Eesti kunst ja muusika 20. sajandil

Kunst

2000 aastate algusest on kunst Eestis võrreldes 90ndate šokeerivast ja piire ületavast kunstist pisut erinev. Möödunud sajandi viimase kümnendi noored on saanud küpsemaks ja rahunenud, peale on kasvanud uus põlvkond. Uus põlvkond ei ole eelmisega võrreldes nii mässav ja vastanduv, märksõnadeks on:

1) isikukesksus 

2) realistlikum maailmakäsitlus

3) teemadest endiselt nt. soorollid, feminism, kriitiline hoiak ühiskonna suhtes jne.

4) teaduslik või uurimuslik - dokumentaalne aspekt teemade käsitlemisel

Kunstielu korralduslik pool on stabiilsem ning selgepiirilisem, liikudes kahjuks nagu ka muu ühiskond, projektipõhisuse poole.

Kunsti esitlemiseks kasutatakse palju erinevaid meediume, neid kombineerides ja miksides (Kiwa, Flo Kasearu)), populaarne on fotograafia, tugevalt on tagasi tulemas klassikalised meediumid nagu skulptuur ja maal. Tegutsemist jätkavad 90. aastatel loodud rühmitused (Kursi koolkond) ja tekivad uued (Stiilne Viisnurk). 

Noore maalikunstmńiku näitena nimetan kümmekond aastat tegutsenud Alar Tuult,  kelle värviküllased ja detailirikkad maalid on mitmekihilised ja huvitavad. Järgnevas videolõigus räägib kunstnik oma töödest ise.

 

Olulised märksõnad 21. sajandi Eesti kunstielus on ka KUMU hoone avamine ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutamine 2006 aastal. Esimene on lisaks varasema kunstipärandi hoidmise ja esitlemise kohale ka meie kunsti visiitkaart Eestit külastavale inimesele ja haridustempel Eesti kunstisõbrale. Värskelt on avalik ka täna Eestis tegutsevate kunstnike andmebaas.

Muusika

Kaasaja Eesti muusika on samuti väga mitmekülgne ja eelkõige helilooja isikukeskne. See tähendab, et saab rääkida eelkõige iga helilooja isikupärasest stiilist ja käekirjast. Järgevalt on toodud valik tänapäeva Eesti noortest heliloojatest koos kirjeldava vihjega loomingu iseloomu osas.

Märt-Matis Lille muusikat iseloomustavad märksõnad on Idamaade napp esteetika, looduslikkus ja haikud 

 

Religioosne maailmanägemus ja spirituaalsus Galina Grigorjeva muusikas 

Tatjana Kozlova-Johannes on heli uurija ja enesessevaatleja, teda huvitavad seisund ja transformatsioon. 

Lisaks veel taevatähtede helilooja Urmas Sisask, peene kõlatundlikkuse ja romantilise hingega Tõnu Kõrvits ja eksistensiaalsete küsimuste ja gregooriuse koraaliga tegelev Toivo Tulev. Viimased alustasid noorte heliloojatena juba 1990. aastatel.