Eesti kunst ja muusika 20. sajandil

Selles materjalis jagan Eesti kultuuriloo kulgemise 20. sajandil kuueks perioodiks, millele lisandub vaade tänasesse päeva. Perioodide sisu on üsna tugevalt seotud muutustega ühiskonnakorralduses. Perioodid on järgmised:

1) kunst Eestis kuni I maailmasõjani(1900-1918)

2) kunst Eesti Vabariigi ajal(1919-1940)

3) kunst Nõukogude Eestis sõjajärgselt(1945-1955)

4) kunst Nõukogude Eestis sula ajal (1955-1970)

5) kunst stagnatsiooni ajal (1970-1985)

6) kunst taasiseseisvunud Eestis (1990-20..)

I periood

I perioodile on iseoomulik, et kunstnikud koolitavad end väljaspool Eestit, nt. Pariisis. Seda põhjusel, et Eestis puudub kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Pariis tolleaegse kunstikeskusena pakub aga tohutult võimalusi ja inspiratsiooni, linna tekib Eesti kunstnike kogukond. 

Kunstnike loomingut mõjutab stiililiselt tugevasti impressionism, uute stiilidena juugend ja sümbolism ning viimasest väljakasvanud rahvusromantism. Rahvusromantism annab võimaluse väljendada eestlasele omast ning on visuaalne väljendus rahvuslikule liikumisele kunstis. Kunstnikest, kes neil aastail Pariisis elavad ja töötavad, saavad Eesti kunsti alustalad, nemad õpetavad tulevasi eesti kunstnikke juba Eestis ja eesti keeles. Olulisemad nimed sellest perioodist on Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik. 

Kristjan Raud on Eesti kunstilukku läinud Kalevipoja kuju loomisega ja mütoloogiaaineliste piltidega, Konrad Mägi on tänase päevani tuntuim Eesti maalikunstnik maailmas, kelle teoseid on müüdud väga kõrgete hindadega. Mägi meelisteemaks oli maastik: eelkõige loodusvaated aga ka linnavaated.

Kristjan Raud. Kalevipoeg kivi heitmas (allikas)

Konrad Mägi. Maastik punase pilvega, 1913-14 (allikas)

Muusika

Sel perioodil asutati esimesed kutselised teatrid, loodi orkestreid ja koore ja hoogustus kontserdielu. Nimetan mõned olulisemad numbrid ja sündmused:

1) 1900 - esimese sümfooniaorkestri rajamine Tallinnas

2) 1906 - Vanemuise ja Estonia teatri rajamine 

3) 1913 - Estonia teatrimaja pidulik avamine. Maja ehitati suures osas nn. rahva rahadega, legend räägib, et luuletaja Juhan Liiv annetas ehituseks oma kuue, kuna tal muud ei ei olnud anda. 

Muusikakõrgharidust veel Eestis ei antud, seega olid heliloojad sarnaselt kunstnikega koolitanud end väljaspool Eesti. Mõned nimed sellest perioodist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar. 

Sel perioodil kirjutati Eesti autori poolt esimene sümfooniline teos: Rudolf Tobias "Joonase lähetamine"(1909), tugevalt oli arenenud ka koorilaulu traditsioon.