2. Teemad kaasaegses kunstis

Lisaks traditsioonilisele on levinumad uued teemad ja lähenemised järgmised:

1) kontseptuaalne lähenemine - sai alguse 1970. aastatel, pikemalt oli juttu eelmises plokis

2) sotsiaalne, poliitiline kunsttegeleb parasjagu ühiskonnas aktuaalsete teemadega: poliitika, inimõigused, sõda jne., on enamasti kriitiline, sekkuv. Eesmärk on juhtida probleemidele tähelepanu, ärgitada diskussioonile, muuta hoiakuid, suhtumisi, seadusi.


Banksy. Napalm, 2004 (tüdruk Miki-Hiire ja klouni vahel pärineb fotolt, mis tehti 1972 aastal Vietnami sõjas kui pärast keemiarelva: napalmpommi katsetamist inimesed tulekahju käest põgenesid)(allikas)

3) kogukonnakunston interaktiivne (publikut kaasav) kunsti tegemise viis (pioneeriks oli Beuys oma tammeistutusprojektiga). Eesmärk luua ühise tegevuse läbi uusi, positiivseid muutusi, lahendusi. Nt. Annelinna tüüpi elamurajoonide lähedusse peenramaa või vaba aja tegevuste väljaku rajamine. Eestis preagu väga aktuaalne teema (linnaosade päevad).

4) uurimuslik-dokumentaalne kunst kunstnik kasutab teaduslikku lähenemist: analüüsi, dokumeneteerimist ning esitleb tulemust teaduslikust, mitte kunstilisest lähenemisest lähtuvalt. Nt. pildistab kunstnik erinevaid inimesi mingis kndlas olukorras või rollis võrdlemaks nende reaktsioone. 


Marge Monko. Hüpnoos II, 2015 (näituselt Uurimusi Hüsteeriast) (allikas)

5) meeltepõhine kunst - siia alla kuuluvad nt. suured ruumiinstallatsioonid, kus lisaks vaatlemisele kaasatakse ka vaataja kuulmis-, haistmis- ja kompimismeeli.


Yayoi Kusama. I pray with all my lova for tulips, 2012 (allikas)

Teema, mida kaasaegses kunstis ka üsna sageli kohtab on tsiteerimine - varasema kunstiteose esitlemine uues võtmes. Nutikas ja silmapaistev näide on Ameerika kunstniku Mike Bidlo tööd, kes sisuliselt teeb varasematest maalidest kehvema kvaliteediga koopiaid, kuid kelle geniaalsus seisneb tööde allkirjastamises. 

Mike Bidlo NOT Picasso, 1984 (allikas)

Kaasaegne kunst kasutab kunsti esitlemiseks kõiki võimalikke meediume. Ka kunstimaailmas toimub mingis mõttes elukestev õpe: kunstik ei pruugi enam piirduda elu aeg ühe meediumiga vaid teha asju vastavalt ideele. Endiselt on elus traditsioonilised maal, skulptuur ja trükigraafika. Juba on igapäevased fotograafia ja video. Lisandunud on sotsiaalmeediakanalid ja digivõimalused. Maalikunstnikud kombineerivad traditsioonilist joonistust digitaalsete vahenditega. 


Riin Liivamägi. Kevad sätib ennast, 2016 (digimaal lõuendil) (allikas)

Skulptorid kasutavad algmaterjalina üha rohkem tavamõistes prügi või ebatraditsioonilisi materjale. 


Mati Karmin. Sõjatehnikast disainmööbliks, 2011 (Tallinn Euroopa Kultuuripealinn raames) (allikas)

Üha rohkem näeme kunsti väljaspool kunstisaali: tänaval või arvutis. Üha raskem on kunsti või kunstitegijat defineerida või liigitada. Peeter Laurits on ühes oma ööülikooli loengus (Pealisülesanded, 2015) defineerinud loomist, kui millegi tegemist suure intensiivsuse ja pühendumusega. Selles mõistes saab igaüks olla looja ja kunstnik. Hästi tehtud töö leiab tavaliselt ka parema publiku. Hea näide on siin tänavakunst, kust leiab palju kõrge tehnilise tasemega ja hea ideega töid ja seal kõrval lihtsalt sodimisi. Ühe tuntuima tänavakunstniku Banksy tööd näiteks on aga kõike muud kui sodimine: tegemist on väga mitmekülgset, läbimõeldut ja kriitilist ning kaasaegset sõnumit edastava kunstnikuga. 

Sõnum võibki esineda ka teksti kujul: slogani või mõtteterana. Näide positiivse sõnumi levitamisest on Amsterdamis alguse saanud rahvusvahelise rühmituse Loesje plakatid, mis on jõudnud ka Eestisse. Korraldatakse loova kirjutamise workshoppe, mille tulemuseks on sõnamängulised plakatid, mis kleebitakse kõigile nähtavaisse kohtadesse.


Näide rahvusvahelisest projektist, 2015 (allikas)


Kui kunst ei ole tänaval, siis leiab seda sageli arvutist. Blogid ja kodulehed on võimalus end esitleda laiemale publikule kui ainult näitusesaali mahuks. Samuti ei kontrolli keegi kunstikooli diplomi olemasolu. Ühest küljest annab see rohkem vabadusi ja võimalusi just omaette nokitsejatele suhtlemiseks, teiselt poolt on alati oht üleküllusele ja maitsetusele. Soovitan soojalt aeg ajalt külastada üht rahvusvahelist keskkonda, mis tänapäeva kunsti esitleb: This Is Colossal link  Sealt leab näiteid nii klassikalistest maali- ja skultpuuriliikidest, digimaalist, arhitektuurist, paberist, fotost, disainist jne, jne. Sealsete kunstnike leidlikkus ja meisterlikkus on imetlusväärsed.