Kunst ja muusika 19. sajandi II pooles

1. Realism

Viimane antud kursusel käsitletav kunstistiil on realism, sellega peaaegu samaaegselt tekkis ka impressionism, millest alates räägitakse modernistlikust kunstist ja mis juhatab sisse viimase kunstikursuse. Kuigi realism ja impressionism arenesid välja suhteliselt samal ajal, 19. sajandi keskpaigas ja II pooles, olid tekkepõhjused ja olid kohati lahknevad. 

Ühised mõjutajad mõlema stiili tekkimise ja arengu juures olid fotograafia leiutamine ja õlivärvide tinatuubidesse pakendamine. Esimene mõjutas maailmast arusaamist üldiselt: kui varem oli kunst ja kunstniku silm olnud ainuvõimalik maailma peegeldaja. Kui silm eksis, tekkis ka ekslik arusaam. Fotograafia oli objektiivne ning näitas asju nii nagu need on.

Teine leiutis: värvide tinatuubidesse pakendamine, võimaldas kunstnikul palju lihtsamalt töötada. Kadus ära maalimisele eelnev planeerimine: värvitoonide valik ja segamine. Kalkuleerimine, kui palju värvi tarvis läheb. Väga oluline muutus oli see, et kunstnik sai minna välja ja maalida otse, erinevalt vareselmast, mil nt. maastikumaali sai teha vaid eelnevate visandite alusel. Ka aitasid tinatuubidesse pakendatud õlivärvid kaasa kunstitegemise laienemisele. Kuna värvid muutusid odavamaks ning nende käsitsemine lihtsamaks, sai üha  rohkem inimesi sai endale maalimist lubada.

Realismi tekkele aitas kaasa ka romantiline maalikunst ja selle tundeküllus. Sellele vastukaaluks tekkis kunstnike rühm, kes soovisid näitada "tõde": ilustamata maailma nii nagu see on. Nii tegeleb üks osa realismist maastikumaaliga, kust puudub romantistlik tundelisus ja mis on karge ja objektiivne (Barbizoni koolkond).

Teine osa realismist keskendub sotsiaalsetele teemadele: lihtrahva, töölise ja talupoja elu kujutamisele sellisena nagu see on. Seoses tööstuse ja tehnika kiire arenguga ning linnade kiire kasvuga teravnesid sotsiaalprobleemid ning kasvas õhiskondlik ebavõrdsus. Juba kindlal positsioonil kodanluse kõrvale tekkis lihtne töölisklass: vabrikutes ja tehastes väikese palga eest töötavad inimesed. Realistid soovisid ilustamata maailmale näidata nende rasket, sageli väljakannatamatut olukorda. Vormi poolest võib üheks ühiseks tunnuseks lugeda pildi koloriiti: see oli pigem tuhm ja maalitud "poriste" pruunide värvidega rõhutamaks argielu hallust ja raskust. Siiski ei olnud see realismi puhul valdav.

Esimesed realistide näitused ei olnud väga popuaarsed ning tavapärasele kunsti aastanäitustele nende töid vastu ei võetud. Nii korraldasid nad alternatiivseid näituse kohtades, mis parasjagu võikalik: raamatukauplused, kohvikud. Realistliku kunsti näiteks toon Prantsuse maalija Jean-Francoise Millet töö, millel ta kujutab talupoegi kartuleid võtmas. 

Pilt 2. Millet. Kartulikoristus, 1855 (allikas)

1.1. Courbet, Millet, Repin

Gustave Courbet

Courbet oli kunstnik, kes mässas jõuliselt ametliku kunsti normide vastu. Tema korraldatud näitusest said realistid endale nime: nimelt kui tema tööd ametlikult näituselt tagasi lükati, riputas Courbet oma pildid üles sõbra raamatupoe tagaruumi ning uksele sildi "La realisme". 

Tema teoste teemadeks olid igapäevaelu stseenid: lihtsad inimesed, töölised, kuid populaarne osa tema loomingust olid ka aktid. Üsna sageli kasutas Courbet oma piltide kaudu ka allegooriat (mõistukõnet). Esimese pildinäitena on toodud üks tema märgilisematest ja kontseptuaalsematest teostest "Kunstniku ateljees". Pildil on kujutatud oma ateljees maastikku maalivat kunstnikku, keda ümbritsevad reaalselt olemasolevad inimesed ja Tõde alasti naise näol. (pilt 1)

Pilt1. Courbet. Kunstniku ateljees, 1855 (allikas)

Näide lihtsa inimese igapäevatööd kujutavast maalist on "Kiviraidurid": lihtne kuid mõjus töö. (pilt 2) Tegemist on reproga, sest originaal hävis II maailmasõjas.

Pilt 2. Kiviraidurid, 1849 (allikas)

Courbet maalis üsna jõulisi ning tugevalt erootilisi nais akte, mida ta maalis sageli ka tellimustöödena. Näide pärineb hilisemast perioodist ning on varasematega võrreldes "mahedam". (pilt 3)

Pilt 3. Naine lainetes, 1868 (allikas)

Jean Millet

Millet tööde erilisus ja tähtsustähtsus seisnevad ajaloolise tõepära esitlemises. Kunstnik maalis seeria töid, mis kujutavad Barbizoni maakonna inimesi oma igapäevaste toimetuste juures. (pilt 4).Antud aladel on tänapäeval kiirteed, niisiis on Millet maalid justkui ajalooline dokument, mis räägib pooleteisesaja tagusest ajast. Millet kujutab inimesi uurivalt, objektiivselt ja heatahtliku pilguga.

