Keskaja kunst

1. Keskaegse kiriku funktsioon ja esimesed kirikud

Kiriku kui hoone roll oli keskajal palju laiem kui tänapäeval. Kirik ei olnud vaid usutalituste läbiviimise koht vaid kandis ka muid lisafunktsioone. 

1) Sageli oli kirik suurim kivihoone mitme küla peale, mida käidi vaatamas kaugete maade tagant. Lihtne talupoeg ei liikunud oma elu jooksul palju ringi, seega oli kirikus käimine suureks ja tähtsaks ettevõtmiseks. Tasapisi kujunes kirikust üldine külakeskus. 

2) Kiriku valmimine võttis aega aastasadu, millele järgnes jooksvalt muudatuste, paranduste tegemine. Ehitus andis kohalikele tööd. Ning nii said kohaliku töömehe käe läbi ka kohalikud pärimused seguneda kristlikke jutustustega.

3) Kolmas aspekt on teadmiste andmine. Enamik inimesi oli kirjaoskamatud ja kirikuseinel esitletud pildiline jutustus oli neile esmane ja võib olla ainus kokkupuude piiblilugudega. Edaspidi tekkisid kirikute juurde ka koolid, kus inimesi õpetati juba lugema ja kirjutama.

Varakristlik kirikuhoone

Esimesed kirikud pärinevad 4. sajandist, siis kui kristlus sai lubatud usundiks ja saadi avalikult koguneda. Kristlik teenistus on erinev varasemast templiteenistusest, mida viisid läbi preestrid, talituse osa oli alati mingi ohvritoomine ning talituse juures tavaliselt lihtrahvas ei viibinud. Oluline koht oli suurel jumalakujul. 

Varakristlik kirik ehk basiilika - oli mõeldud mahutamaks palju inimesi ühte ruumi: et koos saadaks palvetada (joonised 1, 2, 3.): eeskujuks võeti roomlaste kohtuhoone tüüp. Jumalakuju tarvis oli vaid kindlaks määratud koht altari jaoks, mis asetses alati idas: päikesetõusu poole (selline paigutus võeti üle varasematelt usutalitustelt). Kirik sarnanes põhiplaanilt ladina ristile ja oli sammastega jaotatud löövideks - sammaskäikudeks, kusjuures keskmine lööv oli külgmistest kõrgem ja asus eraldi katuse all. 

Kellatorni algselt ei olnud, see võis olla hoopis eraldi ehitisena kiriku kõrvalt (nt. hilisem Pisa torn). Algselt oli kirik lihtne, lameda puulaega ja kaunistatud olid vaid ümar apsiidiosa (altari paiknemise koht) ja sammaste kapiteelid, mis olid kaetud kas maalide, freskode, mosaiikide või reljeefidega. Lugude järjestus oli kogu aeg sama: ukse e. portaali poolt alustades maailma loomisest kuni Kristuse ülestõusmiseni.

 Joonised 1, 2. Basiilika vaade (allikas)  ja põhiplaan (allikas)

Basiilika läbilõige (allikas)

2. Romaani ja Gooti stiil kirikuarhitektuuris

Romaani stiil hakkas kujunema 9. -10. sajandil, kui olukord Euroopas stabiliseerus ja hakkasid kujunema tänaste riikide üldised piirid. Piirkonnad, kust leiame enim romaani stiili näiteid on tänane Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Stiili nimetus - romaani - tuleneb Rooma linna nimest, kuna eeskuju võeti just antiigist ning romaani stiili silmapaistvaim väline tunnus on ümarkaar, mis on antiigi otsene mõju. Ümarkaar esineb kõige nähtavamalt akende ja uste kujus ning võlvlagede juures. Lihtne lame puitlagi kaob ja lööve eraldavad sambad saavad endale lisafunktsiooni: toetada raskeid võlvlagesid. Setõttu on romaani kirik ka seest hämar, sest akende tarvis on seinapinda vähe ja jämedaid sambaid rohkesti. 

 Durhami katedraal Inglismaal, 12 sajand  

Durhami katedraali interjöör

Ruumi hämarus sobis hästi tolleaegse ideega religiooni olemusest: natuke hirmutav ja käskiv. Ka tuli I aastatuhande algusaegadel kirikul täita ka kaitsefunktsiooni, nii tuli toekam konstruktsioon kasuks.

