sõnastik
Sõnastikus on toodud mõisted teemade kaupa, lisaks üldmõisted. Enne testide tegemist soovitan läbi vaadata vastava teemaga seotud mõisted ja üldmõisted, eraldi kontrolli mõistete peale ei tule.
NB! Sõnastik täieneb jooksvalt.
Erisümbolid | A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | Š | Z | Ž | T | U | V | W | Õ | Ä | Ö | Ü | X | Y | KÕIK
" |
---|
"basso continuo"barokse teose saatepillid, mis saatsid põhimeloodiat | |
"carpe diem"„nopi päeva“ , roomlaste maised rõõme ülistav kõnekäänd (ld.k) | |
"conserto grosso"barokiaegse kontserdi erivorme, kus tavalisele barokktriole lisandus suurem ansambel, mis ühines väiksemaga lõiguti, seda kõlaliselt täiendades. | |
"egiptuse poos"inimeste kujutamise viis egiptuse kunstis: pea, käed, jalad külje pealt (profiilis), rindkere, silm otse; võimaldas katta suuri templite ja hauakambrite seinu. | |
"itaalia orkester"tänase sümfooniaorkestri eelkäia, hilisbarokiaegne neljast häälerühmast koosnev ansambel | |
"vaeste piibel"piiblitekste illustreerivad reljeefid, mosaiigid ja vitraažid keskaegsete kirikute välis- ja siseseintel, nt. viimse kohtupäevastseen peaportaali (peamine sissekäik) kohal | |
„ |
---|
„anno domini“„Issanda aastal“ (ld.k) | |
A |
---|
aarialaulu sooloesitus, kasvas välja varasemast madrigalist. Võis olla osa suuremast teosest, nt. ooperist. | |
aatriumristkülikukujuline elamutüüp, kus eluruumid paiknevad ümber avatud siseõue; tekkis etruskidel, levis roomlaste hulgas | |
akropolülalinn, templite ja tähtsamate ühiskondlike hoonete linnaosa Vanakreeka linnades | |
akveduktsüsteemne sildveejuhe vee juhtimiseks veekogudest linnadesse | |
alton madalaima naishääle nimetus | |
amfiteatervabaõhuteater Kreeka kultuuris, looduslikult ehitati orgude põhja, istmed sujuvalt ülespoole asetsemas | |
animismuskumus, mis leiab, et kõigel ümbritseval on hing | |
apsiidaltari paiknemise koht kiriku idaosas | |
ars novauus muusika tegemise viis, mis sai alguse 14. sajandil Prantsusmaal | |
avatud tantson rahvatantsuliik, kus osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise aeg on vaba | |
B |
---|
balettotantsu juurde lauldav rütmikas refrään, levinud renessansiaegses Itaalias | |
ballaadlüürilise (autori või esitaja isiklikul, vahetul
kogemusel põhinev) sisuga laul või pillilugu | |
baritonon keskmise meeshääle nimetus | |
barokktriobarokiaegne pilliansambel, kus sõna "trio" tähistab kolme erinevat häälerühma, mitte pilli | |
basiilikavarakristlik kirikuhoone tüüp, mis lähtus roomlaste kohtuhoonest | |
basson madalaima meeshääle nimetus või madalaim pillipartii heliteoses | |
C |
---|
canzonItaaliast alguse saanud pillimuusika, mida mängiti põhiliselt tantsude saateks või ka iseseisva palana | |
Colosseumhiiglaslik areen võitluste ja vabaaja vaatemängude korraldamiseks Roomas | |
D |
---|
detailüksikelement, nt. figuuri käsi | |
dooria stiilkreeka templi vanim sambastiil: lihtne, jässakas, alus puudu | |
dünaamikateoste
helide tugevus ja tugevuse muutumine, st., et muusikat ei esitata ühetaoliselt
vaid näiteks vahel tugevamalt ja rõhutatult ja vahel vaikselt ja voolavalt | |
E |
---|
ekspositsioonklassikalise sonaadivormi I osa, kus esitletakse teose peateemat ja kõrvalteemat | |
F |
---|
formaatkunstiteose mõõt, suurus | |
fragmenttükike kunstiteosest, nt. Mona Lisa naeratus | |
freskovanimaid maalikunstitehnikaid, kus värv kanti märjale krohvile nii, et see imbus sügavale pinna sisse | |
friisehitise ülemist sise- või välisseina kattev reljeefne riba | |
G |
---|
gregooriuse koraalkeskajast
pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on nime saanud paavst Gregorius Suure
järgi | |
H |
---|
harmooniaon helide heakõlaline kokku sobimine, esineb mitmehäälses muusikas | |
helimeid
ümbritsevas keskkonnas leviv laine, mida on võimalik kuulda | |
hieroglüüfpiltkiri: sellist kirjamärkide süsteemi kasutasid nt. egiptlased ja hiinlased | |
homofooniamitmehäälsuse vorm, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate | |
hümnkultuslaulu
(usuliste talitustega seotud laul) koondnimetus antiikajal | |
I |
---|
improviseerimamuusikas tähendab muusika väljamõtlemist selle esitamise ajal | |
ingliskadkontratantsude rühm | |
instrumentaalkontsertkontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile, millel on tavaliselt kolm osa | |
instrumentaalmuusikaainult
pillimängule, ilma vokaalita (hääleta), tehtud muusika | |
