Kirjandus4
Section outline
-
Kirjanduse 4. kursusel käsitleme eesti kirjandust 20. sajandi keskpaigast kuni 1970. aastateni nii Eestis kui ka paguluses. Lisaks tutvume 20. sajandi maailmakirjanduse modernismi põhiesindajatega.
Kursusel kasutame järgmisi õpikuid:
Epp Annus jt "Uuem eesti kirjandus"
Anne Nahkur "Kirjandus realismist postmodernismini"
Kirjanduse 4. kursusel käsitleme järgmisi teoseid:
1. A. Viirlaiu romaan „Ristideta hauad“ I osa (5 punkti)
2. J. Smuuli näidend „Polkovniku lesk“ (3 punkti)
3. J. D. Salingeri romaan „Kuristik rukkis“ (5 punkti)
4. K. Hamsuni romaan „Victoria“ (4 punkti)
5. M.Traadi romaan „Inger“ (4 punkti)
NB! Loetud teoseid saab vastata koolis kohapeal!
Kirjanduse konsultatsiooni link
Teamsis osaledes peavad nii kaamera kui ka mikrofon olema sisse lülitatud.
Kursuse hindamineVahearvestusi hinnatakse viie punkti süsteemis punktidega 1-5.
Ainekursuse kokkuvõttev hinne kujuneb järgmiselt:
hinne "5" - õpilane on vahearvestuste ja teoste vastamise eest kokku saanud 30-34 punkti;
hinne "4" - õpilane on vahearvestuste ja teoste vastamise eest kokku saanud 26-29 punkti;
hinne "3" - õpilane on vahearvestuste ja teoste vastamise eest kokku saanud 17-25 punkti.
1. vahearvestus - eesti kirjandus teisest maailmasõjast 1970. aastateni nii Eestis kui ka paguluses. (kuni 5 punkti)
2. vahearvestus - kirjand (kuni 5 punkti) NB! Kirjand on kohustuslik ülesanne!
Ettekanne ühest 20. sajandi olulisest kirjanikust (kuni 3 punkti)
Punktid loetud teoste eest kujunevad perioodi jooksul (kuni 21 punkti).
Läbi tuleb lugeda vähemalt 3 teost.
Kes esitavad 1.-3. nädala ülesanded õigel ajal ja osalevad kas klassis või Teamsis konsultatsioonides toimuvatel aruteludel, saavad 1. vahearvestuse arvestatud jooksvalt.
Teamsis osalemist arvestan siis, kui olete sisse lülitanud nii kaamera kui ka mikrofoni ning osalete arutelus.
Kes ei saa konsultatsiooni(de)s osaleda, aga saadab nädalaülesanded õigel ajal, saab konspekte kasutada vahearvestust vastates. Kes ei saa nädalaülesandeid õigel ajal saata, võivad vahearvestuse ajal kasutada käsitsi kirjutatud spikrit suurusega 7x10 cm. Vahearvestus toimub arvestuste nädalal.
-
Pagulasluule põhiesindajad. Pagulasproosa tähtsamad autorid ja teosed (A. Viirlaid, G. Helbemäe, A. Kivikas, K. Ristikivi).
07.04.2025 - Juhan Smuuli "Polkovniku lesk"
Võite vaadata ka telelavastust.
1. kohustuslik nädalaülesanne - konspekteerite käsitsi sõjaaegse ja -järgse kirjanduse kohta kas vihikusse või töölehele. Konspekt võtke kaasa 7. aprilli konsultatsiooni.
Kes koolimajja konsultatsiooni tulla ei saa, saadab konspekti hiljemalt 7. aprilli õhtuks minu meilile janesuvi@ag.tartu.ee.
Konspekteerige E. Annuse jt kirjandusõpiku "Uuem eesti kirjandus" järgi. Kooli raamatukogu on esmaspäeviti avatud kuni 18.00, nii et võtke kindlasti õpik.
-
Kirjanduse põhiesindajad (J. Smuul, D. Vaarandi, A. Hint).
Debora Vaarandi "Lihtsad asjad" http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-lihtsad-asjad-debora-vaarandi-loeb-kersti-kreismann
Juhan Smuuli "Mälestusi isast" https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-malestusi-isast-juhan-smuul-loeb-aarne-ukskula
Juhan Smuuli "Viimane laev" https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-viimane-laev-juhan-smuul-tambet-tuisk
Juhan Smuuli "Kuidas joonistada kurbust" https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuidas-joonistada-kurbust-juhan-smuul-loeb-tanel-ingi
.