Kiriku põhiplaan muutub rohkem ladina risti kujuliseks, sest apsiidi ette lisandub kooriruum (kirikuteenrite jaoks). Kiriku fassaadi hakkavad ehtima kaks torni, kolmas torn paikneb sageli piki ja põikhoone ristumiskoha - nelitise kohal. 

Romaani kiriku põhiplaan ja ristvõlvi vaade

Gootikaga levivad mitmed uudseid ja teistlaadi mõtteviisid nii religioonis kui loodusteadustes ja inimese käsitlustes. Muutuste tekkimese mõjutajateks on Araabiamaad(loodusteadused), antiiksete tekstide uurimine ja ka mitmed tehnilised avstused.

Avicenna. Skeem viie vatsakesega ajust (kuidas nähtud objekt jõuab inimese teadvusesse), u 1300 (allikas)

Järgnevalt kaks näidet, mis muudavad lähenemist usule.  Aquino Thomas väärtustas antiikteadmisi ja ühendas oma teooriates kristlikud tõed antiikse filosoofi Aristotelese loogikaga. Tema sõnum oli: “ Loodusseadused ja Jumalaseaduse ei pea üksteist välistama vaid võivad töötada koos”.  Assisi Franciscus (fransiskaani kerjusmungaordu rajaja) väärtustas ilu: loodust, loomi, inimesi kui Jumala poolt looduid. Tema sõnum oli: „ Kui maailma on loodud ilu, tuleb seda ka nautida ja sellest rõõmu tunda!“.

Simone Martini ja Lippo Memmi. Püha Aquino Thomase ülistus, u 1340-45 (allikas)

Arhitektuuris muutub lähenemine kirikule kui ruumile: valgusküllasus – vaimuvalgus ja kõrgusse pürgimine - jumalale lähemale. 

Saint Chapelle Pariisis, 12 sajand (allikas)

Saint Denise kiriku kooriruum, 1144. (allikas)

Esimene gooti põhimõtete järgi ehitatud ruum.

Kirikud muutuvad kõrgemaks ja kergemaks. Seda võimaldavad arengud insenerikunsti vallas: õpitakse võlvlagede raskust laiemalt jagama: nii alla, kui külgedele. Konstruktsioonile lisanduvad rohked tugikaared ja piilarid (poolsambad), sambad muutuvad saledamaks ja vaba seinapinda tuleb juurde. “Õhuline” konstruktsioon võimaldab ehitada rohkem aknaid, mis teeb kiriku valgemaks ja värviküllasemaks: gooti periood saab vitraaži esimeseks kuldajaks. Kirikuid hakatakse rohkem dekoreerima, fassaadile ilmub ümmargune roosaken, kaob  ladina risti kujuline põhiplaan, põhihoonele lisanduvad kabelid: väikeseid erarahastatud rikaste perede jaoks mõeldud lisahooned. Gooti stiili kõige väljapaistvam väline tunnus on teravkaar, mida näeme eelkõige uste ja akende kujudes. 

 Gooti kiriku läbilõige (allikas) ja põhiplaan (allikas)

Reimsi katedraal, 13 sajand (allikas)  

Peaportaali kohal on näha roosakent.                       

Notre Dame Pariisis, 13 -15 sajand (allikas), enne 2019 aasta kevade põlengut

Lisaks saate romaani ja gooti stiili kohta lugeda ja vaadata veebikonspektist.

3. Skulptuur ja maal

Skulptuur

Arhitektuur ja skulptuur esinevad koos, st. skulptuurid ja reljeefid kaunistavad kiriku välis- ja siseseinu. Rõhk on piiblilugude jutustamisel. Tavapärane on, et piiblilugusid jutustatakse kronoloogiliselt: maailma loomisest Kristuse ülestõusmiseni. Kuna peamine eesmärk on piltide kaudu kristlikku sõnumit edastada, nimetatakse neid seintel olevaid kujutisi „vaeste piibliks“, kuna suurem osa inimesi oli siiski kirjaoskamatad. Kujutamisviis on skemaatiline ja lihtsustatud, kasutatakse palju kokkulepitud tähendusega sümboleid, mis aitavad vaatajail kujutisi "lugeda".

Viimse kohtupäeva stseen Autuni kloostri peaportaali kohalt, 1220 - 35 (allikas). Keskel troonib Kristus, ülestõusnud on tema jalge all; otsuse tegemisel, kas inimese hing läheb põrgusse või taevasse aitavad teda Peetrus ja Paulus.

