemise vormid, riigikorralduse vormid. Demokraatlik riigikord. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond. Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad. Valimised. Seadusandlik-, täidesaatev ja kohtuvõim.

Õppida saab nii ja naa - 

kõikjal targemaks ma saan. 

Lisaks enda kohta ma

uusi teadmisi saan. 

                                       M. Laius

Kui muidu me kokku ei saa,

siis olulist infot siit saab. 

                                         M. Laius

Kursus  on mõeldud iseseisvalt õppimiseks neile, kes mingil põhjusel ei saa tundidest osa võtta, kuid soovivad ainega järje peal olla!

Kursus hõlmab õppetükke 1-3.

Kursuse lõppedes õpilane

 1      oskab moodustada ja kasutada lihtolevikku

2       oskab kasutada tegusõna be oleviku vorme

3       oskab kasutada sagedust näitavaid määrsõnu always, usually, often, never

4       oskab kasutada eessõnu : in on next to opposite   above near outside kirjeldustes

5       oskab öelda kellaaega

6       oskab kasutada igapäevaseid käibefraase (tervitused)

7       oskab lugeda numbreid

8       valdab põhisõnavara, et aru saada loetud/kuulatavast tekstist teemadel (enda tutvustamine, perekond, elukutsed, vaba aeg)

9       oskab kirjeldada oma perekonda

Kursuse hindamine

 Maksimaalne punktisumma on 50 p.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul toimunud tööde eest saadud punktisumma alusel.

1 Iseenda ja oma pere kirjeldamine             10 p (e-õppe nädala ülesanne)

 2 Test: kellaajad                                            10p

3 Units 1-4 sõnavara ja lugemise test       30 p

 Kursusehinde saamiseks peavad olema sooritatud kõik nimekirjas olevad tööd.

Ebaõnnestumise korral on võimalik töid järele vastata arvestuste nädalal.

Kursuse lõppedes on võimalik saada kuni 5 lisapunkti esitades kõik klassis ja kodus tehtud ülesanded (õpimapp)

 


 



Õppesisu

Tanapaevane ettekujutus aatomi ehitusest. Informatsioon perioodilisustabelis ja selle tõlgendamine.

Keemilise sideme liigid. Vesinikside. Molekulidevahelised jõud. Ainete füüsikaliste omaduste sõltuvus aine ehitusest.

Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid. Keemiline tasakaal ja selle nihkumine.

Ainete lahustumisprotsess. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Hapete ja aluste protolüütiline teooria. Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt). Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende kulgemise tingimused. pH. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses.





Kursus on loodud, et anda ülevaade digipädevuse arendamise võimalustest.

Perekonnaõpetuse õppematerjalides esitatakse ning uuritakse erinevaid olulisi ja elulisi küsimusi, kuid alati ei ole valmis vastuseid,  mis lahendaksid elus ettetulevad  probleemid. Sellel kursuse raames paneme ennast analüüsima ja arutlema, mõtestama   ning ise otsima vastuseid perekonna olemasolust,  vajalikkusest  ja sellest, milliseid ülesandeid perekond üksikisiku ja ühiskonna elus täidab.

Läbitavate teeemade loetelu...

Kõne- ja väitluskursuse eesmärk on, et õpilane:
1) väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt;
2) argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti;
3) rakendab kriitilist mõtlemist.