Levimuusika

Rock`n`roll

Rock'n'roll arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastate lõpus USA-s ning muutus populaarseks 1950. aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika žanriks. Rock`n`roll sai oma nime Cleavlandi raadio klassikalise muusika programmi esitajalt Alan Freedilt. Nimelt paluti talt uurida valgenahalise noorsoo muusikalist maitset ning tuli välja, et noori erutas just rhytm and blues, mida üldiselt peeti valgete kultuurile täiesti võõraks. Rock`n`rolli ristiisaks sai Alan Freed tänu oma uue, noortepärast rock`n`rolli mängivale, õhtuse saate pealkirjale, milleks sai  "Moondog's Rock and Roll Party". Saates esitas Freed segu blues'ist, countryst ja rhythm and blues'i muusikast.

Rock`n`roll ei olnud pelgalt muusikastiil vaid mõjutas ka noorte käitumist, keelt ja riietust, kuna jõudis televisiooni kaudu laiadesse massidesse. Ka võis stiil olla üheks tõukeks mustanahalistele inimõiguste eest võitlemiseks, kuna rock`n`rolli armastasid nii valged kui mustad noored. 

Muusikastiilina on raske nimetada esimest rock`n`rolli singlit või albumist kuna tol ajal põimusid ja arenesid stiilid väga palju ja väga kiiresti. Rock`n`rolli iseloomustavad märksõnad on

1) rütmilisus ja tantsulisus 

2) elektrikitarri kasutuselevõttu akustilise kitarri või isegi klaveri kõrvale/asemele. 

Siin oli pioneeriks Chuck Berry, kes kirjutas noori kõnetavaid laulutekste ja arendas välja isikupärase hüpleva esinemisstiili ja kinnistas kitarrisoolode esitamise laulude keskel. 

 Märgiliseks võib lugeda ka Bill Haley hittsinglit "Rock Around the Clock" (1952), mille mõju oli järgnevale muusikale väga tugev ja mis aitas kaasa rock`n`rolli tantsustiili (konkreetsete sammude) kujunemisele, millele varsti lisandus tvist.  Lisaks nimetatuile asuvad rock`n`rolli artistide esireas Little Richard, Jerry Lee Lewis ja muidugi Elvis Presley, kes on tituleeritud Rock`n`rolli Kuningaks. 1956 aastal välja tulnud esimene singel "Heartbeat Hotel" jõudis kohe edetabelite tippu, Presley tähelennule aitasid tublisti kaasa ka rohked esinemised ja intervjuud televisioonis, mis tegid ta karismaatilise isiku kiiresti ülemailmselt tuntuks. Presley tegi eriliseks tema mitmeküldsus:tema esituses kõlasid võrdselt nii kiired ja käredad rockabilly ja rock'n'roll'i laulud kui ka aeglased ja meelad ballaadid  Elvis Presley esitas ka mustade laule, aidates kaasa mustade muusika populariseerimisele valgete seas.

Eestis viljeleb stiilipuhast rockabillyt Boogie Company (endine The Rockin` Guys), kelle repertuaaris on originaallomingu kõrval ka suur osa rock`n`rolli klassikasse kuuluvaid palu. 

Rock muusika stiilid

Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues'is. 1960. aastatel tekkisid sulamžanrid folgi ja džässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock-muusika piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock-muusika alamžanreid nagu soft rock, blues rock, synth rock, progressive rock, psychedelic rock, experimental rock, garage rock, punk rock, indie rock, noise rock, alternatiiv-rock, hard rock ja heavy metal. Järgnevalt tutvustatakse lühidalt levinuimaid ja märgilisemaid nimetatuist.