intervallkahe heli helikõrguste suhe | |
J |
---|
joonia stiilkreeka templi levinuim sambastiil: voluutidega kapiteel, sale | |
juhtmotiivooperis on Wagneri poolt kasutusele võetud uuendus - kindlaid tegelasi või sündmusi iseloomustav muusikaline teema, mida kasutati vastava tegelase või sündmuse sissejuhatamiseks | |
K |
---|
kaanonmuusikas laul,
milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid; kunstis reeglistik (peamiselt inimese) kujutamiseks Egiptuse kunstis | |
kabelkirikust väiksem altariga pühakoda, mis võis kuuluda suurema kiriku vm. institutsiooni juurde, nt. kalmistukabel | |
kalligraafiakirjakunst, kaunilt kirjutamine | |
kankaanpopulaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist | |
kantaatüks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile | |
kapiteelsammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud | |
katakombmaa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik | |
katedraalsuurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik | |
keelpillpill,
kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli
näppides, või poognaga üle keelte tõmmates | |
kiilkirikirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil | |
kirikukantaatlüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal | |
kirmastalurahva
suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal | |
klahvpillon pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve | |
klassikaline orkesterklassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm | |
klassikaline sonaaditsükkelsuurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele | |
klassikaline sonaadivormheliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks | |
kodakirikEestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all | |
koloratuurromantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil | |
kompositsioonpildil oleva paigutus | |
kontratantsrahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis | |
kontsertbarokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos ja/või teose ettekandmine publikult | |
kontsertstiilmuusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust | |
koodaklassikalist sonaadivormi lõpetav osa | |
koomiline ooperooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett | |
kooriruumlisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks | |
koraalkeskaegne kiriklik laul | |
kõrbekloosterolid ilmalikust elust väljunud ja täielikult palvetamisele ja vaimsele tegevusele pühendunud kloostrid | |
krummhornrenessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse | |
krüptkooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks | |
krutsifiksristilöödud Kristuse kuju | |
kujutav kunstkunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur, skulptuur, maal, graafika. | |
kunstiliikerinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud | |
kunstistiilkas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne | |
L |
---|
läbilõigevaade objektile külgvaates,nt. tordi erinevad kihid. | |
ladina riston risti tüüp, mille põiki paiknev haru on püstisest harust lühem | |
laulutsükkelromantismiajal tekkinud soololaulude kogum, mille üksikuid laule ühendab sama teema ja sündmustik | |
liedklaverisaatega soololaul või kammerlaul; tekkis romantismiaja Saksa helilooja Schuberti loomingust | |
liturgiareligioosne talitus, millel on kindel kord ja
kindlaksmääratud teemad | |
löökpillpill,
kusheli tekitatakse löögi abil
(käega või mingi abivahendiga) | |
löövsammaste või välisseinaga piiratud kiriku siseruumi osa; klassikaliselt on kirikus kolm ja viis löövi (kesk- ja külglöövid) | |
luteri koraalSaksamaa protestantlik kirikulaul. Tekkis reformatsioonijärgselt. | |
M |
---|
maalkujutava kunsti liik, mille olulisemaks tunnuseks on värv. Nii kuuluvad maali alla ka nt. vitraaž ja mosaiik | |
madrigalmitmehäälne ilmalik laul Itaalias | |
manuskriptkäsitsi kirjutatud raamat, nii nimetatakse enamasti ka keskaegseid käsikirju | |
meloodiaühehäälselt
väljendatud muusikaline mõte ehk muusikateose viis | |
monoodiamuusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis | |
monoteismainujumalaga religioon, nt. kristlus | |
mosaiikmaalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest | |
motettalgselt vaimuliku sisuga, hiljem ilmalikuks kujunenud mitmehäälne laul | |
mütoloogiaajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum, nt. antiikmütoloogia | |
muusikakr.k.
