1. Sissejuhatus

Sellel kursusel käsitletav ajaperiood algab 15. sajandil ning lõpeb 19. sajandi keskel. Keskendume eelkõige Euroopa maalikunstile ning arhitektuurile, võrdluseks on toodud näiteid ka mujalt maailmast. Eraldi teemaplokk kirjeldab Eestis toimuvat.

Maalikunstis esinesid järgmised stiilid (antud kronoloogilises järjekorras): renessanss, manerism, barokk, Hollandi realism, rokokoo, klassitsism, ampiirstiil, akademism, romantism ja realism. Tumedalt märgitud stiilidega tutvume lähemalt järgmistes peatükkides.

Arhitektuuris esinesid järgmised stiilid: renessanss, barokk, klassitsism ja historitsism. Kõigi nelja stiiliga tutvume ka lähemalt.

Muusika ülevaade algab samuti renessansist, millele järgneb barokk, mis Euroopa kultuuris hõlmas laias laastus 17. sajandit. Kunst ja muusika ei arene ajaliselt päris paralleelselt: muusikastiil ilmub veidi hiljem ning üleminek renessansist on sujuvam. 17. sajand oli Euroopa jaoks segane ja hirmutav aeg: jätkus kiriku lõhenemine, kuhjusid poliitilisi pingeid, mis vallandasid kodu- ja ususõdu. Mingil määral stabiilsusesse jõutakse 18. sajandi vahetuseks, mil saavad valdavaks valgustusideed (Voltaire). Kuid mõne aja pärast tekib kanda kinnitanud inimmõistuse austamise kõrvale uus idee, mis rõhutab loomulikust ning tundemaailma olulisust (Rousseau). 

Kultuurikandja roll kandub üha enam jõuka kodanlase õlule, muusika jõuab üha laiema publikuni ning muusikat tehakse aina suuremale publikule. Sel kursusel näeme teatrimuusikažanrite ooperi, opereti ja balleti teket ja arengut. Muusikat hakatakse järjest enam kirjutama lihtsalt muusika pärast, mitte enam ainult kindla sündmuse tarvis (nt. kuninga sünnipäevaks või kirikupüha tarvis). Muusika peegeldab nii ühiskonnas käärivaid pingeid kui asetleidvaid suursündmusi (nt. Prantsuse revolutsiooniga kaasnenud vabadusmeeleolud kajastuvad Beethoveni muusikas). Samuti on muusika viisiks selleaegse inimese pilgu läbi uurida ajalugu, kirjandust ja inimese sisemaailma. 

Kui renessansiajastu kunstis ja muusikas otsiti harmooniat ja tasakaalu, siis barokiaeg soovis muusikasse tuua emotsioone ja rahutust. Klassitsism otsib ja pakub korrastatust ja süsteeme, romantism omakorda tundenüansse, looduskujundeid ja tõstab esile üksikinimese.