Kuigi popmuusika mõiste kasvas välja rock`n`rollist hakati seda üsna pea rockmuusikale vastandama ning tekkis muundumine populaarmuusikaks. Populaarmuusikale iseloomulikuks tunnuseks sai püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole. Rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte kunstilisel kvaliteedil, oluline roll on muusika salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial. Sageli on popmuusika ka tantsuline ja peegeldab parasjagu päevakorral olevaid trende.
Tüüpiline popmuusikateos on laul, pikkusega kaks ja pool kuni kolm ja pool minutit. Laulul on püsiv ja kergesti meeldejääv rütm ning lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine, laulu meloodia on lihtne, saade harmooniline. Enamasti räägivad laulud armastusest ja inimsuhetest lihtsustatud viisil. Kõige levinumad pillid popansamblis on basskitarr, elektrikitarr, trummid ja elektroonilsed klahvpillid (süntesaator).
1990. aastatest hakkasid laialt levima ka n-ö poiste- ja tüdrukutebändid, näiteks Backstreet Boys, Spice Girls. Raskesti defineeritavad ja kastidesse paigutatavad on 1990 mitmed aastate sooloartistidest staarid, nt. Elton John,
Tina Turner ja ikoonilised
Michael Jackson ja
Madonna. Lisaks mõlema staari äärmiselt läbimõeldud ja võimsatele lavašõudele oli Jacksonile omane esitada oma hitte lugudena, millel oli pikk sissejuhatus ja epiloog: nagu lühifilmis, näide on nimilugu plaadilt
Thriller (1982).
Viimane näide on Madonnalt, pala nimega
Vogue plaadilt
I`m Breathless (1990).
Tantsumuusika
1. Disko
Disko muusikastiilina tekkis 1970. aastatel USA-s alternatiivina peavooluks muutunud rokkmuusika vastu, kümnendi lõpuks jõudis disko oma populaarsuse tippu. Sõna "disko" pärineb ingliskeelsest sõnast disc - heliplaat (plaat, ketas), klubides plaate mängiv inimene on DJ – lühend ingliskeelsest sõnapaarist disc jockey. New Yorgist oli sel ajal saanud klubikultuuri pealinn ning diskostiili levikule andis hoogu kuulsaim tolleaegne klubi oli Studio 54, mida väisasid kõik tolleaegsed popstaarid. Tollase klubikultuuriga käis kaasas ka narkootikumide, kokaiini, tarbimine suurendamaks valjust muusikast, liikuvatest prožektotituledest ja tantsimisest saadavat elamust.
Muusikaliselt on disko segu popmuusikast, funkist ja soulist ning võib lisaks sisaldada nii Aafrika kui Ladina-Ameerika rütme. Veel iseloomustab stiili ühtlane „four on the flour“ rütm ja kindlas taktimõõdus basskitarri saade, sagedasti kasutatakse saateks ka mingit orkestriseadet ning enamikel juhtudel kuulub pillikoosseisu elektriklaver ehk süntesaator. Üsna tavaline on, et muusikat esitatakse plaadilt ja vaid artist laulab otse (ka seda mitte alati).
Üheks esimeseks diskoartistiks oli Donna Summer, keda on kutsutud ka Diskokuningannaks.
Lisaks on esimesteks pioneerideks veel the
Bee Gees, Boney M,
Village People ja Gloria Gaynor,
eurodisco esindajatest on tuntuimad
Pet Shop Boys ja Rick Astley. Massidesse tõid diskokultuuri mitmed filmid nagu nt. kultusfilmi staatusesse tüusnud
„Saturday Night Fever“ (1977) John Travoltaga peaosas.
Diskomuusikast on välja kasvanud nt. elektroonilise tantsumuusikastiil
house ja hiphop ning see on mõjutanud mitmete popartistide loomingut nagu Madonna või Justin Thimberlake.
2. Hiphop
Hiphop, ka räpp, on muusika- ja elustiil, subkultuur, mis sai alguse 1970. aastetel New Yorgist Bronxi linnaosast. Muusikastiilile panid aluse enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Hiphopile on omane intensiivne sünkopeeritud trummirütm, millele lisati räppimine – keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. Esimesse hiphopi lainesse kuulusid sellised artistid nagu Grandmaster Flash and The Furious Five, Marley Marl ja The Sugarhill Gang.
1980. aastatel muutus hiphopmuusika elektroonilisemaks - olemasolevale lisandus breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJ-de vastasseis. Sellese lainesse kuuluvad esinejad nagu nt. Public Enemy, Beastie Boys ja Big Daddy Kane.
1990. aastatel tugevnes hiphopis vastasseisu- ja vägivallaelement ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. Tänasel päeval on hiphop segunenud teiste stiilidega ega kuulu enam ainult mustade ja latiinode pärusmaale. Lisaks on stiil muutunud ka subkultuurina üle maailma populaarseks, nt. hiphopist tulnud riietusstiil: lohvakad sportliku lõikega rõivad, dressid ja tossud, suured ketid on tänapäeva noortekultuuri igapäevane osa. Artistidest nimetan vaid paar:
Snoop Dogg, Dr Dree, Wu-Tan lan, The Geto Boys.
Eesti hiphopi kultuur hakkas kujunema alles pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid on täna üks populaarsemaid muusikastiile, millel on väga palju esitajaid ja veel rohkem kuulajaid. Eesti hiphopi festival on juba tähistanud oma 10 toimumisaastat. Eesti pioneerideks ja stiili maaletoojateks on A-rühm ja Cool D
, tänase päeva näideteks Genka, Reket, Nublu jne.