Detailid Autuni kloostri interjöörist (allikas; allikas) Juudase ülespoomise stseen ja Eva noppimas õuna keelatud puust taustal väänlev madu.

Gootikas tekib reljeefi kõrvale taas täisfiguur„vaeste piibel“ kolib kiriku seintelt akendele – vitraažidele. Kujutamisviis muutub tasapisi looduslähedasemaks ja realistlikumaks, rohkem rõhku pannakse inimese anatoomiale, sümbolid aga jäävad või tulevad juurde uued, nt. astronoomilisi sodiaagimärke kujutavad.

Figuurigrupp Reimsi katedraali läänefassaadilt, 1230-33; 1245-55 (allikas)

Vasakpoolsed kujud on vanemad: stiliseeritumad. Parempoolsed uuemad: realistlikumad.

Maal

Maal esineb romaani stiilis altarimaali näol, samuti raamatumaalina. Käsitsi kirjutatud raamatud ei olnud mitte ainult kaunilt ja kalligraafiliselt kirja pandud vaid ka ohtralt ja värvikirevalt piltidega illustreeritud. Raamatute sisuks oli tavapäraste piiblitekstide kõrval ka igapäevaeluga seonduvad õpetused või väljakirjutused antiiksetest teostest. Enamasti panid raamatuid kirja ja illustreerisid mungad, kuna see oli üks osa nende igapäevatööst, allpool toodud näite juures on teada ka nimeline töö autor: Matthew Paris.

Meister Hugo. Mooses ulatab käsulauad, u 1130-40 (allikas)

Romaani ajal ja keskajal üldiselt oli ka tarbekunst kõrge kvaliteediga ja hinnatud. Üks tolle- aegseid pärle on 70 meetri pikkune gobelään  - Bayeux`i seinavaip, mille sisse on kootud lood Inglismaa vallutamisest normannide poolt.

Fragment Bayeux´i gobeläänis (Haroldi kroonimine), u 1080 (allikas). 

Maalikunst esineb gooti stiilis otseses mõttes kõige säravamalt ja silmapaisvamalt vitraaži kujul. Kui mingit ajastut võib nimetada klaasikunsti kõrgajaks, siis oli see gootika. Tollaste vitraažide näol polnud tegemist lihtsakoeliste värvilistest klaasidest kokku pandud pildikestega vaid keerukate, kaunilt ja meisterlikult teostatud keerukate "läbipaistvate" lugude ja jutustustega. 

Fragment Chartesi katedraali põhjakülje roosaknast, u 1220 (allikas) Keskel näeme Maarjat Kristuslapsega aujärjel ümbritsetud pühakutest ning ülal püha vaimu kujutavatest tuvidest.

Lisaks kiriku aknaid kaunistavatele vitraažidele esines maalikunst endiselt ka raamatumaali näol, ka hakkas järjest enam levima altarimaal, mis võttis eeskuju ka Bütsantsist. Mõlemal juhul liikus kujutamisviis nagu skulptuuriski loomulikuma ja vabama käsitluslaadi poole.

Duccio. Maarja aujärjel. u 14. sajandi Itaalia (allikas)

Matthew Paris. Autoportree põlvitamas Neitsi Maarja ja Jeesuslapse ees. Pilt raamatust Historio Anglorum, 1250-59 (allikas)

4. Eesti keskajal: kirikud ja linnaarhitektuur

Kirikud

Eestis alustati kirikute ehitamist 13. sajandil seoses Eesti ristiusustamise algusega Saksa Ordu poolt. Kokku ehitati keskajal Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Paljud on tänaseks hävinud või mitu korda ümberehitatud, põhjuseks toimunud sõjad, rahutused ja õnnetused, nt. tulekahjud. Vanimad kirikud, mis on üsna originaalkujus säilinud asuvad Saaremaal Valjalas (1227) ja Karja külas. Olles raskemini ligipääsetavad ja seega rohkem rünnakute eest kaitstud, on seal rohkem varasemat arhitektuuri säilinud.

