Mõistete sõnastik

„Issanda aastal“ (ld.k)

barokse teose saatepillid, mis saatsid põhimeloodiat

barokiaegse kontserdi erivorme, kus tavalisele barokktriole lisandus suurem ansambel, mis ühines väiksemaga lõiguti, seda kõlaliselt täiendades.

valgusekäsitlus, mis tõstab olulise pildilt esile, võib olla suunatud valgus, mis jätab osa taustast varju ja tekitab kontraste.

piiblitekste illustreerivad reljeefid, mosaiigid ja vitraažid keskaegsete kirikute välis- ja siseseintel, nt. viimse kohtupäevastseen peaportaali (peamine sissekäik) kohal

laulu sooloesitus, kasvas välja varasemast madrigalist. Võis olla osa suuremast teosest, nt. ooperist.

ristkülikukujuline elamutüüp, kus eluruumid paiknevad ümber avatud siseõue; tekkis etruskidel, levis roomlaste hulgas

klassitsismist välja kasvanud kunsti tegemise peavool, mis hindas kõrgelt antiikseid ilunorme ja pidas kõige olulisemaks realistlikku joonistusoskust

ülalinn, templite ja tähtsamate ühiskondlike hoonete linnaosa Vanakreeka linnades

süsteemne sildveejuhe vee juhtimiseks veekogudest linnadesse

on madalaima naishääle nimetus

vabaõhuteater Kreeka kultuuris, looduslikult ehitati orgude põhja, istmed sujuvalt ülespoole asetsemas

ürgaja inimesele ja loodusrahvastele omistatud uskumus, mis leiab, et kõigel ümbritseval (ka kivid, puud jms) on hing ja kõik ümbritsev on omavahel seotud.

„Issanda aastal“ (ld.k)

kunstitellija, kel puudub otsekontakt kunstnikuga vaid kes ostab endale teose kunstikaupmehe vahendusel olemasoleva valiku alusel. Tekib 17. sajandi Hollandis, kunstnikule võimaldas pilte tellijast sõltumatult nö. ette maalida.

vanakreeka ja rooma kultuuri hõlmav periood.

koht kiriku idaosas, kus paikneb altar

kujutava kunsti liik, ehituskunst teise sõnaga

tervikusse kuuluvate hoonete kompleks, nt. väljak koos seda ümbritsevate hoonete, parkide ja skulptuuridega; hakkas levima barokis

uus muusika tegemise viis, mis sai alguse 14. sajandil Prantsusmaal

pildi tegevuse paigutamine üle terve pildi, mitte pildi keskmesse koondamine nagu oli kombeks renessansiajal. Avatud kompositsiooni puhul on tegelased pildil sageli justkui "ära lõigatud": nende keha on esitletud poolikult, külje pealt või isegi tagantvaates. Eesmärk oli tekitada muljet pildi jätkumisest vaataja suunas, kasutusele võeti 17. sajandil Itaalias.

on rahvatantsuliik, kus osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise aeg on vaba

lüürilise (autori või esitaja isiklikul, vahetul kogemusel põhinev) sisuga laul või pillilugu

on keskmise meeshääle nimetus

barokiaegne pilliansambel, kus sõna "trio" tähistab kolme erinevat häälerühma, mitte pilli

varakristlik kirikuhoone tüüp, mis lähtus roomlaste kohtuhoonest

on madalaima meeshääle nimetus või madalaim pillipartii heliteoses

Itaaliast alguse saanud pillimuusika, mida mängiti põhiliselt tantsude saateks või ka iseseisva palana

„nopi päeva“ , roomlaste maised rõõme ülistav kõnekäänd (ld.k)

hiiglaslik areen võitluste ja vabaaja vaatemängude korraldamiseks Roomas

üksikelement, nt. figuuri käsi

kreeka templi vanim sambastiil: lihtne, jässakas, alus puudu

muusikas on teoste helide tugevus ja tugevuse muutumine, st., et muusikat ei esitata ühetaoliselt vaid näiteks vahel tugevamalt ja rõhutatult ja vahel vaikselt ja voolavalt. Kunstis tähendab pildil tekkivat liikumise, energia muljet.

inimeste kujutamise viis egiptuse kunstis: pea, käed, jalad külje pealt (profiilis), rindkere, silm otse; võimaldas katta suuri templite ja hauakambrite seinu.

