Eesti kunst 20. sajandil
Õppematerjal
4. IV periood: sula aeg 1960-1974
Kunst
Tegemist on perioodiga, mis algab pärast Stalini surma ja tähistab mitmeid muutusi paremuse poole. Paljud represseeritud saavad naasta kodumaale ning üldine olukord ja kontroll muutuvad vabamaks. Kunsti iseloomustavad märksõnad on veel:
1) suurem avatus välismaailma suhtes: võimalus suhelda kunstnike ja kultuuriinimestega väljaspool Nõukogude Liitu
2) suurem vabadus stiilide osas: aksepteeritavaks said kubism ja sürrealism, tasapisi ka abstraktne kunst
3) uute stiilidena lisanduvad popkunst ja kontseptuaalne kunst
4) uue, värske põlvkonna esiletõus
5) graafika ja tarbekunsti esiletõus
Sellel perioodil alustasid oma loometeed sellised nimed nagu Ülo Sooster, Mare ja Tõnis Vint, Leonhard Lapin, Jüri Arrak, Malle Leis, Enn Põldroos, Lepo Mikko.
Popkunst Nõukogude Liidus erines lääne popkunstist selle võrra, et siin puudus tarbimisühiskond ning meedia roll oli teisene. Seetõttu iseloomustab siinset popkunsti eelkõike ergas värvivalik ja plakatlikkus, ning ühiskonnakriitika asemel on rõhk mängulisusel ja loodusel.
Graafikas oli suurem vabadus, mis saavutas tehniliste võimaluste piiratusest hoolimata väga kõrge taseme, Eesti tarbekunst ja disain, olid aga suunanäitajaks teedrajavaks terves Nõukogude liidus.
Ülo Sooster. Punavalge muna, 1966 (allikas)
Temaatiliselt iseloomustab perioodi keskendumine isiklike teemadele, uute stiilide ja tehnikate otsingud, tehti koostööd teiste loomevaldkondadega, nt. Rein Raamatu ja Jüri Arraku koostöös valminud joonisfilm "Suur Tõll" (1980).