Eesti kunst ja muusika 20. sajandil

Veljo Tormise loometee algas 1950. aastatel ning sarnaselt oma eakaaslastega katsetas ka temagi palju uute žanrite, tehnikate ja stiilidega. Tormise esimeste teoste hulgast leiab instrumentaalmuusikat rohkem kui laulumuusikat, näiteks on Tormis kirjutanud muusika Arvo Kruusemendi lavastatud filmile "Kevade" (1969). 

Huvi rahvalaulu vastu tekib Tormisel juba 1950. aastate lõpul, kuid oma isikupärase regilaulule toetuva koorilaulustiilini jõuab Veljo Tormis 1970. aastate alguseks. Autor ise on oma suhet regilauluga kirjeldanud nii: "Mitte mina ei kasuta regilaulu, vaid regilaul kasutab mind".  

Tormis kasutab oma teostes terviklikke ja algupäraseid viise, mida ta ühendab kaasaegsete koori- ja vokaaltehnikatega. Lisaks laulmisele kasutab Tormis vokaalpartiides ka rütmiseeritud kõnet ning mitmesuguseid kõne ja laulmise vahepealseid hääletekitamisviise, aga ka regilaulikute esitustavadesse kuuluvaid võtteid, nagu näiteks ahelhingamine. Tuntumaid ja iseloomulikumaid töid selles vallas on loits "Raua needmine" (1972). 

Tormise looming on hinnatud ka väljaspool Eestit, tema laulud on paljude rahvusvaheliste kooride repertuaaris. Eestis on viimasel aastakümnel helilooja teoseid palju esitatud, nii autentselt kui segatuna teiste meediumidega. Tormise laule on esitanud ansambel Metsatöll, laulutsükleid, nt. "Eesti Ballaadid" (1980) 

  või "Meestelaulud" (1965) . on etendusena lavale toonud Von Krahli Teater koostöös Tõnu Kaljustega (hiljem Nargen Operaga). Helilooja sooviks on olnud oma loomingu kaudu eestlasele nii ainuomast regilaulu traditsiooni elus hoida ja järeltulijatele edasi anda.

12.03.2017 toimus Estonia kontserdisaalis hiljuti lahkunud helilooja mälestuskontsert, mille ülekannet saate järelevaadata ETV arhiivist. link