1. Kirikumuusika

Keskaegne kiriklik muusika oli enamasti vokaalne, kuna kristluse algusaegadel kehtestati kirikutes väga ranged reeglid pillimängu osas ja mitmed pillid keelati sootuks. 9. sajandiks kui pillimäng (orel) sai kirikutes taas eluõiguse, oligi juurdunud juba tugev vokaalmuusika traditsioon. 

Luca della Robia (1399/1400-1482). Detail koori rõdu reljeefilt kujutamas motetti laulvat koori. Pärineb Santa Maria del Fiore katedraalist, Firenze (Museo dell`Opera del Duomo) (allikas)

Ühtne traditsioon alguses puudus, piirkonniti olid erinevused laulude vormis väga erinevad ja võtsid palju eeskuju antiigist ja sealsetest kultuslauludest. Laul sarnanes alul retsiteerimisele - lauldes kõnelemisele, mille traditsioon sai alguse kõrbekloostritest. (Ilmalikust elust täiesti kõrvale tõmbunud ja täielikult palvetamisele ja vaimsele tegevusele pühendunud kloostrid). Kloostritest kujunesid ka vaimuliku muusika jaoks olulised keskused: seal tekkisid omalaadsed laulukoolid, mis kujundasid suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiili. 

Laulude sisu tugines piiblitekstidel. Kristlik kirikulaul on peamiselt seotud kaht tüüpi liturgiaga - jumalateenistuse läbiviimise korraga ja need olid: 

1) officium e. tunnipalvus - lihtsa ülesehitusega, ilma rituaalideta, kaheksa korda päevas kindlatel kellaaegadel peetav palvus. 

2) missa - igapäevane pikem ja keerulisema ülesehitusega teenistus, mille juurde kuulub ka armulaua andmine. Katoliku kirikus on keskajal väljakujunenud liturgiate ülesehitus säilinud siiamaani: kuigi veidi muudetud ja lihtsustatud kujul peetakse seda senini ladina keeles.

Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nimetatakse ordinaariumiksIgal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nimetatakse propriumiks. Ordinaatumid on omakorda jaotatud viieks osaks, sarnast jaotust kasutatakse ka tänapäevaste kontsertmissade ülesehituses, mis algselt kasvaski välja katoliku jumalateenistusest. Missa ülesehitus on järgmine:

Kyrie eleison - Issand halasta
II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)
III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat)
IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu
Agnus dei - Jumala tall
Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster)

Surnute mälestamiseks peetakse katoliku kirikus eraldi jumalateenistust, mida nimetatakse reekviemiks (mis tänasel päeval on sarnaselt missale iseseisev kontsertžanr). Reekviemi esitab koor, kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.

1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab žanrile nimetuse.
2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal.
3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid.
4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu.

Paljud kiriklikulaule komponeerinud heliloojad on nimeliselt teada, üks huvitavamaid on Hildegard Bingeni linnast (1098 - 1179). 

Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena ja juba kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus õppis lugemist ning kirjutamist. Hiljem sai temast benetiktlaste kloostri abtiss ja tema igapäevatööks oli muuseas suhtlemine nii paavstide kui keisritega. Hildegard on nimetatud pühakuks ja 17. septembril tähistatakse tema päeva, tänasel päeval on ta neljas naispühak ja kirikudoktor. 

Lisaks igapäevatööle kirjutas ta umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut ning ligi 72 laulu, mida on ka tänapäeval võimalik laulda kuna noodikiri arenes välja 11. sajandil, tema eluajal. Helinäidet Hildegari loomingust saad kuulata siit.

Hildegard ja munk Volmar. Miniatuur (allikas)


Gregooriuse koraal

590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur ,kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt ühtlustatud ja uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu - Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on seega üldnimetus paavst Gregoriuse poolt välja töötatud liturgiliste (jumalateenistusega seotud) laulude tähistamiseks. Koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik,koorisolist, lauljate grupp või ka koor.


Paavst Gregoorius dikteerimas gregooriuse laulu. Miniatuur, u. 1000 pKr (allikas)

Gregooriuse laulu iseloomustavad tunnused on: 

1) ühehäälsus, enamasti saateta a´cappella laul

2) tekstide ladinakeelsus

3) retsitatiivsus

4) tekstist lähtuv muutuv rütm

Gregooriuse laulu alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme, järgnevad helinäited illutreerivad seda mitmekülgsust. 

Helinäidet magnificati (Maarjale pühendatud hümn)  magnificati laulmisest Gregooriuse koraalis saate kuulata 

Helinäide antifooni laulmisest, esitajaks Pariisi gregooriuse laulu koor. 

Kolmas helinäide tutvustab responsooriumi laulmist. Hispaania vanamuusika grupp Capilla Peñaflorida esitab Hispaania helilooja Juan Vásquez'i kirjutatud responsooriumi, mis pärineb tema 1556 a Sevillas avaldatud surnute mälestamiseks mõeldud laulude kogust nimega Agenda defunctorum

Viimasena pakun kuulamiseks Eesti vanamuusikat esitava kollektiivi Vox Clamantis (ld.k "hüüdja hääl")esitlust erinevatest Gregooriuse koraali osadest, mis on kirjutatud Arvo Pärdi poolt.