Valjala kirik, esmamainimine 1227, vanimad osad kooriruumi seinad ja käärkamber (allikas)

Karja kirik Saaremaal, 13 sajand (allikas)

Võrreldes Euroopaga on Eesti kirikuarhitektuur lihtsam ja tavaliselt esinevad romaani ja gooti stiil kõrvuti. Põhjuseks Eesti kirikuehituse aeg (Euroopas levis gootika) ning teiselt seetõttu, et kui tuli kirikut remontida või uuendada, tehti seda uues stiilis. Eesti kirikud on sageli  ühelöövilised ja kodakirikud (kodakirikul võib olla kaks või enam löövi aga kõik asuvad ühe katuse all erinevalt basiilikast, vt jooniseid 1 ja 2.). Kolmelöövilised on vaid suuremad piirkonnakirikud ja katedraalid (nt. Tartu  ja Jaani Toomkirik). Ka oli Eesti kirikuil vaid üks läänetorn, mis oli samal ajal ka kellatorn.

    
Kodakiriku läbilõige                                Basiilika läbilõige

Tartu Toomkirik, 13-16 sajand, vanal postkaardil     

Tartu Jaani kirik, 14-15 sajand                                                     

Ehitusmaterjalidena kasutati kodumaisemaid ja odavamaid materjale: tellist, maakivi, paekivi, dolomiiti ning ilmastikukindlamaid lahendusi. Seinad olid paksemad, neis oli vähem aknaid, aknad olid vähem kaunistatud, kirikud olid ka seest vähem kaunistatud. Ühelt poolt tingis selle hind: nii oli odavam, teiselt poolt kliima: nii oli soojem. Keskajal kirikuid enamasti ei köetud.

Ambla kolmelööviline kodakirik, 13. sajand 

Urvaste gooti stiilis basiilika, 15. sajand

Lihtsus dekoreerimises tulenes ka sellest, et Eestis sai suhteliselt varakult valitsevaks Luteri kirik, mis rõhutabki lihtsust ja rangust vastupidiselt katoliku kiriku särale. Nii on ka kirikus leiduvad tekstid rohkem saksa- ja eestikeelsed ja vähem ladinakeelsed.

Piltide ja reljeefide kaudu loo jutustamine esines Eestis sama selgelt kui Euroopas. Sarnaselt Euroopaga segunesid kiriku kaunistustes kristlik ja nn. paganlik sümboolika. See tulenes sellest, et ehitajateks olid kohalikud talupojad, kes umbusaldasid uut ja võõrast kultuuri ning „tegid igaks juhuks omad märgid ka majadele peale“. Parimaid näiteid, kus kirikust võib leida vanu maagilisi märke (nt. kolmjalg, säärkurat, pentagramm), on Karja kirik Saaremaal.

Reljeefe Karja kiriku välisseintelt (allikas). Esimesel reljeefil on kujutatud kahte kohalikku inimest (keskel), ilmselt vaimulikku paremal pool ja "kuradit" vasakul pool. Mille järgi arvata, et kujutatud on kohalikke? Riiete järgi: naine kannab villast seelikut, põlle ja sõlega kinnitatud suurätti õlgadel, pähe on seotud rätik. Mehel on peas villane kootud müts, ka tema õlakuub on pandlaga kinnitatud. 

Paganlikud märgid Karja Kiriku võlvlagedel (allikas)

Meie kohalik kirik, Tartu Jaani kirik  on isegi Euroopa kontekstis unikaalne. Nimelt on 15. sajandi Põhja-Euroopas ehitatud kirikutest Jaani kirikul säilinud kõige terviklikum kogu terrakotakujukesi, mis kiriku sisemust ja välimust kaunistavad. 

Terrakotakujud jaani kiriku peaportaali kohal

Kujud on säilinud seetõttu, et 18. sajandi ümberehituse käigus kui sooviti kiriku ilmet lihtsustada, müüriti paljud neist seina sisse ja enne eelmise sajandi restaureerimistööde algust ei teatud nende olemasolust kuigi palju. Täna on seintel eksponeeritud koopiad, originaalid on konserveeritud ja aeg ajalt näitamiseks väljas. Eriline Tartu kontekstis on Jaani kirik veel seetõttu, et on vanim kirikuna tegutsev hoone Tartus, sest Toomkirik ei ole juba paarsada aastat religioosne hoone: enne tänast Ülikooli ajaloomuuseumi tegutses selles hoone osas Tartu Ülikooli raamatukogu.

 Oleviste kirik Tallinnas

Tallinnas on samuti imposantne valik kirikuid, kuigi pealinna eripära seisneb eelkõige linna terviklikus ilmes. Tooksin välja kaks näidet: 15. sajandist pärit kolmelöövilise basiilikana ehitatud Oleviste kiriku, mis oli aastatel 1549-1625 Euroopa kõrgeim ehitis. Ka on Oleviste kiriku torni Nõukogude perioodil kasutanud KGB oma raadio keskjaamana. 