1. Progressiivne rock

Progressiivne rock, ka progerokk, on rokkmuusika alastiil, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja mille populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. Eesmärk oli tõsta muusika kunstilist taset ja rõhuda rohkem kuulamise, mitte tantsimise aspektile. Tavaline vokaalile ja tekstisõnumile keskenduv  vorm ning salmi ja refrääni vaheldumine asenduvad pikemate pillisoolodega, muusikast leiab ka rohkesti klassikalise ja džässmuusika elemente.  Progerocki  kuulsamad esindajad on Pink Floyd, Genesis ning Yes. 

  

2. Psühhedeelne rock

Psühhedeelne rock on rockmuusika hari, mis tekkis 1960. aastatel ja mis tipnes 1967 aasta Armastuse suve ja 1969 aasta Woodstocki Rokifestivaliga. Psühhedeelne rockmuusika on tihedalt seotud hipikultuuriga, mille eesmärk oli „avardada vaimu ja meeli“ kasutades selleks erinevaid narkootilisi aineid, tollal kõige enam LSD-d, mahedama variandina kanepit.  1960. aastatel kasutati LSD-d psühhiaatriliste haiguste ravimine ja USA-s ka nn. „tõeseerumina“. LSD tarvitamise tulemusena võib tekkida nn. kehavälinekogemus, nähakse hallutsinatsioone, ajataju muutub ja tugevnevad mitmesugused aistingud, nt. kuulmine. Psühhedeelses muusikas on rahvamuusika, jazzi ja bluusi elemente, palju kasutatakse süntesaatorit ja ebatraditsioonilisi, nt. idamaa pille, abaharilikke rütmi ja meloodiakooslusi. Laulude sõnad kirjeldavad sageli psühhedeelseid või sürreaalseid kogemusi või lugusid. 

Psühhedeelilist muusikat on teinud sellised artistid nagu The Beatles, Jefferson Airplane, Jimi Hendrix, Janis Joplin. 

3. Hard rock

Hard rock on rockmuusikaharu, mis tekkis 1960. aastate keskpaiku mõjutatuna psühhedeelsest muusikast ja bluusist. Muusikat iseloomustab agressiivsus nii vokaalis kui pillimuusikas, enamasti on pillikoosseisus  elektrikitarr ja trummid,  sageli ka süntesaator või klaver. Alguses rocki kõrvalharuna tekkinud, sai hard rockist peagi üks populaarsemaid stiile. Esindajad on The Who, Led Zeppelin, Queen, Black Sabbath, Deep Purple, Aerosmith, Kiss. Stiilist arenes hiljem välja veel agressivsema kõlaga heavy metal, esindajateks Metallica, Iron Maiden, Pantera, Korn, Sepultura. 

4. Indie rock

Indie rock (USA-s alternatiivne) sai alguse 1980. aastatel Suurbritanniast soovist pakkuda alternatiivi peavoolu roki suundadele.  Muusikat iseloomustab hästi tema nimi, mis on lühend sõnapaarist independent rock.  Põhieesmärk on olla loominguliselt vaba katsetamaks oma ideedega nii muusika kui sõnade osas, muusikaliselt on stiili eeskujuks punk rock. Vabaduse hoidmiseks näiteks kasutavad indie bändid oma muusika avaldamiseks väikseid plaadifirmasid, mis ei dikteeri oma nõudmisi. Kuna iga bänd otsib enda kõla ja sõnumit, ei ole stiilil kindaid muusikalisi vormitunnuseid peale kitarripõhisuse.  Varasemad indie muusika näiteid on nt. Velvet Underground, Sonic Youth või The Jesus and Mary Chain, 

 tänapäevaseid näiteid on raske tuua, kuna kaasajal liigitatakse indie muusika alla suurem osa peavoolust eristuv muusika, nimetan lihtsalt kaks vabalt valitut Arcade Fire ja The Editors.

Üks märgiline artist, keda on raske kuhugi raamidesse paigutada, kuna erinevatesse loomeperioodidesse mahub niipalju erinevat muusikat oli hiljuti lahkunud David Bowie. Muusikaline näide pärineb tema luigelauluks jäänud viimaselt albumilt Blackstar (2016).