musikē, otsetõlkes „muusade kunst“, sisuliselt tähendas lauldes ettekantud
luulet | |
muusikažanrmuusikaliik,
nt. instrumentaal- ja vokaalmuusika; vaimulik ja kammermuusika; kunstmuusika ja
rahvamuusika jne. Muusikat on võimalik liigitada väga erinevail viisil,
tänapäeval on piirid eri žanrite vahel hägustunud. | |
N |
---|
neumakeskajal kasutuses olnud noodimärk, ei näidanud heli
kõrgust, nagu tänapäeva noodid | |
nokturnõhtu-või öömeeleolust inspireeritud lühipala | |
noodikirimuusika ülesmärkimiseks kasutatav kokkulepitud
märgisüsteem | |
O |
---|
oopermuusikaline lavateos, mis sidus tervikuks kokku muusika, kunsti ja kirjanduse ning kus lavakujundusel ja kostüümidel oli oluline osa sisu kõrval | |
operettlavamuusika meelelahutuslik žanr, mille eelkäijaks oli Prantsuse koomiline ooper | |
oratooriumsuurem kontsertteos, mis on mõeldud esitamiseks solistile, koorile ja orkestrile, sisult dramaatiline, temaatika enamasti piibliaineline. Oratooriume esitati iseseisvate, mittekiriklike kontsertidena. | |
oreoolpühapaiste, hiilgus, ausära vms. Eriti keskaja (kristliku sisuga) maalidel pühade inimeste pea ümber kujutati kuldse või valget värvi rõngana. | |
ornamentüksikkaunistus, võib lähtuda nt. geomeetriast (ring, kolmnurk) või elusloodusest (taimemotiiv). | |
P |
---|
partiiühe pilli või hääle osa helitöös | |
passaažkiire üles alla liikuv heliriba | |
passioonoratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. | |
pedaliseerimineviis, kuidas mängija teeb helipildi nüansirikkamaks aktiivse pedaalide kasutamisega | |
põhiplaanvaade hoonele, ruumile pealtvaates | |
polüfooniamitmehäälsus e.muusika, milles kaks või enam häält
liiguvad(laulavad) iseseisvalt, kuid kõlavad samaaegselt | |
polüteismpaljude jumalatega religioon, nt. vanad kultuurid, antiikjumalused | |
pommerrenessansiaegne puhkpill, tänase oboe eelkäija | |
portaalkiriku peauks | |
portreebüstskulptuurižanr, kus inimese pead on kujutatud koos õlgadega | |
prelüüdlühike, sissejuhatava iseloomuga vabas vormis pala | |
profiilinimese nägu külgvaates | |
programmiline muusikamuusika, mille aines tuli ajaloosündmustest, kirjandusteostest või muusika autori sulest | |
puhkpillpill,
kus heli tekitataksepilli sisse
puhutud õhu võnkumisel | |
püramiidegiptlaste nelinurkse alusega hiiglaslik haudehitis | |
R |
---|
rahvamuusikamingile kindlale etnilisele rahvale omane muusika tegemise viis: laulud, konkreetsed pillid, rütm jne | |
rahvusromantism19. sajandi II poole loomesuund muusikas ja kunstis, mis sai ainest rahva ajaloost ja folkloorist | |
rapsoodidrändlaulikud antiikajal | |
regilaulon eesti vanimat tüüpi rahvalaul, kus põhirõhk
on sõnadel, mitte viisi ja mis põhineb regivärsil: eeslaulja laulab ees ja koor
kordab järele | |
regivärssregilaulule
omane värsivorm, koosneb 8 silbist | |
reljeefskulptuuriliik, kus kujutatav on enamasti vaadeldav vaid ühest küljest, st. , et üks või kolm külhe on lamedad | |
repriisklassikalise sonaadivormi III osa, kus korratakse esimest osa ilma teemasid vastandamata | |
retsitatiivkõnelähedane laul, mis püüab jäljendada loomulikku kõnerütmi. Kasutati nt. ooperis aariate vahepeal aga ka keskaegse kirikulaulu juures. | |
