Section outline

  • Valige üks kirjutamisülesanne. Kirjand peab lähtuma ülesandest. Tsitaati võib kasutada käsitluse toena. Kui kasutate tsitaati, tuleb seda korrektselt refereerida või tsiteerida.

    Kirjutamisülesande asemel võib teha ka lugemisülesande. Vastata tuleb kõigile kolmele küsimusele.

    Kirjandi hindamisjuhend

    1. Kirjutage umbes 350-sõnaline arutlev  kirjand, milles käsitlete inimese elu eesmärke. Arutlege, kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Tooge selle kohta näiteid kirjandusest ja/või tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelaste elust. Pealkirjastage kirjand ise.

    TSITAAT

    ,,Kuuldes esimest korda mõistet ,,elu eesmärk", tekitas see minus järgmisi kujutluspilte. Esiteks peaks see olema midagi väga suurt, teiseks muutumatut ja kolmandaks hõlmama teiste aitamist. Tegelikkuses on asi hoopis teisiti. Inimese elu eesmärk ei pea olema mitte väga suur, vaid väga sügav. See peab olema sinuga sügavalt ühendatud. See ei ole vaid mõte, mis sinu peas ringi käib, see ei ole ka mingi soov, mida tahaksid omada. See on midagi sinus, millest sa lihtsalt ei saa loobuda. See käib sinuga kaasas ja isegi kui sa seda ignoreerid ega pane tükk aega tähele, ei lähe see kuhugi." (Helina Mägi blogi, mottetreening.ee, 02.11.2012)

    _______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

    2. Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid valede mõju üksikinimesele ja ühiskonnale tervikuna. Too näiteid ajaloost ja/või ilukirjandusest ja/või filmikunstist ja/või tänapäeva ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Arutledes võid toetuda alustekstidele (tsitaadid), kuid üksnes nende tsiteerimine ja refereerimine ei ole piisav. 

    TSITAADID Mart Raudsaar on kirjutanud: „Tõepõhjata ajajärgul, kui ühiskonnas on märksõnadeks infosõda, mõju, mulje, suvaliste arvamuste ja libauudiste tiražeerimine sotsiaalmeedias, näib tõest kõnelemine isegi kohatu. Ent just tõde ja selle poole püüdlemine on meie tsivilisatsiooni alus. Ei ole midagi uut päikese all: meenub Vana-Kreeka sofistide ehk rändavate kõneõpetajate ning filosoofide vastuolu. Sofistid õpetasid raha eest, kuidas jätta kohtus või poliitikas hea mulje ja saavutada võit; filosoofid seevastu püüdsid vastata inimeksistentsi suurtele küsimustele ning liikuda tõe suunas, püüelda selle poole kõigi vahenditega.“ („Tõde teeniva vaba ajakirjanduse kaitseks“, Postimees, 11.12.2016)

    Anton Hansen Tammsaare on „Tõe ja õiguse“ II osas kirjutanud: „Jah, tõde haavab alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Inimene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab, et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või tuhandeokkaline roos. Nõnda on inimene oma tõega. Sellepärast ei pea inimesele tõtt rääkima, vaid teda peab armastama.“ (1929)

    _______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

    3. Kirjuta umbes 350-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm. Too näiteid ilukirjandusest ja/või Eesti ühiskonnast ja/või maailmast. Pealkirjasta kirjand. 

    TSITAAT

    Andra Siibak on artiklis „Sotsiaalmeedia võlud ja valud“ kirjutanud: „Mõned teadlased ütlevad, et sotsiaalmeedias toimuv on endaga kaasa toonud jälgimisühiskonna ja sotsiaalmeedia ajastul on privaatsus surnud. Kuidas võtta? Kindel on aga see, et sotsiaalmeedia ajastul on privaatsus midagi sellist, mida tuleb endale ise kätte võidelda, vaikimisi ei paku seda keegi. /.../ Digitaalsest kirjaoskusest on saanud elutähtis oskus. Informatsioonist küllastunud ühiskonnas peab iga netikasutaja olema suuteline tajuma uue meedia mitmepalgelist ja väga suurt auditooriumi; oskama luua nii košmaarse kui ka ideaalse auditooriumi silmis sobivat veebisisu ning kriitiliselt lugeda ja analüütiliselt tõlgendada teiste postitatud ja jagatud informatsiooni. Vaid nii on võimalik informatsioonist küllastunud ühiskonnas hakkama saada.“ (Postimees, 14.08.2015)

    ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

    4. Kirjuta umbes 350-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas mõjutab inimesi suurinformatsiooni hulk. Too näiteid tänapäeva ühiskonnast ja/või (sotsiaal)meediast ja/võidokumentaalfilmidest. Pealkirjasta kirjand. Arutledes võid toetuda alustekstidele (tsitaadid), kuid üksnes nende tsiteerimine ja refereerimine ei ole piisav.

    TSITAADID

    Ajakirjanik Kadri Kütt on kirjutanud: „Info kiire kättesaadavus ja ajakirjanduse õpetlik lähenemine võimaldab selle tarbijatel oma eluga lihtsamini ja vahel ka paremini toime tulla. Prohvetliku rolli negatiivne külg on aga infoküllus, mis teeb raskeks terade eristamise sõkaldest. Laialt leviva info põhjal tehakse ennatlikke järeldusi, mis teatud juhtudel, nagu isepäisel haiguseravimisel või eelarvamustest tulvil kontaktis teisest rahvusest isikuga, võib väga kehvasti lõppeda. Ajakirjanduses iga päev kajastatavate teemade kohta võib meediakanalitest leida vastanduvaid fakte ja arvamusi. Ühiskonna ja iga üksikisiku ülesanne on omada piisavalt kriitilist meelt, et leida enda jaoks tõde.“ („Milline on ajakirjanduse roll tänases maailmas?“, Postimees, 17.07.2017)

    Psühholoog Avo-Rein Tereping on öelnud: „Infotarbimise probleemiks on kognitiivne illusioon–arvamus, et mida rohkem infot me saame, seda paremini ja täpsemalt mõistame maailma. Tõepoolest, teoreetiliselt peakski suurem infohulk tõstma otsustamise kvaliteeti, aitama vastu võtta paremaid otsuseid. Kuid praktikas tekib tõrge, sest inimese infotöötluse suutlikkusel on piirid. Inimene ei suuda tohutut hulka infot läbi töötada ja eristada olulist vähem olulisest.“ („Infomüra moonutab maailmapilti ja tekitab stressi“, ERR, Novaator, 17.12.2018)

    Käsitsi kirjutatud kirjandi saadate hiljemalt 4. maiks minu meilile janesuvi@ag.tartu.ee.