Edasi

1. Taustsüsteem

19. sajandi II pool oli suurte muutuste aeg paljudele rahvastale Euroopas, ka eestlastele. Seoses muutustega ühiskonnas, talupoegkonna vabanemisega pärisorjusest, lugemisoskuse suurenemisega ja võimalusega lugeda omakeelset kirjandust kaasnes suurem eneseteadvus endast ja oma maast. Hakati koos käima, moodustati erinevaid seltse, algas ärkamisaeg. Ärkamisaja liikumise eestvedajateks ja juhtideks olid haritud eesti kultuuriinimesed ja akadeemikud. 

Konkreetselt kunstis ja muusikas tähendas rahvuslik ärkamine seda, et esile tõusid eesti rahvusest kunstnikud ja muusikud, kes püüdsid oma loomingus väljendada eestlasele omast. Esimesed kunstnikud ja muusikud koolitasid end väljaspool Eestit, enamasti Venemaal, sest omakeelne kunstiharidus veel puudus. 

Kunstis aitas rahvusliku kunsti tekkele ja arengule kaasa Euroopas leviv kunstistiil realism, mis kujutas lihtsa tööinimese ja talupoegade elu. Vormilt võeti siiski palju eeskuju akadeemiliselt kujutamisvisilt.

Muusikas tekkisid 19. sajandil mitmel pool Ida- ja Põhja-Euroopas nn rahvusromantilised koolkonnad, ning üha enam hakati huvi tundma oma maa rahvamuusika vastu ning seda oma loomingus kasutama. Soomes lõi rahvusromantilit muusikat  Jean Sibelius, kes on tänini tuntuimaid Soome heliloojaid, kelle muusikal on olnud oluline roll soomlaste rahvusliku identiteedi kujunemisel. Norra ärkamisaja muusikaliseks sümboliks oli Edvard Grieg, kel õnnestus kokku siduda Norra folkloor ja klassikalise muusika traditsioonid. 

Edasi