on 20. sajandi arhitektuuristiil, mis kasutab hoonete juures korraga mitmeid varasemate stiilide elemente

klassikalise sonaadivormi I osa, kus esitletakse teose peateemat ja kõrvalteemat

kunstiteose mõõt, suurus. Teises tähenduses nt. mingi ettekande, ürituse läbiviimise viis (ametlik, pidulik jne).

tükike kunstiteosest, nt. Mona Lisa naeratus

vanimaid maalikunstitehnikaid, kus värv kanti märjale krohvile nii, et see imbus sügavale pinna sisse

ehitise ülemist sise- või välisseina kattev reljeefne riba

kolmnurkne kaunistus uste ja akende kohal; rohkesti kasutuses klassitsismis

on stiliseeritud, seinale tehtud aerosoolijoonistus

keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on nime saanud paavst Gregorius Suure järgi

muusikas on helide heakõlaline kokku sobimine, esineb mitmehäälses muusikas. Kunstis tähendab harmoonia tasakaalus, rahulikku pildi ülesehitust või ehitise juures terviku ja detailide kokkusobitumist.

meid ümbritsevas keskkonnas leviv laine, mida on võimalik kuulda

piltkiri: sellist kirjamärkide süsteemi kasutasid nt. egiptlased ja hiinlased

oli 20. sajandi alguse stiil muusikas, mis võttis teoste sisu ja vormi osas eeskuju romantismist

on stiil arhitektuuris, mis kasutab varasemate stiilide elemente; levis 19. sajandi II poolest 20. sajandi alguseni

mitmehäälsuse vorm, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate

kultuslaulu (usuliste talitustega seotud laul) koondnimetus antiikajal

Bütsantsis väljaarenenud enamasti puidule maalitud pühapilt, erinevus teistest pühasid tegelasi (Maarja, Kristus) kujutavatest maalidest see, et pilt ise oli püha; väga kindlad reeglid kujutamiseks

on stiil kunstis ja muusikas. Kunstis levis 19. sajandil II poolest 20. sajandi alguseni ning rõhutas valguse tähtsust maalimise juures. Muusikastiil tekkis kunstistiili mõjutusel natuke hiljem ja rõhutab muusikas kõlavärve ja varjundirikkust.

muusikas tähendab muusika väljamõtlemist selle esitamise ajal

kontratantsude rühm

ruumiline kompositsioon, mille osaks võivad olla kõikvõimalikud esemed, kaasa arvatud ruum ise. Esineda võib ka valgus-, heli- ja videoinstallatsioone.

kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile, millel on tavaliselt kolm osa

ainult pillimängule, ilma vokaalita (hääleta), tehtud muusika

on inimene, kes esitab helilooja loomingut: solist, dirigent või soolopilli mängija

muusikas tähistab kahe heli helikõrguste suhet

kreeka templi levinuim sambastiil: voluutidega kapiteel, sale

ooperis on Wagneri poolt kasutusele võetud uuendus - kindlaid tegelasi või sündmusi iseloomustav muusikaline teema, mida kasutati vastava tegelase või sündmuse sissejuhatamiseks 

on 20. sajandi vahetusel tekkinud kunstistiil, mille eesmärgiks oli ühendada kõik kunstiliiid ühtseks dekoratiivseks tervikuks. inspiratsioon tuli loodusest ja läbivaks vormitunnuseks erinevate liikide seas on voogavus.

laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid, tuli muusikasse renessansiajal

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

on muusika ühele pillile, solistile või väikesele orkestrikoosseisule.

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

seina ülaosast eenduv horisontaalne pind, mis on sageli kaetud ornamendiga; rohkesti kasutati klassitsismis

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve

klassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning  uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm 

suurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele

heliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks

Eestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all

on interaktiivne (publikut kaasav) kunsti tegemise viis, mille eesmärk on ühise tegevuse tulemusena luua uusi, positiivseid muutusi, lahendusi.

pilt, mis ei koosne ühtlasest pinnast vaid on kokku kleebitud mitmest eri tükist, kasutades ja eri materjale - kandast, erinevaid pabereid jne.

