TTG kursused

Praktilise eesti keele kursuste õppesisu on toimingukeskne: eesmärgiks on toime tulla eluliste eesmärgistatud keeletoimingutega, s.o toimingutega, mille üks osa on kindlat liiki tekstid. Praktilise harjutamise teel arendatakse keelepädevuse osaoskusi, s.o suulist esinemist ja suhtlust, kirjutamist ja kirjavahetuse pidamist, kuulamist ja lugemist, nagu ka loetu-kuuldu suulist või kirjalikku vahendamist omaenda teksti osana ja omadel eesmärkidel.

Õpik: E. Annus jt. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Teosed:

1. Jaan Krossi "Keisri hull" või "Wikmani poisid"                                                     

2. M. Heinsaare, I. Hargla jt 4 novelli 

1)Indrek Hargla novell "Apteeker Melchior ja katustel tantsija".

2) Kätlin Kaldmaa "Lugu Einhver Ekkineinsdottiri häälest" 

3) Mehis Heinsaar "Kohtumine Taageperas"

http://heinsaar.weebly.com/kohtumine-taageperas.html

3. A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees, kes teadis ussisõnu"

4. S. Oksaneni "Puhastus" (või Viivi Luige "Seitsmes rahukevad")

5. Vabalt valitud tänapäevane romaan

Põhiõpikud: L. Epner, K. Metste, S. Olesk. Vanem eesti kirjandus. Koolibri, 2005.

         E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp.20.sajandi I poole eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

                   E.Annus, L. Epner, M. Velsker. Uuem eesti kirjandus. Koolibri, 2006.

Lisamaterjal:  L. Epner. Kitzbergist Raudsepani. Koolibri

                       K. Muru. Noor-Eestist arbujateni. Koolibri

Kursusel käsitletavad teosed:

1. E. Vilde "Pisuhänd"

2. Fr.Tuglase 3 novelli ("Popi ja Huhuu", "Inimese vari", "Suveöö armastus") ja P. Vallaku 3 novelli ("Maanaine", "Laip metsas" ja üks novell omal valikul)

3. A.H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" V osa

4. A.H. Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" või " Põrgupõhja uus Vanapagan"

5. A. Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi" või "Ekke Moor"

Põhiõpikud:   Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Koolibri 2005.

                      Anne Nahkur. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri 2007.

                       Luule Epner jt. Vanem eesti kirjandus. Koolibri 2005.

Kursusel käsitletavad teosed:

W. Shaksespeare'i tragöödia "Hamlet" 

Moliere'i komöödia  "Don Juan"/ "Tartuffe"/ "Misantroop" 

Prosper Merimee "Carmen" 

Honore de Balzaci "Isa Goriot"     

Anton Tšehhovi 3 novelli  (kindlasti "Palat nr 6")    

Õpiku "Встречи" 6. tsükkel ( "В гостях хорошо, а дома лучше").

Õpiku "Встречи" 4. tsükkel ( "Был бы друг, найдётся и досуг").

Sel kursusel jätkame tööd õpikuga "Встречи" (Tsükkel 3).

Materjalid aitavad õpilasel valmistuda rahvusvaheliseks eksamiks.

Gümnaasiumi esimene kursus on kordava ja ühtlustava iseloomuga. Püüame laduda korraliku aluse, et edaspidi oleks kergem edasi liikuda. Tegeleme tegusõna aktiivi aegade ning põhivormidega, erinevate teemadega (filmid, kirjandus, meelelahutus). Tundides püüame võrdset tähelepanu pöörata kõigi osaoskuste arendamisele.

Wir behandeln solche Themen wie Kennenlernen und  Zu Hause  

Von Grammatikthemen wiederholen wir die Zeitformen und lokale Präpositionen (Dativ, Akkusativ)

Käsitlemist leiavad teemad Kennenlernen ja Zu Hause 

Grammatikateemadest kordame tegusõna ajavorme ja asukohta väljendavaid eessõnu. 

Tolm teadmistelt pühkida on vaja.

See kõik võtab päris suure aja.

Kuid kui hoolsalt harjutan ja teen tööd, 

siis eksami eel on rahulik öö.

                                           M. Laius

Matemaatika 9-ndal, kordamiskursusel läbime ülevaatlikult kõigi eelnenud kursuste materjali.

Gümnaasiumi matemaatika kolmas kursus, kus käsitletakse vetorite ja sirgete teemat. Sees on kõik vajalikud valemid ja lahendusvõtted, et teha tehteid vektoritega ja lahendada praktilisi ülesandeid vektorite kasutamisega ning kõige tähtsamad sirgete valemite koostamise võtted. Kogu kursus on orienteeritud just praktiliste ülesannete lahendamisele ja oskusele tekstist leida vajalikke andmeid ja kasutada neid ülesande lahendamisel.

Just praegusel segasel ajal

end proovile panna on vaja.

Arvud selgena hoiavad pea, 

küll te hakkama saate, ma tean!

JÕUDU!

                            Mariann Laius

Matemaatika 6. kursusel tutvume arvujadadega ja funktsiooni tuletisega ning kasutame viimast funktsioonide uurimisel.

See kursus on pühendatud võrranditele ja võrratustele. Tegeleme jätkuvalt ka avaldiste lihtsustamisega, sest seda oskust vajame võrrandite lahendamisel.

Matemaatika 0-kursusel meenutame matemaatika põhitõdesid, mida õppisime põhikoolis. Seda selleks, et edaspidi saaksime asuda juba gümnaasiumi kursuste õppimisele.

