Eesti kunst ja muusika 20. sajandil

Kunst

Poliitilises mõttes on tegemist seisakuaastatega enne perestroikat, nii on nimetatud aastad ka Eesti kunstis pigem rahulikud, ollakse kohanenud võõra režiimi all töötamises. Perioodi iseloomustavad märksõnad on:

1) oma stiili edasiarendamine või töötamine juba väljakujunenud stiilis. 

2) maalikunstis  hüperrealismi võidukäik

3) kvaliteetne tarbekunst: klaas, nahk, metall ("kunstikombinaadid" , nt ARS)

4) trükigraafika kõrge tase

Tiit Pääsuke. Poiss viiuliga, 1980 (maali on kasutatud ETV Eesti100 juubaliaasta vaheklipis) (allikas)

Jaan Elken. Kajaks, 1982 (allikas)

Kunstnikustaatus ühiskonnas on pigem lugupeetud ja kindlustatud, tavaline on, et kunstnikul on töökoht mõne ettevõtte juures kujundajana. 

Mare Vint. Telliskivimüür, 1977 (litograafia) (allikas)

Uued nimed sellest perioodist on Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jaan Elken, Raul Meel, Ilmar Kruusamäe, Rein Kelpman. Ilmar Kruusamäe oli 1990 aastatel üks Kursi koolkonna rajajatest, kuid tema täna filmamärk on ülielusuuruses portreed Eesti kultuuriinimestest. Jaan Elken maalis sel perioodil peamiselt fotorealistlikus stiilis, kuid tänasel päeval on ta pigem tuntud kui abstraktsionist, Elken oli pikki aastaid ka Eesti Maalikunstnike Liidu president.

Muusika 

Sarnaselt kunstielule iseloomustab ka Nõukogude võimu all elatud viimast perioodi stabiilsus ja pigem kätteõpitud viisil töö jatkamine. Sel perioodil alustavad oma loometeed küll mitmed noored heliloojad, nt. Mart Kangro ja Lepo Sumera, kuid nende väljakujunemine jääb pigem perioodi II poolde ja on mõjustatud ärkamisaja ning taasiseseisvumisega seotust.