ka suletud kompositsioon on tegevuse paigutamine pildil justkui kolmnurga sisse nii, et oluline jääks pildile tervikuna ja otse vaataja suunas. Kasutati palju renessansiaja maalide juures.

romantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil

kunstis pildil oleva paigutus, muusikas teose ülesehitamise vorm

inimese kujutamise viis, kus keharaskus jaotub tugijala ja nõjajala vahel; võimaldas kujutada liikuvat inimest

rahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis

barokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos

muusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust

klassikalist sonaadivormi lõpetav osa

ooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett

originaali järgi tehtud teos või teosed

lisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks

keskaegne kiriklik laul

kreeka templi hiliseim sambastiil: taimeornamentikaga kapiteel, sale

kunst, mis on loodud kristlikest tõekspidamistest lähtuvalt ja ei ole seotud kindla koha või rahvaga

renessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse

kooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks

on 20. sajandi alguse kunstistiil, mille eesmärgiks oli kujutada maailma lihtsustatuna geomeetriliste kujunditeni ja näidata pildil mitut vaatenurka korraga

on ajalooline fotomenetlus, rullfilmi eelkäia. Võimaldas pilti enne paberile ilmutamist pikemalt säilitada (varem tuli pilt suhteliselt kiiresti ilmutada)

kunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: skulptuur, maal, graafika.

erinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud

kas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne

20. sajandi lõpust käibele tulnud termin, mis tähistab inimest, kes korraldab ja vastutab näituse sisulise poole eest: valib teema ja kunstnikud ning seob ühtseks tervikuks kokku

on laulutehnika, kus solist jälgib täpselt rütmi aga helikõrgusi esitab ligilähedaselt ja pooleldi meloodiliselt rääkides e. retsiterides (nt. gregooriuse koraal keskajal).

koondnimetus taasiseseisvumisele eelnenud perioodi kohta Eestis, mil suurtel ühislaulmistel lauldi isamaalisi laule ja lehvisid Eesti lipud

romantismiajal tekkinud soololaulude kogum, mille üksikuid laule ühendab sama teema ja sündmustik

on lavateos, mis ühendab endas draamaetenduse, ooperi, oratooriumi ja kantaadi tunnused. kasutusele tuli Carl Orffi loomingus

on teatrile kirjutatud muusika: ballett, ooper, operett, muusikal.

klaverisaatega soololaul või kammerlaul; tekkis romantismiaja Saksa helilooja Schuberti loomingust

religioosne talitus, millel on kindel kord ja kindlaksmääratud teemad

Saksamaa protestantlik kirikulaul. Tekkis reformatsioonijärgselt.

vaade objektile külgvaates,nt. tordi erinevad kihid.

pill, kus heli tekitatakse löögi abil (käega või mingi abivahendiga)

sammaste või välisseinaga piiratud kiriku siseruumi osa; klassikaliselt on kirikus kolm ja viis löövi (kesk- ja külglöövid)

kujutava kunsti liik, mille olulisemaks tunnuseks on värv. Nii kuuluvad maali alla ka nt. vitraaž ja mosaiik

mitmehäälne ilmalik laul Itaalias

käsitsi kirjutatud raamat, nii nimetatakse enamasti ka keskaegseid käsikirju

on kunsti tegemise ja esitlemise viis kus lisaks vaatlemisele kaasatakse ka vaataja kuulmis-, haistmis- ja kompimismeeli

on muusikas korrapäraste dünaamiliste rõhkude perioodiline kordumine.

ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte ehk muusikateose viis

on keskmise naishääle nimetus

on 20. sajandi II poolel levima hakanud stiil muusikas, kunstis ja kirjanduses, mille eesmärk on kasutada teostes võimalikult vähe ilustusi, detaile ja kaunistusi.

absoluutne, nn. puhas muusika, mis tõstab esile teose selge liigsete ilustusteta helikeele

19.sajandi lõpu (impressionism) kuni 20. sajandi 70. aastate kunsti-, muusika- ja kirjandusstiile tähistav ühine mõiste.

muusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis

ainujumalaga religioon, nt. kristlus

tavapärasest suuremate mõõtmetega kindlale kohale paigutatud skulptuur, sageli heroilise sisuga

