Keskaja kunst

1. Keskaegse kiriku funktsioon ja esimesed kirikud

Kiriku kui hoone roll oli keskajal palju laiem kui tänapäeval. Kirik ei olnud vaid usutalituste läbiviimise koht vaid kandis ka muid lisafunktsioone. 

1) Sageli oli kirik suurim kivihoone mitme küla peale, mida käidi vaatamas kaugete maade tagant. Lihtne talupoeg ei liikunud oma elu jooksul palju ringi, seega oli kirikus käimine suureks ja tähtsaks ettevõtmiseks. Tasapisi kujunes kirikust üldine külakeskus. 

2) Kiriku valmimine võttis aega aastasadu, millele järgnes jooksvalt muudatuste, paranduste tegemine. Ehitus andis kohalikele tööd. Ning nii said kohaliku töömehe käe läbi ka kohalikud pärimused seguneda kristlikke jutustustega.

3) Kolmas aspekt on teadmiste andmine. Enamik inimesi oli kirjaoskamatud ja kirikuseinel esitletud pildiline jutustus oli neile esmane ja võib olla ainus kokkupuude piiblilugudega. Edaspidi tekkisid kirikute juurde ka koolid, kus inimesi õpetati juba lugema ja kirjutama.

Varakristlik kirikuhoone

Esimesed kirikud pärinevad 4. sajandist, siis kui kristlus sai lubatud usundiks ja saadi avalikult koguneda. Kristlik teenistus on erinev varasemast templiteenistusest, mida viisid läbi preestrid, talituse osa oli alati mingi ohvritoomine ning talituse juures tavaliselt lihtrahvas ei viibinud. Oluline koht oli suurel jumalakujul. 

Varakristlik kirik ehk basiilika - oli mõeldud mahutamaks palju inimesi ühte ruumi: et koos saadaks palvetada (joonised 1, 2, 3.): eeskujuks võeti roomlaste kohtuhoone tüüp. Jumalakuju tarvis oli vaid kindlaks määratud koht altari jaoks, mis asetses alati idas: päikesetõusu poole (selline paigutus võeti üle varasematelt usutalitustelt). Kirik sarnanes põhiplaanilt ladina ristile ja oli sammastega jaotatud löövideks - sammaskäikudeks, kusjuures keskmine lööv oli külgmistest kõrgem ja asus eraldi katuse all. 

Kellatorni algselt ei olnud, see võis olla hoopis eraldi ehitisena kiriku kõrvalt (nt. hilisem Pisa torn). Algselt oli kirik lihtne, lameda puulaega ja kaunistatud olid vaid ümar apsiidiosa (altari paiknemise koht) ja sammaste kapiteelid, mis olid kaetud kas maalide, freskode, mosaiikide või reljeefidega. Lugude järjestus oli kogu aeg sama: ukse e. portaali poolt alustades maailma loomisest kuni Kristuse ülestõusmiseni.

 Joonised 1, 2. Basiilika vaade (allikas)  ja põhiplaan (allikas)

Basiilika läbilõige (allikas)

2. Romaani ja Gooti stiil kirikuarhitektuuris

Romaani stiil hakkas kujunema 9. -10. sajandil, kui olukord Euroopas stabiliseerus ja hakkasid kujunema tänaste riikide üldised piirid. Piirkonnad, kust leiame enim romaani stiili näiteid on tänane Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Stiili nimetus - romaani - tuleneb Rooma linna nimest, kuna eeskuju võeti just antiigist ning romaani stiili silmapaistvaim väline tunnus on ümarkaar, mis on antiigi otsene mõju. Ümarkaar esineb kõige nähtavamalt akende ja uste kujus ning võlvlagede juures. Lihtne lame puitlagi kaob ja lööve eraldavad sambad saavad endale lisafunktsiooni: toetada raskeid võlvlagesid. Setõttu on romaani kirik ka seest hämar, sest akende tarvis on seinapinda vähe ja jämedaid sambaid rohkesti. 

 Durhami katedraal Inglismaal, 12 sajand  

Durhami katedraali interjöör

Ruumi hämarus sobis hästi tolleaegse ideega religiooni olemusest: natuke hirmutav ja käskiv. Ka tuli I aastatuhande algusaegadel kirikul täita ka kaitsefunktsiooni, nii tuli toekam konstruktsioon kasuks.