-
Luule põhiesindajad.
https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/index.html
2. kohustuslik nädalaülesanne - konspekteerige käsitsi sula- ja seisakuaja luule kohta kas vihikusse või töölehele ning võtke konspekt kaasa 21. aprilli konsultatsiooni.
Kes kooli konsultatsiooni tulla ei saa, saada konspekti hiljemalt 21. aprilli õhtuks minu meilile janesuvi@ag.tartu.ee.
-
1960.–1970. aastate proosa (M. Unt ja A. Valton).
1960.–1970. aastate draama.
https://www.slideshare.net/kristinr/eesti-kirjanduselu-1970-ja-80
21. aprill - vastate A. Viirlaiu romaani"Ristideta hauad"
3. nädalaülesanne: konspekteerige käsitsi sula- ja seisakuaja proosa ning draama kohta.
Materjali leiad E. Annuse, L. Epneri, M. Velskri õpikust "Uuem eesti kirjandus"
Proosa Õ lk 114-126
Draama Õ lk 142-155
Sula- ja seisakuaja proosakirjanduse käsitsi konspekteeritud töölehed võtate kaasa 5. mai konsultatsiooni.
Kes ei saa koolimajja konsultatsiooni tulla, saadab konspektid hiljemalt 5. mai õhtuks minu meilile janesuvi@ag.tartu.ee. -
Modernismi iseloomustus ja põhiesindajad.
Iseseisva töö tutvustus:
Koostate PowerPointi ettekande ühest 20. sajandi olulisest kirjanikust ja tutvustate seda klassikaaslastele 5. mai konsultatsioonis.
Ettekandes peab olema
1) lühidalt kirjaniku elust;
2) loomingu iseloomustus (põhiteemad, loomingu etapid jm);
3) olulisemad teosed;
4) selgitus, milles seisneb kirjaniku loomingu olulisus maailmakirjanduses ja/või kultuuriloos;
5) kasutatud allikad (Kui kasutate Vikipeediat, siis lisaks sellele tuleb kasutada veel vähemalt 2 allikat).
Modernistlik proosa (F. Kafka, M. Bulgakov).
„Kadunud põlvkond“ kirjanduses (E. Hemingway, E. M. Remarque)
Veel olulisi kirjanikke: Hermann Hesse, F. Scott Fitzgerald, Mihhail Bulgakov, Kurt Vonnegut, Jack Kerouac, Jean-Paul Sartre, Albert Camus, J. D. Salinger, George Orwell, S. Beckett
Pange siia tabelisse kirja, kelle kohta ettekande teete.
05.05.2025 - J. D. Salinger „Kuristik rukkis“
Eettekanne ühest 20. sajandi olulisest kirjanikust (paaristöö) - 05.05.2025
Euroopa 20. saj kirjanduse seoseid eesti kirjanduslooga.
-
Valige üks kirjutamisülesanne. Kirjand peab lähtuma ülesandest. Tsitaati võib kasutada käsitluse toena. Kui kasutate tsitaati, tuleb seda korrektselt refereerida või tsiteerida.
1. Kirjutage umbes 350-sõnaline arutlev kirjand, milles käsitletete inimese elu eesmärke. Arutlege, kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Tooge selle kohta näiteid kirjandusest ja/või tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelaste elust. Pealkirjastage kirjand ise.
TSITAAT
,,Kuuldes esimest korda mõistet ,,elu eesmärk", tekitas see minus järgmisi kujutluspilte. Esiteks peaks see olema midagi väga suurt, teiseks muutumatut ja kolmandaks hõlmama teiste aitamist. Tegelikkuses on asi hoopis teisiti. Inimese elu eesmärk ei pea olema mitte väga suur, vaid väga sügav. See peab olema sinuga sügavalt ühendatud. See ei ole vaid mõte, mis sinu peas ringi käib, see ei ole ka mingi soov, mida tahaksid omada. See on midagi sinus, millest sa lihtsalt ei saa loobuda. See käib sinuga kaasas ja isegi kui sa seda ignoreerid ega pane tükk aega tähele, ei lähe see kuhugi." (Helina Mägi blogi, mottetreening.ee, 02.11.2012)
2. Kirjutage umbes 350-sõnaline arutlev kirjand, milles käsitlete tervisliku eluviisi ja käitumise probleeme noorte vaatepunktist. Arutlege, mis iseloomustab tervislikku käitumist ning miks seda eluviisi ei võeta sageli omaks. Tooge näiteid. Pealkirjastage kirjand ise.
Tunnustuse ,,Jõgevamaa terviseedendaja 2012'' pälvinud Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Maiu Veltbach arvab, et tekitamaks inimestes huvi ja tervisliku käitumise vastu, tuleb ennekõike muuta nende mõttemaailma, püüda näidata erinevaid valikuid ja nendest tulenevaid rnuutusi elus. (goodnews. ee, 22.01.2013)
3. Kirjuta umbes 350-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm. Too näiteid ilukirjandusest ja/või Eesti ühiskonnast ja/või maailmast. Pealkirjasta kirjand.