Pilt 4. Millet. Kartulikoristus, 1855 (allikas)

Ilja Repin

Repin oli Venemaa tuntuim realismi esindaja. Teda on klassifitseeritud ka kriitilise realismi kunstnikuks, kuna kujutas palju tolleaegse lihtsa vene inimese elu. Olulise osa tema loomingust moodustavad ka portreed kultuuri -ja muu avaliku elu tegelastest, nt. on ta maalinud kirjanikku Lev Tolstoid ja arsti Nikolai Pirogovi. Näitena toon portree Vene rahvusromantilise heliloojast Mussorskist (pilt.5) ning allegooriline portree Lev Tolstoist. 

Pärast oma surma 1930. aastal sai Repinist enese teadmata kommunismi pildiline eestkõneleja. Nimelt oli ta Stalini üks lemmikkunstnikke, kes tema maale sageli enda propagandistlikes huvides ära kasutas.

Pilt 5. Modest Mussorski portree, 1881 (allikas)

Pilt 6. Lev Tolstoi põllul kündmas, 1887 (allikas)

2. Rahvusromantiline muusika

19. sajandil tekkisid mitmel pool Ida- ja Põhja-Euroopas nn rahvusromantilised koolkonnad. Tärkav rahvuslus ja isamaaline patriotism inspireerisid paljusid heliloojaid. Nagu  romantismile iseloomulik, hakati üha enam tundma huvi oma maa rahvamuusika vastu ning seda oma loomingus kasutama.19. sajandi lõpp oli aeg, mil ka Eestis üheskoos rahvusliku kunstiga tekkis rahvuslik kunstmuusika: ilmusid esimesed Eesti soost heliloojad.

2.1. Venemaa ja Pjotr Tšaikovski

Venemaa muusikalist arengut mõjutajas palju Itaalia: Katariina II valitsemisajal tegutses õukonna juures professionaalne Itaalia ooperitrupp, Itaalia helimeistrite käe all õppisid ka esimesed kutselised Vene heliloojad. Muusika üldist arengut ja populaarsust toetasid uute teatrimajade avamine nii Moskvas kui Peterburis. (pilt 1)

Pilt 1. 1780 aastal avatud Moskva Suure Teatri Interjöör (allikas)

Tasapisi hakkas Vene heliloojaid  paeluma vene rahvuslik aines, Vene klassikalise muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka`t, kelle olulisust muusikas kõrvutatakse Puškini tähtsusega kirjanduses. Glinka teoste teemad olid võetud enamasti vene rahva elust ja ajaloost, kommetest ja muinasjuttudest, muusikas oli inspiratsiooniks sageli rahvamuusika. Glinka patriootiline ooper "Ivan Sussanin" oli esimene professionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas. Selles ühendas helilooja ühendas Itaalia ooperi, romantismiajastu soololaulu ja vene rahvamuusika.

Teine uuendusmeelne Vene helilooja oli Modest Mussorski, kelle ooperid "Boriss Gorgunov" ja "Hovanštšina" on tänaseni edukalt esitatud. Nimetatud oopetite libreto aluseks on reaalsed ajaloolised sündmused kus peategelaste kõrval on oluline roll ka kooril, kes esindab vene rahvast. Seetõttu on oopereid nimetatud ka muusikalisteks rahvadraamadeks. Järgnevalt lõik tsaar Borissi kroonimisstseenist, millega saab alguse ooperi tegevustik. 

Pjotr Tšaikovski on Vene silmapaisvaim ooperiklassik: ta kirjutas kokku kümme ooperit, millest "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand" on jätkuvalt teatrite repertuaaris. Esimene on loodud Puškini värssromaani ainetel ja tegemist on lüürilise ooperiga st., et põhirõhk ooperis on muusikal ja tekstil ning lavatükk on pigem kammerlik  kus esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus. Järgnevalt saate kuulata stseeni I vaatusest, milles Tatjana kirjutab Oneginile kirja avaldades selles oma tundeid. Stseen väljendab hästi ooperi lüürilist olemust. 

19. sajandist sai ka klassikalise balletti väljakujunemise aeg ning oluline koht Euroopa kolme peamise balletikoolkonna -  Itaalia ja Prantsusmaa  - kõrval on Vene koolkonnal. Vene ballett toetub oma koreograafias suuresti Prantsuse traditsioonidele tänu prantsuse ballettmeister Marius Petipale, kes töötas välja Vene klassikalise balleti traditsioonid ja pani aluse 20. sajandi balletikunstile. Petipa on teinud koreograafia ka Tšaikovski kolmele balletile, niisiis võib heliloojat ooperiklassiku kõrval nimetada ka vene rahvusliku balletimuusika rajajaks. Kolm Tšaikovski tänapäevini mängitavat balletti on "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja Pähklipureja", millest esikohal troonib "Luikede järv": nii oma rohkete sümbolite, keeruka koreograafia ja hingestatud muusikaga. Järgnevalt lõik I vaatuse Luikede valsist.