Tolm teadmistelt pühkida on vaja.

See kõik võtab päris suure aja.

Kuid kui hoolsalt harjutan ja teen tööd, 

siis eksami eel on rahulik öö.

                                           M. Laius

Kolmnurk, ruut, ristkülik ja muu - 

pole midagi hirmsat ju!

Kui lisada veel integraal,

siis edukalt kõik tehtud saan.

                                   M. Laius

Saab selgeks funktsioon - 

olgu see sirge või "kõver joon".

Natuke logaritm- ja eksponentvõrrandeid ka, 

et kursus edukalt läbida. 

                                           M. Laius

Kui selge kursus see,

siis teada mõisted need - 

olgu lõik, vektor või joon,

naeratuse näole see toob. 

                        M. Laius

Et oleks võimalik jõuda (arvude) maailma suurte avaruste mõistmiseni, on vaja kindlaid samme koolimatemaatikas. 

                                 Mariann Laius

Kuidas mõõta küll kolme konna meetriga?

Kas vastab sellele trigonomeetria?

Või on siin kursusel miskit põnevat ka,

mille üle tuleb veel palju juurelda?

                                        M. Laius

Nüüd arvuhulkade, absoluutväärtuse, astendamisega Te

selle kursuse jooksul tutvust teete.

Lisaks ruutjuur, n-es juur ja ratsionaalavaldised ka

tuleb kõigele lisaks selgeks saada.

Eks tehted juurte ja astmetega lisaks veel ole

ja juuravaldiski pole teab mis kole.

JÄTKUVAT ÕPILUSTI!

                                     Mariann Laius

Gümnaasiumi kitsa matemaatika kolmandal kursusel õpime tundma vektoreid ja neid ka lihtsamail juhtumeil kasutama. Kasutamise kohta meenub meile kindlasti üht-teist füüsikast, kus vektorite abil kujutasime nihet, jõudu ja kiirust. Matemaatika kursuse teine osa on pühendatud joone võrrandile. Siin näeme, kuidas joone kuju ja asend on seotud seda joont kirjeldava võrrandiga. Ja ka vastupidi, millise joonega saab kujutada võrrandit (valemit) pildiliselt.

1. kursus e-õppes

20. sajandi viimase poole aeg ja sündmused. Näiline rahva võimu ajastu Kesk- ja Ida-Euroopas ja selle siirded üle maailma. Külm sõda kui kahe superriigi "veretu" võimuvõitlus. Unistus ja tegelikkus igavesest heaolust kõigile Euroopas ja väljaspool Euroopa õigusriikide ning kodanike enamuse valitud võimusüsteeme.

Sel kursusel tutvume elektriliste ja magnetiliste nähtustega ning näeme, kuidas need liituvad ühtseks elektromagnetiliste nähtuste vallaks. Kursuse teises osas käsitleme üht elektromagnetilist nähtust - valgust ja õpime, kuidas valgus tekib, levib ja neeldub.

Astronoomia kursus täiendab riikliku õppekava järgset kursust "Megamaailma füüsika". Nendel teemadel töötatakse kursuse käigus läbi populaarteaduslikust kirjandusest pärinevad tekstid ja lahendatakse nende tekstidega seonduvad probleemid. Kogeme, kuidas üksnes Maalt mõõtmiste abil ja mitmesuguseid teadmisi rakendades on saadud teadmisi kaugel kosmoses paiknevate objektide kohta.

Siin kursusel uurime kehade liikumist ja otsime vastust küsimusele "kuidas kehad liiguvad?". Tutvume uurimismeetodite, üldmudelite ja üldprintsiipidega. Läbi kogu kursuse püüame mõista, mis on loodus, millega tegeleb füüsika ja mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest.

Keemia 2. kursus toetub 1. kursusele: Keemia alused ja keskendub metallidele ja mittemetallidele ning nende ühenditele.

Siin kursusel on õpiülesanded Bioloogia 4. kursuse õppijatele

Kursuse proovitöö

Kursus käsitleb põllumajandust, kalandust, metsandus, energiamajandust ja nendega kaasnevaid probleeme.

Kunst ja muusika 15.-19. sajand.

Kiirelt infot siit leida saab

me koolis toimuva kohta. 

Võtan plaani nüüd ma

tihti kursust külastada. 

/Soovitavalt iga nädala lõpus või hiljemalt esmaspäeva hommikul. Mariann Laius/

Kui muidu me kokku ei saa,

siis olulist infot siit saab. 

                                         M. Laius

Tanapaevane ettekujutus aatomi ehitusest. Informatsioon perioodilisustabelis ja selle tõlgendamine.

Keemilise sideme liigid. Vesinikside. Molekulidevahelised jõud. Ainete füüsikaliste omaduste sõltuvus aine ehitusest.

Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid. Keemiline tasakaal ja selle nihkumine.

Ainete lahustumisprotsess. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Hapete ja aluste protolüütiline teooria. Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt). Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende kulgemise tingimused. pH. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses.

Perekonnaõpetuse õppematerjalides esitatakse ning uuritakse erinevaid olulisi ja elulisi küsimusi, kuid alati ei ole valmis vastuseid,  mis lahendaksid elus ettetulevad  probleemid. Sellel kursuse raames paneme ennast analüüsima ja arutlema, mõtestama   ning ise otsima vastuseid perekonna olemasolust,  vajalikkusest  ja sellest, milliseid ülesandeid perekond üksikisiku ja ühiskonna elus täidab.

Läbitavate teeemade loetelu...