romaani stiil10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures | |
röngtenstiilkujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks | |
roosakenringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil | |
rütmmuusikas helide ajaline järjestus kindla
süsteemi järgi | |
S |
---|
sakraalarhituurreligioosse otstarbega ehitised, nt. kirikud, kabelid, templid jne. | |
Š |
---|
šansoonilmaliku laulu üldnimetus renessansiajal, tuli prantsuskeelsest sõnast | |
S |
---|
skulptuurkujutava kunsti liik, kolmemõõtmeline (kõrgus, laius + sügavus), materjalideks klassikaliselt kivi, puu, pronks, savi | |
skulptuurigruppmitmest skulptuurist koosnev suurem skulptuur, nt. suured puskkaevud | |
sonaatpilliansamblile loodud lühem mitmeosaline teos (instrumentaalne) | |
soolokontsertkontsertstiili alaliik, kus barokktrio asemel esitasid muusikalisi soololõike üks või mitu solisti | |
soololaulbarokiajal levinud lihtne pillisaatega vokaalteos | |
steelülalt ahenev neljakandiline reljeefidega kivisammas vanades kultuurides; steelil kujutati eriti olulisi sündmusi või tähtsaid sündmuseid | |
stiliseeriminekujutise lihtsustamine, detailide vähendamine, üldise edasiandmine. Stiliseerimist esines palju nt. vanade kultuuride juures. | |
süittantsude ja instrumentaalpalade tsükkel (mitmetest paladest koosnev kogumik) | |
sümfooniline poeemheliteos, mille keskmeks on romantismi ideaalidele vastav ilukirjanduslik kangelane või süžee | |
sümmeetriatekib siis, kui mingi objekti erinevad osad on omavahel tasakaalus või korduvad. Nt. looduses liblikas. | |
T |
---|
taktheliteose
osa, mis algab rõhuga ja lõpeb enne järgmist rõhku | |
tämbermuusika
kõlavärv ehk heli selline tunnus, mille järgi teeme kindlaks kas heli on
lauldud või mängitud või mis liiki pill on
heli tekitanud | |
terrakotapõletatud savi või põletatud savist kujukesed. Kasutati palju mitmete vanade kultuuride juures.Põletamine andis savile veekindluse. | |
terrakotakujudpõletatud savist pisiskulptuurid, nt. Tartu Jaani kiriku kujud | |
töötlusklassikalise sonaadivormi II osa, kus arendatakse esimeses osas esitletud teemasid püsiva helistikuga vormis; töötlus lõpeb kulminatsiooniga | |
trubaduuridrändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal, kes lisaks laulmisele ka tantsisid | |
tsikuraatsumerlaste astmeline tempel: 7 tasandit sümboliseerimaks 7 metalli/ planeeti | |
V |
---|
viola da gambabarokiaegne keelpill, tänase tšello eelkäija | |
virtuoossilmapaistvalt
osav muusik või laulja | |
virtuoosikultusromantismiajal tekkinud nähtus, kus kontsertettekande keskmeks sai mingi instrumendi täiuslik tehniline valdamine, nt. klaverimängija või viiuldaja | |
visandüldistatud vabakäejoonistus | |
vitraažmaalikunstitehnika (käsitöötehnika), kus kujutis moodustatakse värviliste klaasitükkide omavahelisel ühendamisel, kõrgaeg gooti (kirikute aknad), populaarne ja juugendis (tarbekunst, nt. lambid) | |
vokaalmuusikamuusika,
kus peamine või tähtsal kohal on laul/ laulmine /sõnad | |
Ž |
---|
žanrkunstis teema, nt. maalikunsti žanrid on meremaal või portreemaal; muusikas muusikavorm, nt. kontsert, laul, ooper | |