Lisaks suurepärasele ooperi- ja balletimuusikale kirjutas Tšaikovski ka muljetavaldavat sümfoonilist muusikat ja kontserte. Teatrimuusikaga võrreldes on Tšaikovski instrumentaalne looming palju jõulisem, kontrastsem ja psühholoogiliselt teravam. Kuue sümfoonia kõrval on erilisel kohal 1. klaverikontsert b-moll, mis hoolimata pianistile esitatavatest kõrgetest tehnilistest nõuetest on senini üks enim esitatud teos antud žanris. Kontsert algab suurejooneliste ja jõuliste akordidega, mida on võimatu mingi muu teosega segi ajada. 

2.2. Soome ja Jean Sibelius

Poliitilisest olukorrast tingituna oli Põhjamaade muusikaelu 19. sajandil omavahel tihedalt läbi põimunud, üheks oluliseks rahvusliku liikumise iidoliks oli Fredrik Pacius, kellest sai olulisi muusikaelu edendajaid muusikaõppejõude Helsingi ülikoolis. Eestiga seob heliloojat algselt isamaalise lauluna kirja pandud "Maamme", millest sai Soome rahvushümn ja hiljem Johann Voldemar Jannseni eestindatud tekstiga ka Eesti hümn.

Tänini on aga Soome kuulsamaks heliloojaks ja Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks peetud Jean Sibeliust, kelle muusikal on olnud oluline roll soomlaste rahvusliku identiteedi kujunemisel. Maailmakuulsuse tõid heliloojale aga sümfoonilised suurteosed: seitse sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja süidid. Sibeliuse suurteoste väljenduslaad on enamasti eepiline (rahulik-jutustav) ja sisult seotud kohalike muistendite, saagade või rahvuseepose "Kalevala" tegelaskujudega. Sibeliuse teoseid on nimetatud "kodumaa karge looduse muusikalisteks maastikumaalideks" ja värvirikka orkestrikäsitluse tõttu võrreldud nt. Wagneriga.

Kuulsaim Sibeliuse sümfooniline poeem on "Finlandia", millest sai soome rahva toonase iseseisvusliikumise muusikaline sümbol, tänapäeval on teos mitteametliku hümni staatuses. Järgnevalt teose muusikaline näide, mille sissejuhatus on süngevõitu ja aeglane kuid järkjärgult puhkpillide lisandumisega muutub muusika pingelisemaks ja rütmilisemaks.

Sibelius on kirjutanud ka üheainsa instrumentaalkontserdi - viiulile, mis aga on saanud maailmas üheks antud žanris enim esitatavaks teoseks. Viiulikontsert d-moll on mängutehniliselt üsna keerukas, nt. tuleb teose esimeses osas solistil mängida kaks sooloesitust järjest. Antud teos on andnud aluse rahvusvahelise Sibeliuse-nimelise viiuldajate konkursi korraldamiseks, mida on iga viie aasta tagant läbi viidud alates 1965. aastast. 

2.3. Norra ja Edvard Grieg

Norra ärkamisaja muusikaliseks sümboliks oli Edvard Grieg, kes oli esimene Põhjamaine helolooja, kelle tööde kvaliteet oli samaväärne Euroopa klassikalise helikunsti tasemega. Griegil õnnestus seostada Norra folkloor klassikaliste traditsioonidega ja panna alus rahvuslikule kunstmuusikale. 

Griegi looming on põhjamaiselt karge helikeelega ning me leiame sealt motiive nii Norra loodusest, mütoloogiast kui folkloorist. Põhiosa helilooja teostest moodustavad mitmesugused kammerlikud miniatuurid: üle 140 soololaulu, klaveripalade tsüklid, keelpillikvartetid jne. Kõige populaarsemad Griegi teosed on aga kaks orkestrisüiti: "Peer Gynt" I ja "Peer Gynt" II. Algselt kirjutas helilooja antud muusika Henrik Ibseni  samanimelisele näidendile, mille 22 muusikaumbrist valis lõpuks välja kaheks eredamat ning koondas need kahte neljaosalisse orkestrisüiti. Järgnevalt kuulamiseks kaks lõiku teose mõlamast osast, esimene: "Mäekuninga lossis" ("Peer Gynt" süit nr 1, IV osa) 

ja teine "Solveigi laul" ("Peer Gynt" süit nr 2, IV osa) 

3. Kordamiseks

Kordamisküsimused

1. Osata nimetada realismi tekkimise põhjuseid ja peamisi tunnuseid.

2. Pildiküsimus: tunda pildi järgi ära stiil ja osata kirjelduse järgi ära tunda kunstnik (Millet, Courbet).

3. Osata kokku viia helilooja, riik, mida esindab, teda iseloomustavad märksõnad ja teos (Tšaikovski, Sibelius, Pacius, Grieg).

4. Heliküsimus: Tšaikovski ja Grieg.