Kiriku põhiplaan muutub rohkem ladina risti kujuliseks, sest apsiidi ette lisandub kooriruum (kirikuteenrite jaoks). Kiriku fassaadi hakkavad ehtima kaks torni, kolmas torn paikneb sageli piki ja põikhoone ristumiskoha - nelitise kohal. 

Romaani kiriku põhiplaan ja ristvõlvi vaade

Gootikaga levivad mitmed uudseid ja teistlaadi mõtteviisid nii religioonis kui loodusteadustes ja inimese käsitlustes. Muutuste tekkimese mõjutajateks on Araabiamaad(loodusteadused), antiiksete tekstide uurimine ja ka mitmed tehnilised avstused.

Avicenna. Skeem viie vatsakesega ajust (kuidas nähtud objekt jõuab inimese teadvusesse), u 1300 (allikas)

Järgnevalt kaks näidet, mis muudavad lähenemist usule.  Aquino Thomas väärtustas antiikteadmisi ja ühendas oma teooriates kristlikud tõed antiikse filosoofi Aristotelese loogikaga. Tema sõnum oli: “ Loodusseadused ja Jumalaseaduse ei pea üksteist välistama vaid võivad töötada koos”.  Assisi Franciscus (fransiskaani kerjusmungaordu rajaja) väärtustas ilu: loodust, loomi, inimesi kui Jumala poolt looduid. Tema sõnum oli: „ Kui maailma on loodud ilu, tuleb seda ka nautida ja sellest rõõmu tunda!“.

Simone Martini ja Lippo Memmi. Püha Aquino Thomase ülistus, u 1340-45 (allikas)

Arhitektuuris muutub lähenemine kirikule kui ruumile: valgusküllasus – vaimuvalgus ja kõrgusse pürgimine - jumalale lähemale. 

Saint Chapelle Pariisis, 12 sajand (allikas)

Saint Denise kiriku kooriruum, 1144. (allikas)

Esimene gooti põhimõtete järgi ehitatud ruum.

Kirikud muutuvad kõrgemaks ja kergemaks. Seda võimaldavad arengud insenerikunsti vallas: õpitakse võlvlagede raskust laiemalt jagama: nii alla, kui külgedele. Konstruktsioonile lisanduvad rohked tugikaared ja piilarid (poolsambad), sambad muutuvad saledamaks ja vaba seinapinda tuleb juurde. “Õhuline” konstruktsioon võimaldab ehitada rohkem aknaid, mis teeb kiriku valgemaks ja värviküllasemaks: gooti periood saab vitraaži esimeseks kuldajaks. Kirikuid hakatakse rohkem dekoreerima, fassaadile ilmub ümmargune roosaken, kaob  ladina risti kujuline põhiplaan, põhihoonele lisanduvad kabelid: väikeseid erarahastatud rikaste perede jaoks mõeldud lisahooned. Gooti stiili kõige väljapaistvam väline tunnus on teravkaar, mida näeme eelkõige uste ja akende kujudes. 

 Gooti kiriku läbilõige (allikas) ja põhiplaan (allikas)

Reimsi katedraal, 13 sajand (allikas)  

Peaportaali kohal on näha roosakent.                       

Notre Dame Pariisis, 13 -15 sajand (allikas), enne 2019 aasta kevade põlengut

Lisaks saate romaani ja gooti stiili kohta lugeda ja vaadata veebikonspektist.

3. Skulptuur ja maal

Skulptuur

Arhitektuur ja skulptuur esinevad koos, st. skulptuurid ja reljeefid kaunistavad kiriku välis- ja siseseinu. Rõhk on piiblilugude jutustamisel. Tavapärane on, et piiblilugusid jutustatakse kronoloogiliselt: maailma loomisest Kristuse ülestõusmiseni. Kuna peamine eesmärk on piltide kaudu kristlikku sõnumit edastada, nimetatakse neid seintel olevaid kujutisi „vaeste piibliks“, kuna suurem osa inimesi oli siiski kirjaoskamatad. Kujutamisviis on skemaatiline ja lihtsustatud, kasutatakse palju kokkulepitud tähendusega sümboleid, mis aitavad vaatajail kujutisi "lugeda".

