Mõistete sõnastik

laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid, tuli muusikasse renessansiajal

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

on muusika ühele pillile, solistile või väikesele orkestrikoosseisule.

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

seina ülaosast eenduv horisontaalne pind, mis on sageli kaetud ornamendiga; rohkesti kasutati klassitsismis

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve

klassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning  uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm 

suurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele

heliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks

Eestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all

on interaktiivne (publikut kaasav) kunsti tegemise viis, mille eesmärk on ühise tegevuse tulemusena luua uusi, positiivseid muutusi, lahendusi.

pilt, mis ei koosne ühtlasest pinnast vaid on kokku kleebitud mitmest eri tükist, kasutades ja eri materjale - kandast, erinevaid pabereid jne.

ka suletud kompositsioon on tegevuse paigutamine pildil justkui kolmnurga sisse nii, et oluline jääks pildile tervikuna ja otse vaataja suunas. Kasutati palju renessansiaja maalide juures.

romantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil

kunstis pildil oleva paigutus, muusikas teose ülesehitamise vorm

inimese kujutamise viis, kus keharaskus jaotub tugijala ja nõjajala vahel; võimaldas kujutada liikuvat inimest

rahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis

barokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos

muusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust

klassikalist sonaadivormi lõpetav osa

ooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett

originaali järgi tehtud teos või teosed

lisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks

keskaegne kiriklik laul

kreeka templi hiliseim sambastiil: taimeornamentikaga kapiteel, sale

kunst, mis on loodud kristlikest tõekspidamistest lähtuvalt ja ei ole seotud kindla koha või rahvaga

renessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse

kooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks

on 20. sajandi alguse kunstistiil, mille eesmärgiks oli kujutada maailma lihtsustatuna geomeetriliste kujunditeni ja näidata pildil mitut vaatenurka korraga

on ajalooline fotomenetlus, rullfilmi eelkäia. Võimaldas pilti enne paberile ilmutamist pikemalt säilitada (varem tuli pilt suhteliselt kiiresti ilmutada)

kunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: skulptuur, maal, graafika.

erinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud

kas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne

20. sajandi lõpust käibele tulnud termin, mis tähistab inimest, kes korraldab ja vastutab näituse sisulise poole eest: valib teema ja kunstnikud ning seob ühtseks tervikuks kokku

on laulutehnika, kus solist jälgib täpselt rütmi aga helikõrgusi esitab ligilähedaselt ja pooleldi meloodiliselt rääkides e. retsiterides (nt. gregooriuse koraal keskajal).