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest

algselt vaimuliku sisuga, hiljem ilmalikuks kujunenud mitmehäälne laul

kr.k. musikē, otsetõlkes „muusade kunst“, sisuliselt tähendas lauldes ettekantud luulet

muusikaliik, nt. instrumentaal- ja vokaalmuusika; vaimulik ja kammermuusika; kunstmuusika ja rahvamuusika jne. Muusikat on võimalik liigitada väga erinevail viisil, tänapäeval on piirid eri žanrite vahel hägustunud.

oli ajalooline fotomenetlus, mis võimaldas pilti paberile säritada varasemast oluliselt kiiremini

ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum, nt. antiikmütoloogia

kujutamisviis, kus pildi tegevust on edasi antud "äärmuslikult" realistlikult, rõhutades eriti olukorra inetuid aspekte, nt inimeste räpasust, haigusi  vms. Palju kasutas seda Itaalia maalikunstnik Caravaggio, kuid levis ka mujale: Hispaaniasse, Saksamaale (Holbein)

pilt, millel kujutatakse elutuid asju. Kujunes iseseisva žanrina välja 17. sajandi Hollandis, kus iseseisvumise järgselt tekkis uute nõudmistega kunstipublik ja -tarbija

on 20. sajandi stiil muusikas, mis vastandus hilisromantismile ja impressionismile ning mille vormitunnusteks on lihtsustatud ja selgem muusika kõla ja väiksemad orkestrikoosseisud

keskajal kasutuses olnud noodimärk, ei näidanud heli kõrgust, nagu tänapäeva noodid

õhtu-või öömeeleolust inspireeritud lühipala

muusika ülesmärkimiseks kasutatav kokkulepitud märgisüsteem

muusikaline lavateos, mis sidus tervikuks kokku muusika, kunsti ja kirjanduse ning kus lavakujundusel ja kostüümidel oli oluline osa sisu kõrval

teisisõnu optiline kunst, on abstraktsest kunstist väljakasvanud haru, mille eesmärk on silmanärvi otsene mõjutamine "liikuvate" piltide abil

lavamuusika meelelahutuslik žanr, mille eelkäijaks oli Prantsuse koomiline ooper 

suurem kontsertteos, mis on mõeldud esitamiseks solistile, koorile ja orkestrile, sisult dramaatiline, temaatika enamasti piibliaineline. Oratooriume esitati iseseisvate, mittekiriklike kontsertidena.

on arhitektuuriliik, mis lähtub hoone projekteerimisel keskkonnast (nt. materjalide valikul) ja kasutab loodusest inspireeritud vorme (taimed, loomad)

kunstniku poolt valmistatud originaalne esikteos

üksikkaunistus, võib lähtuda nt. geomeetriast (ring, kolmnurk) või elusloodusest (taimemotiiv).

elamutüüp, mis rõhutab oma vormis horisontaalset joont, levinud renessansiaegses profaanarhitektuuris

ühe pilli või hääle osa helitöös

kiire üles alla liikuv heliriba

oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.

viis, kuidas mängija teeb helipildi nüansirikkamaks aktiivse pedaalide kasutamisega

tegevuskunsti liik, kus puudub konkreeetne teos vaid selle asemel esitab kunstnik oma tegevusega mingi loo

ruumilisuse kujutamine kahemõõtmelisel pinnal (nt. paberil); esineb õhu-, värvi- ja joonperspektiiv

mitmehäälsus e.muusika, milles kaks või enam häält liiguvad(laulavad) iseseisvalt, kuid kõlavad samaaegselt

paljude jumalatega religioon, nt. vanad kultuurid, antiikjumalused

renessansiaegne puhkpill, tänase oboe eelkäija

kiriku peasissekäik

sageli sammastega piiratud ja katusega kaetud, muidu lahtine, hoonest eenduv fassaadiosa; levima hakkas klassitsismiperioodil

skulptuurižanr, kus inimese pead on kujutatud koos õlgadega

kunsti, muusika ja kirjandusstiilide ühine nimetus alates 1970 aastatest

lühike, sissejuhatava iseloomuga vabas vormis pala

ilmaliku otstarbega hooned, nt. paleed, elumajad, linnahooned (raekoda, apteek jne)

inimese nägu külgvaates

muusika, mis on kirjutatud konkreetsest kas kirjandus- või kunstiteosest inspireerituna või püüab imiteerida mingeid looduse hääli, nt lindude laulu

