2. Kunst ajastu maailmapildi väljendajana

2.3. Klassitsism

3. Klassitsism - 18. sajand: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa

Erinevalt renessansist, mis toetub antiiksele mõtteviisile ja rakendab seda endale sobivalt, võtab klassitsism eeskujuks konkreetsed antiiksed vormid (ehitised). "Antiigivaimustuse" vallandavad arheoloogilised väljakaevamised Pompeij linnas. Klassitsistlikku vormi toetas ka filosoofiline mõte (Voltaire): rõhutati kodanikukohust oma riigi eest, seda et vajaduse korral tuleb isiklikud vajadused ja soovid seada tahaplaanile. 

Klassitsistlikku kunsti iseloomustavad üldised märksõnad on lihtsus, reeglipärasus ja sümmeetria. Stiil järgib antiiki nii vormis kui ka temaatikas, esineb ka otse antiikse vormi kopeerimist. Väga tugevalt on klassitsism esindatud arhitektuuris, maalikunstis arenes stiilist hiljem välja akademism, nn. peavool, mis rõhutas joonistuse(vormi) olulisust maalilisuse ees.

Muusikaelu koondus suurel määral tollase Euroopa suuruselt neljandasse linna Viini, millest kujunes tollane Euroopa muusikakeskus. Muusikapublik suurenes ja muutus haritumaks (noodivihikute ja õpikute trükkimine ja levik) ja seega ka maitselt nõudlikumaks. 

Klassitsistlik muusikastiil oli sarnaselt kunstiga selge vormiga ja korrapärastatud meloodiaga. Klassitsismiajal kujunes välja orkestrikoosseis, mis sai tänapäevase orkestri eelkäijaks ja eeskujuks. Ka kujunes välja olulisem orkestrimuusikavorm, nt. sümfoonia. Klassitsismiaja instrument oli klaver, mis võttis viiuli kõrval endale kindla koha orkestrikoosseisus ja soolopillina.