Viimse kohtupäeva stseen Autuni kloostri peaportaali kohalt, 1220 - 35 (allikas). Keskel troonib Kristus, ülestõusnud on tema jalge all; otsuse tegemisel, kas inimese hing läheb põrgusse või taevasse aitavad teda Peetrus ja Paulus.

Detailid Autuni kloostri interjöörist (allikas; allikas) Juudase ülespoomise stseen ja Eva noppimas õuna keelatud puust taustal väänlev madu.

Gootikas tekib reljeefi kõrvale taas täisfiguur„vaeste piibel“ kolib kiriku seintelt akendele – vitraažidele. Kujutamisviis muutub tasapisi looduslähedasemaks ja realistlikumaks, rohkem rõhku pannakse inimese anatoomiale, sümbolid aga jäävad või tulevad juurde uued, nt. astronoomilisi sodiaagimärke kujutavad.

Figuurigrupp Reimsi katedraali läänefassaadilt, 1230-33; 1245-55 (allikas)

Vasakpoolsed kujud on vanemad: stiliseeritumad. Parempoolsed uuemad: realistlikumad.

Maal

Maal esineb romaani stiilis altarimaali näol, samuti raamatumaalina. Käsitsi kirjutatud raamatud ei olnud mitte ainult kaunilt ja kalligraafiliselt kirja pandud vaid ka ohtralt ja värvikirevalt piltidega illustreeritud. Raamatute sisuks oli tavapäraste piiblitekstide kõrval ka igapäevaeluga seonduvad õpetused või väljakirjutused antiiksetest teostest. Enamasti panid raamatuid kirja ja illustreerisid mungad, kuna see oli üks osa nende igapäevatööst, allpool toodud näite juures on teada ka nimeline töö autor: Matthew Paris.

Meister Hugo. Mooses ulatab käsulauad, u 1130-40 (allikas)

Romaani ajal ja keskajal üldiselt oli ka tarbekunst kõrge kvaliteediga ja hinnatud. Üks tolle- aegseid pärle on 70 meetri pikkune gobelään  - Bayeux`i seinavaip, mille sisse on kootud lood Inglismaa vallutamisest normannide poolt.

Fragment Bayeux´i gobeläänis (Haroldi kroonimine), u 1080 (allikas). 

Maalikunst esineb gooti stiilis otseses mõttes kõige säravamalt ja silmapaisvamalt vitraaži kujul. Kui mingit ajastut võib nimetada klaasikunsti kõrgajaks, siis oli see gootika. Tollaste vitraažide näol polnud tegemist lihtsakoeliste värvilistest klaasidest kokku pandud pildikestega vaid keerukate, kaunilt ja meisterlikult teostatud keerukate "läbipaistvate" lugude ja jutustustega. 

Fragment Chartesi katedraali põhjakülje roosaknast, u 1220 (allikas) Keskel näeme Maarjat Kristuslapsega aujärjel ümbritsetud pühakutest ning ülal püha vaimu kujutavatest tuvidest.

Lisaks kiriku aknaid kaunistavatele vitraažidele esines maalikunst endiselt ka raamatumaali näol, ka hakkas järjest enam levima altarimaal, mis võttis eeskuju ka Bütsantsist. Mõlemal juhul liikus kujutamisviis nagu skulptuuriski loomulikuma ja vabama käsitluslaadi poole.

Duccio. Maarja aujärjel. u 14. sajandi Itaalia (allikas)

Matthew Paris. Autoportree põlvitamas Neitsi Maarja ja Jeesuslapse ees. Pilt raamatust Historio Anglorum, 1250-59 (allikas)

4. Kordamiseks

Kordamisküsimused

1. Osata nimetada kiriku erinevaid funktsioone keskajal

2. Osata võrrelda varakristlikku, romaani ja gooti kirikut ning teada nende peamisi tunnuseid.

3. Teada teemakohaseid mõisteid (vt. sõnastik: keskaeg)

4. Pildiküsimus: gooti, romaani arhitektuur ja maal.