pill, kus heli tekitatakse pilli sisse puhutud õhu võnkumisel

vaade hoonele, ruumile pealtvaates

egiptlaste nelinurkse alusega hiiglaslik haudehitis

mingile kindlale etnilisele rahvale omane muusika tegemise viis: laulud, konkreetsed pillid, rütm jne

on kunsti- ja muusikastiil, mis on inspireeritud konkreetse rahva ajaloost ja mütoloogiast

vaatenurk, koht, kus vaataja/ kunstnik objekti vaatleb

vabas vormis fantaasiarikas heliteos

rändlaulikud antiikajal

kunstiteos, mille juures on kasutatud või mis koosneb täielikult juba olemasolevatest valmis esemetest (dada)

on eesti vanimat tüüpi rahvalaul, kus põhirõhk on sõnadel, mitte viisi ja mis põhineb regivärsil: eeslaulja laulab ees ja koor kordab järele

regilaulule omane värsivorm, koosneb 8 silbist

skulptuuriliik, kus kujutatav on enamasti vaadeldav vaid ühest küljest, st. , et üks või kolm külhe on lamedad

klassikalise sonaadivormi III osa, kus korratakse esimest osa ilma teemasid vastandamata

kunstiteose originaalist kas trükitud või pildistatud koopia, nt. kunstiraamatute pildid teostest

kõnelähedane laul, mis püüab jäljendada loomulikku kõnerütmi. Kasutati nt. ooperis aariate vahepeal.

10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures

roomlaste poolt kasutusele võetud numbrisüsteem, kus numbreid kujutati suurtähtedena, nt. 5=V

ringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil

kujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks

muusikas helide ajaline järjestus kindla süsteemi järgi, kunstis mingi ornamendi, objekti kordumine kindla vahemaa tagant

religioosse otstarbega ehitised, nt. kirikud, kabelid, templid jne.

on muusika kirjutamise viis, kus helilooja kasutab kindlat helide seeriat, mida vaatleb ja esitab võimalikult paljude vaatenurkade alt

on kujutamise viis maalikunstis, kus ruumilisust antakse edasi vormiliste võtetega (joonistus), mitte värvidega; kasutati klassitsismis ja akademilises kunstis, hiljem sotsialistlikus realismis

kujutava kunsti liik, kolmemõõtmeline (kõrgus, laius + sügavus), materjalideks klassikaliselt kivi, puu, pronks, savi

mitmest skulptuurist koosnev suurem skulptuur, nt. suured puskkaevud

hüperrealistliku maalistiili nimetus Eestis 80. aastatel, kuna siis kasutasid kunstnikud abivahendina seinale projitseeritud slaide

kontsertstiili alaliik, kus barokktrio asemel esitasid muusikalisi soololõike üks või mitu solisti

on kõrgeima naishääle nimetus

oli totalitaarsetes riikides (Nõukogude Liit) valdav, loe "kohustuslik", kunstis ja muusikas levinud stiil, mille eesmärgiks oli kehtive võimu propageerimine ja ülistamine

on elektroonilise muusika alaliik, mis kasutab arvutit analüüsimaks akustiliste helide tämbrite kõla ja puhtust.

e. seisak. Iseloomustab perioodi kunstis enne taasiseseisvumist, mil kunstnikud jätkasid tööd sissetöötatud viisil.

ülalt ahenev neljakandiline reljeefidega kivisammas vanades kultuurides; steelil kujutati eriti olulisi sünmusi või tähtsaid sündmuseid

kujutise lihtsustamine, detailide vähendamine, üldise edasiandmine

lubjast, liivast ja savist koornev pastataoline mass, millega kaunistati lagesid ja seinu; palju kasutati klassitsismis

periood Nõukogude okupatsiooni ajal pärast Stalini surma, kui üldine olukord muutus vabamaks

on enamasti elektrooniline pill, mis kasutab heli tekitamise vahendina korduvaid muusikalisi heliridu, on sarnane süntesaatoriga

heliteos, mille keskmeks on romantismi ideaalidele vastav ilukirjanduslik kangelane või süžee

on 20. sajandi kunstistiil, mille eesmärgiks oli vabastada inimene mõistuse ja loogika surve alt ja mille juures olid tähtsal kohal alateadvus, unenäod, hallutsinatsioonid ja juhuslikud assotsatsioonid

