Romantism kunstis ja muusikas

Giuseppe Verdi oli Itaalia kõigi aegade suurim ooperihelilooja, kes oli loominguliselt aktiivne poolsada aastat. Näiteks kirjutas ta oma viimase, koomilise ooperi "Falstaff", 80 aastaselt. Kokku kirjutas Verdi 26 ooperit, millest tuntumad on "Nabucco", "Traviata", "Aida" "Trubaduur", "Don Carlos", "Othello" ja "Rigoletto". 

Verdi ooperite võtmesõnaks on meloodilisus: helilooja oli kauni laulukultuuri austaja ja edasiviljeleja. Tema ooperitest tundtud aariad on nii populaarsed, kuna on oma olemuselt lihtsad ning on sageli olnud inspireeritud ka rahvalauludest.

Esimene muusikanäide on ooperist "Rigoletto", Rigoletto aaria La Donna e mobile ("Naised on heitlikud"), mida näites esitab legendaarne tenor Luciano Pavarotti. Ooperi jutustab loo liiderjajast hertsogist ja õuenarr Rigolettost, kelle teed ristuvad viimase tütre kaudu, kelle hertsog otsustab võrgutada. Nagu arvata võib on ooperi lõpp traagiline. Antud aaria sisu hoiti enne esietendust suures saladuses, sest helilooja aimas selle suurt edu. Esmaettekandel tuli aaria kordamisele (mis ei olnud tollal tavapärane) ning järgmisel päeval lauldi seda juba tänavatel.

Teine näide on ooperist "Macbeth" (Shakespeare), Nõidade koor I vaatusest, esitatud pisut kaasaegsemas võtmes. Kuigi esmaettekanne oli väga edukas, vajus ooper eelmise sajandi keskpaigani unustusse, mil 1950. aastatel sai sellest teatrite püsirepertuaari osa. Ooperi tegevustik toimub 11. sajandi Šotimaal.