2. Rahvusromantiline muusika

2.3. Norra ja Edvard Grieg

Norra ärkamisaja muusikaliseks sümboliks oli Edvard Grieg, kes oli esimene Põhjamaine helolooja, kelle tööde kvaliteet oli samaväärne Euroopa klassikalise helikunsti tasemega. Griegil õnnestus seostada Norra folkloor klassikaliste traditsioonidega ja panna alus rahvuslikule kunstmuusikale. 


Griegi looming on põhjamaiselt karge helikeelega ning me leiame sealt motiive nii Norra loodusest, mütoloogiast kui folkloorist. Põhiosa helilooja teostest moodustavad mitmesugused kammerlikud miniatuurid: üle 140 soololaulu, klaveripalade tsüklid, keelpillikvartetid jne. Kõige populaarsemad Griegi teosed on aga kaks orkestrisüiti: "Peer Gynt" I ja "Peer Gynt" II. Algselt kirjutas helilooja antud muusika Henrik Ibseni  samanimelisele näidendile, mille 22 muusikaumbrist valis lõpuks välja kaheks eredamat ning koondas need kahte neljaosalisse orkestrisüiti. Järgnevalt kuulamiseks kaks lõiku teose mõlamast osast, esimene: "Mäekuninga lossis" ("Peer Gynt" süit nr 1, IV osa) 

ja teine "Solveigi laul" ("Peer Gynt" süit nr 2, IV osa)