TSITAAT
Andra Siibak on artiklis „Sotsiaalmeedia võlud ja valud“ kirjutanud: „Mõned teadlased ütlevad, et sotsiaalmeedias toimuv on endaga kaasa toonud jälgimisühiskonna ja sotsiaalmeedia ajastul on privaatsus surnud. Kuidas võtta? Kindel on aga see, et sotsiaalmeedia ajastul on privaatsus midagi sellist, mida tuleb endale ise kätte võidelda, vaikimisi ei paku seda keegi. /.../ Digitaalsest kirjaoskusest on saanud elutähtis oskus. Informatsioonist küllastunud ühiskonnas peab iga netikasutaja olema suuteline tajuma uue meedia mitmepalgelist ja väga suurt auditooriumi; oskama luua nii košmaarse kui ka ideaalse auditooriumi silmis sobivat veebisisu ning kriitiliselt lugeda ja analüütiliselt tõlgendada teiste postitatud ja jagatud informatsiooni. Vaid nii on võimalik informatsioonist küllastunud ühiskonnas hakkama saada.“ (Postimees, 14.08.2015)
Käsitsi kirjutatud kirjandi saadate hiljemalt 12. maiks minu meilile janesuvi@ag.tartu.ee.
-
Armastusromaan: K. Hamsuni „Victoria“ ja M.Traat „Inger“, võrdlev analüüs - arvestuste nädal
http://luikjatraat.synter.ee/Index.html
Knut Hamsuni elust ja loomingust https://www.slideshare.net/ruthreilepuusaagmaal/knut-hamsun-32797236
-
Eksistentsialismist ja selle kujunemisest räägivad raadiosaates "Filosoofia ja kultuuur" (eetris 26.07.1991) Toomas Paul, Ene Grauberg ja Priit Kelder. https://arhiiv.err.ee/vaata/filosoofia-ja-kultuur-filosoofia-ja-kultuur-eksistentsialism
A. Camus `“Võõras“.
A. Camus´elust ja loomingust http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=279&table=Persons
-
arvestuste nädalal - vahearvestus (eesti kirjandus 1940.-1970. aastatel, eesti kirjandus paguluses)
Kes esitab kohustuslikud nädalaülesanded õigel ajal, ei pea vahearvestust tegema.
1. konspekt (sõjaaegne ja -järgne eesti kirjandus) tuleb esitada 7. aprillil.
2. konspekt (sula- ja seisakuaja luule tööleht) tuleb esitada 21. aprillil.
3. konspekt (sula- ja seisakuaja proosakirjandus) tuleb esitada 5. mail
Küsimused on koostatud kirjandusõpiku "Uuem eesti kirjandus" põhjal.
1. Eesti kirjandus 1940-1955 (üldpilt, põhiteemad, -žanrid, -esindajad, sotsialistlik realism)
1. Paguluse ajaloo etappide lühiiseloomustus.
2. Pagulasluule sisu ja vorm, teemad, pagulasluuletajate kolm põlvkonda (põhiesindajad, mis neid iseloomustab)
3. Pagulasproosa põhiautorid, teemad, žanrid, muutumine 1950. aastatel.
4. Ühiskondlikud ja kultuurilised muutused sulaajal ja seisakuajal.
5. Luule üldpilt sulaajal ja seisakuajal lk 94-96 (kassetipõlvkond, närvitrüklased lk 93).
6. Luule põhiesindajate loomingu lühiiseloomustus (A. Alliksaar, P-E. Rummo, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, D. Kareva).
7. Proosa ja draama üldpilt sula- ja seisakuajal, põhiesindajate loomingu lühiiseloomustus.
Kes esitavad 1.-3. nädala ülesanded õigel ajal ja osalevad kas klassis või Teamsis konsultatsioonides toimuvatel aruteludel, saavad 1. vahearvestuse arvestatud jooksvalt.
Teamsis osalemist arvestan siis, kui olete sisse lülitanud nii kaamera kui ka mikrofoni ning osalete arutelus.
Kes ei saa konsultatsiooni(de)s osaleda, aga saadab nädalaülesanded õigel ajal, saab konspekte kasutada vahearvestust vastates. Kes ei saa nädalaülesandeid õigel ajal saata, võivad vahearvestuse ajal kasutada käsitsi kirjutatud spikrit suurusega 7x10 cm. Vahearvestus toimub arvestuste nädalal.