20. sajandi kunstistiilid ja tähtsamad esindajad

Fragment Pablo Picasso teosest "Guernica", 1937

Kubism

Kubismi alguseks loetakse  1907 aastat, kui Pablo Picasso esitles Pariisi näitusel oma maali „Avignoni neiud“ ja vaatajad, olles segaduses kehade geomeetrilisest anatoomiast, ristisid maalide autori "kuubikumaalijaks". Kubismi töötas välja Picasso koos Georges Braque`ga, kunstnikud töötasid oma loomingu algusaastail tihedalt koos. Kubistide eesmärgiks oli maailma lihtsustamine ning vormitunnusteks on:

1)  kasutada lihtsustamiseks geomeetrilisi kujundeid, nt. inimese pea ovaal, rindkere kolmnurk jne.

2) nädata kujutatavaid esemeid/objekte korraga mitmest vaatenurgast. Ajaloos leiab sellist kujutamisviisi nt. Egiptuse kunstist: osa kehast kujutati otse-, osa külgvaates. 

Oma algusaastatel muutus kubistlik maal üsna värvivaeseks ja vormiliselt peaaegu abstraktseks: algselt kujutatud esemed olid niivõrd lihtsustunud, et muutusid geomeetriliste kujundite kompositsioonideks. 

Braque. Viiul ja küünlajalg, 1910 (allikas)

Edasises loomingus kasutavad ja kombineerivad kunstnikud  kubistlikke elemente loomingulisemalt ja vabamalt. Kubism esineb maalis, graafikas ja skulptuuris, lisaks nimetatuile on tuntumad kubismi viljelevad kunstnikud veel Juan Gris, Robert Delanay ja Fernand Leger. Picassost pikemalt juttu järgmise nädala teema all.

Futurism

Futurism tekkis 1909 aastal Itaalias vastuseisuna traditsioonilisse kunsti. Futuristide näol on tegemist rühmitusega, kes algselt sõnastas oma eesmärgid manifesti näol ja alles seejärel hakkas otsima oma ideedele praktilisi väljundeid. Futuristide esimene manifest ilmus 1909 aastal ja teine1910 aastal, autoriks Filippo Tommaso Marinetti. Futuristid vaimustusid tehnikast, kuid nende rühmituse tegevuse katkestas I maailmasõda, kui osad rühmituse liikmed pettusid tehnika edusammude rakendamisest sõja hüvanguks.

Futurismi I manifesti trükiväljaanne ajalehes Figaro 1909 aastal (allikas)

Futuristlikku kunsti eesmärgiks on tulevikku vaatamine: dünaamika, liikumise, arengu ja progressi kujutamine, teemadeks linnad, kõikvõimalikud masinad, mehaanika jne. Futurismi vormitunnusteks on:

1) korduste kasutamine

2) enamasti erksad värvid eesmärgiga tekitada pildil elavust 

3) piltide tükeldamine ja geomeetria kasutamine, mis laenati kubistidelt

Futuristid armastasid panna oma töödele ka kõlavaid ja keerukaid pealkirju.

Giacomo Balla. Keti otsas liikuva koera dünaamika, 1912 (allikas)

Pilt 3. Umberto Boccioni. Elastsus, 1912 (allikas)

Gino Severini. Bal Tabarini Dünaamiline hieroglüüf, 1912 (allikas)

Futurism esines maalis, skulptuuris, graafikas, arhitektuuris ja teatri- ja filmikunstis. Lisaks Itaaliale oli futurism populaarne ka näiteks Venemaal, kust pärineb ka filminäide: "Aelita Queen of Mars" (1924).

Abstraktsionism

Abstraktsionismist kui teadlikult valitud kunsti tegemise viisist saab rääkida alates 1910. aastast, kui Vassili Kandinsky maalis oma esimese abstraktse akvarellmaali.  Juba varem olid mitmed kunstnikud jõudnud oma kujutamises abstraktsuseni (nt. kubistid), kuid varem polnud see olnud eesmärk omaette. Kandinsky eesmärk abstraktsionismi rajajana oli „vabastada kunst kujutavast sisust, abstrahheerida mõtteid ja tundeid“. Kandinskyst sai abstraktse kunsti eestkõneleja ja õpetuse edasiandja: ta oli üks Bauhausi kooli nimekatest õppejõudududest.  

Kandinsky. Kompositsioon nr 6, 1913 (allikas)

Abstraktsionism avaldub mitmes eri vormis: ekspressiivne ehk emotsioonidest lähtuv ja geomeetriline ehk ideel, loogikal põhinev. Ühes näeme rohkem üksteisesse sulanduvaid ebamäärase kujuga värvikooslusi või suuri puhtaid värvipindu, teisel juhul on tegemist korrastatud geomeetriliste kujundite süsteemiga. Üks võimalus, kuhu geomeetrilises abstraktsionismis jõuda, avaldub hollandi kunstniku Piet Mondriani loomingus, kes lõpuks kujutas maailma vaid ristuvate vertikaal-ja horisontaaljoontega ning täitis nendevahelised pinnad põhivärvidega. 

Piet Mondrian. Kompositsioon II sinise, punase ja kollasega, 1930 (allikas)

Venemaal arenes geomeetrilisest abstraktsionismist välja alastiil, mida nimetatakse konstruktivismiks. Selle tuntumaid esindajaid on Kazimir Malevitš.

Kazimir Malevitš. Must ruut valgel taustal, 1915 (allikas)

Esmakordselt eksponeeris Malevitš oma tööd (1915) nurka ja allapoole kaldu asetatuna, viidates nii vene ikoonikummardamise traditsioonile.(allikas)

Abstraktsionismist arenes välja ka optiline kunst (OP), mis mängib sõna otseses mõttes vaataja silmanärviimpulssidega. Ka muutub maalimisprotsessis osalemine ajapikku töö tulemusest olulisemaks: ekspressiivne abstraktsionism tekib USA-s II maailmasõja järel, selle kohta edaspidi eraldi peatükk. Abstraktsionism esineb maalis, graafikas ja skulptuuris. Stiilina on abstraktsionism tänase päevani elujõuline.

Bridget Riley. Ruutude liikumine, 1961 (allikas)

Rohkem saad lugeda ja pildinäiteid vaadata siit.