2. II periood - Eesti kunst 1919-1940

Kunst

Tegemist on seni viljakaima perioodiga Eesti kunstis. Omariikluse teke loob soodsa õhkkonna ja positiivse meeleolu, maailmale avatus annab palju uusi võimalusi. 1919 aastal luuakse kunstikõrgkool Pallas, millega pannakse alus eestikeelsele kõrgemal tasemel kunsti õppimisele Eestis. Pallase esimene maja Tartus asus tänase Aleksandri ja Kalevi tänava vahel, täna asub sel kohal hotell Pallas.

Pallase töö tulemusena tekib väga palju proffessionaalseid kunstnikke: skulptoreid, graafikuid, maalikunstnikke. Perioodi iseloomustavad märksõnad on:

1) avatus Euroopale ja uute stiilidega (ekspressionism, futurism, kubism) katsetamine eriti 1920. aastatel

2) oma stiili otsimine

3) rahvuslikkus (realism ja impressionism) 1930. aastatel seoses muudatustega Eesti riigikorras ("Vaikiv ajastu").

Ado Vabbe. Arlekiin, 1924 (allikas)


Karin Luts. Aednik, 1928 (allikas)

Teemadevalik, mida kujutatakse on lai ja mitmekülgne: linn(vaated), inimene (portree) hiljem kodumaa maastik ja maaelu, alati ka natüürmort. Kaldutakse ka kergelt abstraktsesse, otsitakse vormi ja värvi kooskõlasid ja kontraste.

Valik kunstnikke sellest perioodist: Eduard Wiiralt (graafika), Addo Vabbe (maal),  Karin Luts (maal), Eerik Haamer (maal), Aleksander Vardi (maal), Ferdi Sannamees (skulptuur).