ilmaliku laulu üldnimetus renessansiajal, tuli prantsuskeelsest sõnast

kunstis on kitsamalt teema, nt. maalikunsti žanrid on meremaal või portreemaal. Laiemalt tänapäeval kasutuses ka kunstiliikide tähistamiseks

heliteose osa, mis algab rõhuga ja lõpeb enne järgmist rõhku

muusikalise teema arendus, kus erinevalt varasemast muutub ka teose muusikaline karakter

on enamasti pillide kindlale helikõrgusele häälestamine

ümara vormiga väike kabel, levinud renessanss- ja klassitsistlikus erhitektuuris

on kõrgeima meeshääle nimetus

saun rooma kultuuris

on kindlast helistikust lähtuv muusika (nt. e-duur, a-moll jne)

rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal, kes lisaks laulmisele ka tantsisid

graafika alaliik, kus pilt kantakse paberile trükiplaadile kas lõigatud, kraabitud või söövitatud kujutisena. Tehnikad on nt. puulõige, vasegravüür, kuivnõel, ofort jne. Vasegravüür võeti kasutusele 15. sajandil Saksamaal.

ka joonperspektiiv on 15. sajandil Itaalia arhitektide poolt kasutusele võetud ruumilisuse kujutamise viis joonte abil. Tuntakse ühe-, kahe- ja kolmepunkti joonperspektiivi.

sumerlaste astmeline tempel: 7 tasandit sümboliseerimaks 7 metalli/ planeeti

on teema kaasaegses kunstis, mille juures uue teose loomisel lähtutakse mõnest tuntust kunstiteosest varasemast perioodist.

e. otsese helita film kuni helifilmi tekkimiseni (muusikat mängiti taustaks ning süžee käiku kirjeldati vahetekstidega)

igast küljest vaadeldav skulptuur, tekkis Antiigis

muusika kõlavärv ehk heli selline tunnus, mille järgi teeme kindlaks kas heli on lauldud või mängitud või  mis liiki pill on heli tekitanud

on see kui soleeriva pilli tämber muutub iseseisvaks muusikaliseks teemaks, tuli kasutusele hilisromantismis

on disaini valdkond, mis tegeleb tööstuslike toodete kujundusega, nt. kangamustritega 

klassikalise sonaadivormi II osa, kus arendatakse esimeses osas esitletud teemasid püsiva helistikuga vormis; töötlus lõpeb kulminatsiooniga

ekspressionismist lähtuv uus muusikavorm kaasajal, mis panneb väga suurt rõhku ülimale täpsusele helide esitamisel.

minimalismist vällakasvanud muusikavorm kaasajal 

on rõhutatult askeetlik, lihtne ja heakõlaline. Peamine erinevus minimalismist on selles, et uustonaalsuse puhul ei kasutata tavaliselt muusikalise materjali kordamist

vabalt, st. iseseisvalt seisev kujutis inimesest, mitte ehitise juurde käiv osa

„Appiuse tee“ tee, mis antiikajal ühendas Roomat Lähis-Idaga

kolmnurkne osa fassadi ja viilkatuse vahel, antiiktemplite juures reljeefidega kaunistatud

barokiaegne keelpill, tänase tšello eelkäija

inimene, kes on oma erialal silmapaistvalt osav ja andekas, muusikas nt. laulja, kunstis maaler jne

romantismiajal tekkinud nähtus, kus kontsertettekande keskmeks sai mingi instrumendi täiuslik tehniline valdamine, nt. klaverimängija või viiuldaja

on üldistatud vabakäejoonistus

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse värviliste klaasitükkide omavahelisel ühendamisel, kõrgaeg gooti (kirikute aknad), populaarne ja juugendis (tarbekunst, nt. lambid)

muusika, kus peamine või tähtsal kohal on laul/ laulmine /sõnad

teokarbi kujuline arhitektuuridetail, mis tuli kasutusele barokis hoone eri tasandite ühendamiseks

on (harmoonilisel) võnkumisel tekkiv põhihelist nõrgemini kuuldav heli. Põhiheli tämber oleneb ülemhelide arvust ja tugevusest. Ülemheli on heli füüsikaline omadus, mis esineb igal akustilisel helil. Neid kasutab oma loomingus Arvo Pärt.