2. Kunst ajastu maailmapildi väljendajana

2.5. Realism ja rahvusromantism

5. Realism - 19. sajand keskpaik: Prantsusmaa, Venemaa

Realism esines stiilina ainult kunstis ning oli viimaseks stiiliks, mis eelnes modernismile: perioodile kultuuriloos, mida iseloomustab traditsioonilisele vastandumine ja pidev muutumine ja uuenemine. 

Ühised mõjutajad mõlema stiili tekkimise ja arengu juures olid fotograafia leiutamine ja õlivärvide tinatuubidesse pakendamine. Esimene mõjutas maailmast arusaamist üldiselt: kui varem oli kunst ja kunstniku silm olnud ainuvõimalik maailma peegeldaja. Kui silm eksis, tekkis ka ekslik arusaam. Fotograafia oli objektiivne ning näitas asju nii nagu need on.

Teine leiutis: värvide tinatuubidesse pakendamine, võimaldas kunstnikul palju lihtsamalt töötada: kadus ära värvide valmis segamine. Ka, et kunstnik sai minna välja ja maalida otse looduses või linnaruumis, näha valguse muutumist ja liikumist. Mõlemad muutused aitasid kaasa kunsti laiemale levikule. 

Realismi tekkele aitas kaasa ka romantiline maalikunst ja selle tundeküllus. Sellele vastukaaluks tekkis kunstnike rühm, kes soovisid näidata "tõde": ilustamata maailma nii nagu see on. Nii tegeleb üks osa realismist maastikumaaliga, kust puudub romantistlik tundelisus ja mis on karge ja objektiivne (Barbizoni koolkond). Teine teema keskendub inimesele: seni vähe esitletud lihtrahvale ja töölisele, keda püüti kujutada hinnanguvabalt ja võimalikult ausalt.

6. Rahvusromantism - 19. sajandi II pool/lõpp: Põhjamaad, Euroopa väikerahvad/-riigid.

Rahvusromantism esines stiilina nii kirjanduses, kunstis kui muusikas. Meie vaatleme stiili ainult muusikas. Stiili tekkimise eelduseks olid rahvuslike meeleolude kasv erinevates Euroopa väikeriikides: Norras, Soomes, Ungaris, Tšehhis aga ka Venemaal. Tärkav rahvuslus ja isamaaline patriotism inspireerisid paljusid heliloojaid. Muusikaline eeskuju tuli romantismist, millelt laenati palju vormilist (tundeküllasus, väikevormid). 

Üha enam tunti huvi oma maa rahvamuusika vastu ning hakati loomingus kasutama.19. sajandi lõpp oli aeg, mil ka Eestis üheskoos rahvusliku kunstiga tekkis rahvuslik kunstmuusika: ilmusid esimesed Eesti soost heliloojad. Eesti rahvusliku muusika-ja kunsti teket vaadeldakse eraldi peatükis kursuse lõpus.