Teine kirik on Pühavaimu kirik, mis on ainus säilinud kahelööviline kirik Tallinnas , kirik on ka linna väikseim. Algselt oli kirikul vaid üks sammaskäik, 14 sajandil ruumipuudusel tõttu kirikut laiendati, vanimaid osi on kooriruum 13 sajandi lõpust. Algselt oli kirik seegikirik, mis tähendab, et linnarahva kõrval teeniti vaeseid inimesi ja seegihaigeid (pidalitõbiseid).

Pühavaimu kiriku eksterjöör ja interjöör

Kiriku välisseina ehib 17. sajandi lõpust pärinev kell, 2005 aasta tulekahjus hävines kahjuks samast ajast pärinenud torn koos kellaga. Tänaseks on kirik saanud uues kella. Pühavaimu kirikul on kunagi olnud väga nimekas preester: Balthasar Russow. Russow tegeles lisaks preestriametile ka kroonikate kirjutamisega, Eesti ajalooteadmiste jaoks on tema Liivi sõda kirjeldav "Liivimaa Kroonika" (1578) olnud tänuväärne infoallikas tolleaegsetest sündmusist ja nende taustategevusist.

Linnaarhitektuur Eestis

Keskaeg oli lisaks ristiusustamisele Eesti jaoks ka majanduslik kõrgaeg: mitmed linnad kuulusid üle Euroopalisse Hansa Liitu ja kaubandus ja sellega seonduv õitses. Tekkis vajadus ka spetsiifiliste, mittesakraalsete hoonete vastu: linna juhtimisega seotud: raehoone, gildihooned, kaupmeeste majad jms. Arhitektuuri, mis pole seotud religiooniga ega sõjaga, nimetatakse profaanarhitektuuriks e. ilmalikuks arhitektuuriks.

Hansalinnadest ning tolleaegsest eluolust üldisemalt räägib ajaloolane Marju Kõivupuu. 

Avalik nt. gildihoone sisaldas alati suurt suure kaminaga saali, kus koguneti. Tubades asuvad kaminad ja/või mantelkorstnaga ahi/ahjud oli(d) keskaegses elamus peamisteks kütteallikateks. Tavaline oli, et osad ruumid olid kasutuses vaid suveti. Kuna ruumid olid suhteliselt jahedad, sisaldab ka keskaegne rõivastus ka villaseid, karusnahkseid keepe, mantleid jms. Lisaks kuulus hoone juurde mitmeid lisa ja abiruume, kus hoiti vajalikke tarvikuid ja majutati külalisi. Majandus- ja esindusruumid asusid tavaliselt alumistel korrustel. Hoonete sissekäikude (nt. välistrepi küljes) juures paiknesid etikukivid, mis kujutasid endast hoone omaniku või organisatsiooni vappi, nime, majamärgi või muud sümboolset kujutist kandvat kaunistust. Tänane Ajaloomuuseumi hoone ehitati 15. sajandil algselt Suurgildi esindushooneks. 

              
Suurgildi hoone ja välisuks ning näide etikukivist   

Samamoodi oli üles ehitatud ka jõukama linnakodaniku või käsitöölise maja: I korrusel asusid ruumid, kus võeti vastu külalisi või toimus kauplemine: sellist eestuba nimetati diele`ks, ülemistel asusid pere isiklikud ruumid. 

Vaade keskaegsele eesruumile. Hopneri maja diele ja keskaegse elamu põhiplaan

Lisaks avalikele hoonetele kuulus ühe korraliku linna juurde ka kaitseehitis e. linnus, mida ümbritses rohkete kaitsetornidega pikitud müür, mis eraldas nn. ülalinna alalinnast, lihtsate inimeste elamistest. Tallinna Toompea linnus ja vanalinna ümbritsev müür on suhteliselt hästi säilinud ja osaliselt on tornid ka tänapäeval kasutuses.

 Adam Oleanus. Illustratsioon reisikirjadest, 1656 ja Tallinna keskaegne linnamüür.

