Romantism kunstis ja muusikas

Romantism esines suures plaanis klassitsimiga samaaegselt ja tõuke stiili tekkimiseks andis vastasseis või mitteleppimine valitseva korra ja mõtteviisiga üldiselt. Kui klassitsistid hindasid mõistust, siis romantikud tähtsustasid tundeid ja looduslähedust. Looduse eestkõnelejaks oli ka romantismi isaks kutsutud Prantsuse filosoofi Jean-Jaqcues Rousseau, kelle sulest pärineb hüüdlause. "Tagasi loodusesse!" Romantiste huvitasid eksootilised kauged maad ja salapärane, veel läbiuurimata keskaeg, olulised oli üksikisiku areng ja eneseotsingud ning originaalne eneseväljendus. 

Erinevalt klassitsismist romantismil selgeid ja üheselt määratletavaid vormitunnuseid ei ole. Romantilisi kunstnikke ühendas sarnane mõtteviis, soov teha asju teisiti kui peavool seda tahtis. Ühe ühise tunnusena võib siiski nimetada maalilisust, värvide olulisust ja seda, et iga kunstnik väljendas oma maalide kaudu enda isiklikke seisukohti ja enda maailmanägemust.

Klassitsismile vastanduti erinevalt, nii vormiliselt kuid eelkõige sisult: 

1) vastanduti kriitikaga ühiskonna suunas kujutades maalidel ka ebapopulaarseid sündmusi või kujutades maalidel mingit reaalset olukorda teistest, ebatraditsioonilisest vaatenurgast. 

2) vastanduti teistsuguse maailmakujutluse esitamisega: fantaasiamaastikud, õudusunenäod, sümbolite kasutamine; looduse kui elava organismi kujutamine. 

3) vastanduti vormiliselt ja kompositsiooniga: maalides väikeseformaadilisi töid või kasutades akvarelltehnikat. Akvarellmaal oli senini olnud aksepteeritud vaid kavandi tegemiseks, valmis töö tuli alati teostada õlivärvidega. Osad romantikud eirasid seda reeglit esitledes  oma töid akvarellitehnikas.

4) vastanduti ka eksootikaga: romantismiajal olid populaarsed rännakud näiteks Aafrikasse (Tuneesia, Egiptus). Lisaks kokkupuutele hoopis teistsuguse kultuuriga, kogesid kunstnikud ka hoopis teistsugust valgust. 

Lisaks maalilisusele oli romantismi ühine nimetaja piltide emotsionaalne laeng: eesmärk oli tööde kaudu tekitada vaatajas reaktsioon tunnete osas. Oluline on siiski silmas pidada, et tegemist ei ole ainult positiivsete ja "roosade päikseloojangu" tunnete väljendamisega: pigem rõhutati negatiive laenguga emotsioone: üksindust, ängi, igatsust, hirmu, valu. Stiilinäide on toodud Saksa kunstniku Caspar David Friedrichi loomingust, kelle maalidel kujutatud esemed/olukorrad/nähtused kandsid alati mingit lisatähendust. Näiteks: vaade kaugusesse - igatsus, soov "ära minna", erinevas vanuses inimeste kujutamine - erinevad elu etapid, kuuvalgus - jumala kohalolu jne.

Friedrich. Elu erinevad staadiumid, 1835 (allikas)

Lisa saad lugeda veebikonspektist siit.