Romantism kunstis ja muusikas

Romantismiaja muusika armastatuim soolopill oli klaver ja klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue žanrina väikevormid: nokturn (õhtu-või öömeeleolust inspireeritud lühipala), ballad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos) ja prelüüd (lühike, sissejuhatava iseloomuga vabas vormis pala). 

Nimetatud väikevormide tähtsaimad loojad ja esitajad olid heliloojad Frederyk Chopin ja Ferenc Liszt. Poola helilooja Chopin tõi meisterliku klaverimängijana (pilt 1) sisse uue mängimise tehnika,  mida nimetatakse pedaliseerimiseks -  viis, kuidas mängija toob helipilti nüansse sisse aktiivse pedaalide kasutamisega. 

Pilt 1. Henryk Siemiradzki. Chopin mängimas salongiõhtul Berliinis, u 1887 (allikas) 

Põhiosa Chopini loomingust moodustavad erinevad väikevormid klaverile, näiteks valsis ja prelüüdid. Ta laiendas oluliselt žanri piire, nt valsside puhul polnud tegemist lihtsalt tantsumuusika vaid mängutehniliselt keerukate kontsertvalssidega (ettekandmiseks ja kuulamiseks kirjutatud paladega). 

Oma prelüüdid koondas Chopin kogumikku "24 prelüüdi", mille koostamise eeskujuks oli Bachi kogumik ""Hästitempireeritud klaviir", milles sisalduvad palad kõlavad kõigis 24 helistikus. Nii teeb ka Chopin klaveriga. Näites kõleb Chopini tuntuim prelüüd: Prelüüd nr 15 Des-duur ("Vihmapiiskade prelüüd). 

Teine klaverile keskendunud romantiline helilooja oli Ungarlane Ferenc Liszt. Liszti uuenduseks oli uue interpretatsioonisuuna (muusika mängimise/esitamisviis) rajamine: helilooja kaasas kõik klaveriregistrid (kõik kolm eri kõrgust korraga) eesmärgiga anda klaverile orkestri kõlajõudu. 

Liszti loomingu põhiosa moodustavad loomulikult klaverile kirjutatud lühipalad, nt. etüüdid, Liszt kirjutas ka sümfoonilisi poeeme.

Helilooja tööd ilmusid mitme kogumikuna, millest mahukaim on "Rännuaastad". Eraldi kogumiku moodustasid Liszti kontsertetüüdid. Kontsertetüüdide juures seisnes Liszt uuenduslikkus nende toomises kontserdilavale - varem oli etüüdi peaeesmärk mängutehniliste võtete harjutamine. Nende tehniline nõudlikkus jäi endiselt kõrgeks. Näide pärineb kogumikust "Transtsendentsed etüüdid" ("piiri ületavad" etüüdid): Etüüd nr 12 b-moll pealkirjaga "Tuisk". 

Aktiivse pianistina käis Liszt pidevalt ringreisidel üle Euroopa jõudes 1842. aasta aprillis esineda ka Tartu Ülikooli aulas. Karismaatilise ja emotsionaalse artistina saavutas ta väga suure populaarsuse: nii suure, et käibele tuli mõiste "lisztomaania" tähistamaks helilooja peamiselt naissoost austajaid. (pilt 2)

Pilt 2. Theodor Hosemann. Liszt kontsertturneel Berliinis, 1842 (allikas)