Tallinna vanalinn on eriline seetõttu, et on üks terviklikumalt säilinud näide kesk-aegsest linnaarhitektuurist ja tänavate ülesehitusest ning on seetõttu 1997 aastast kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vaade keskaegsetele kaupmehemajadele                Katariina käik 

Tallinna vanalinnas

5. Eesti keskajal: maalikunst

Keskaegne maalikunst Tallinnas avaldub sarnaselt Euroopale osana eelkõige kristlikust aga ka ilmalikult arhitektuurist. Kirikute juures olulised maalikunstielemendid olid altarimaalid ja kappaltarid, vitraažid ja Piiblitekste illustreerivad maalid seintel. Maalikunsti esines väikses mahus ka raamatumaali näol, ka leidus seina- ja tahvelmaale ka jõuka linnakodaniku kodudes.

Vitraažid on aja jooksul erinevates sõdades ja tulekahjudes hävinenud, ka ei olnud need nii rikkalikud kui Euroopa suuremate kirikute juures vaid kaunistasid enamasti vaid akende teravnurgalist ülaosi. 

Altarimaalid

Puidust kappaltarid oli 15. sajandi Tallinnas väga populaarsed, sel ajal tegutsesid Tallinnas kohalike meistrite kõrval ka mitmed tuntud meistrid Saksamaalt Lübecki linnast. Puit oli hea pehme ja hästi värvitav materjal, kappaltari tehnoloogia võimaldas altarit kokku ja lahti "voltida" ning esitleda valitud stseeni Piiblist.

Pühavaimu kirikus on säilinud on 15. sajandi lõpus, Berndt Notke töökoja poolt valmistatud uhke kappaltar. Nimetatud altar,on eriline seetõttu, ettegemist on puunikerdusega, mis on väga peen ja detailirikas. See on hea näide skulptuuri ja maalikunsti seotusest keskaegses kirikus.

Berndt Notke. Kappaltar Pühavaimu kirikus, 1483 (allikas)

Teine Lübecki meister, kes Tallinnale tellimusi tegi oli Hermen Rode, kelle tuntuim töö on Niguliste kiriku peaaltar. Altaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet stseeni põhakute ja Piiplitegelastega, avatuna on altari lauas 6,3m ja kõrgus 3,5m.

Hermen Rode. Kappaltar Niguliste kirikus (1478-1481). Pildil on altar suletud sisetuubadega (allikas)

Aastatel 2013-2016 toimunud suurprojekti käigus viidi lõpule aastakümneid tagasi alustatud altari restaureerimine ja konserveerimine. Avatuna võib altarit näha kolmel päeval aastat: nigulapäevadel (9. mail ja 6. detsembril) ning kõigi pühakute päeval 1.detsembril.

Niguliste kirikust ja selles leiduvatest kunstiteostest räägib alljärgnevas videos kiriku direktor ja kunstiajaloolane Tarmo Saaret. 

Surmatants

Rahvusvaheliselt tuntuim keskaja kunstiteos Eestis on praegu Niguliste kirikus säilitatav Bernt Notke  maal „Surmatants“, mis on valminud 15. sajandi lõpus. Surmatantsu teema oli keskajal väga populaarne. Selle mõte oli inimestele meenutada, et surm pärib kord kõik, ole sa selles maailmas rikas või vaene. Surelikud inimesed olid maalil asetatud tähtsuse järjekorda, alustades paavsti ja keisriga ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Nigulistes säilitatav 7,5 meetri pikkune 13 figuuriga lõik on ainult üks neljandik kunagisest tunduvalt pikemast maalist. Figuuride rida algab paavstiga ja elavad vahelduvad skeleti kujul personifitseeritud Surmaga. Allservas saadab tegevust elavate ja Surma vaheline dialoog. See on ainukene säilinud lõuendile maalitud keskaegne surmatantsu-teemaline maal kogu maailmas. 

Berndt Notke. Surmatants, fragment teosest, 15. sajand (allikas)

Vabariigi juubeliks valminud lõbusat animatsiooni Notke teosest "Sumatants" saate vaadata allolevast videost.

6. Kordamiseks

Kordamisküsimused

1. Osata nimetada kiriku erinevaid funktsioone keskajal

2. Osata võrrelda varakristlikku, romaani ja gooti kirikut ning teada nende peamisi tunnuseid.

3. Osata võrrelda Eesti ja Euroopa gooti kirikut (pildiküsimus).

4. Teada põhilisi märksõnu ja tunnuseid Eesti keskaegse kirikuarhitektuuri kohta.

5. Teada teemakohaseid mõisteid (vt. sõnastik: keskaeg)

6. Pildiküsimus: gooti, romaani arhitektuur ja maal.