Mõistete sõnastik

19.sajandi lõpu (impressionism) kuni 20. sajandi 70. aastate kunsti-, muusika- ja kirjandusstiile tähistav ühine mõiste.

muusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis

ainujumalaga religioon, nt. kristlus

tavapärasest suuremate mõõtmetega kindlale kohale paigutatud skulptuur, sageli heroilise sisuga

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest

algselt vaimuliku sisuga, hiljem ilmalikuks kujunenud mitmehäälne laul

ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum, nt. antiikmütoloogia

kr.k. musikē, otsetõlkes „muusade kunst“, sisuliselt tähendas lauldes ettekantud luulet

muusikaliik, nt. instrumentaal- ja vokaalmuusika; vaimulik ja kammermuusika; kunstmuusika ja rahvamuusika jne. Muusikat on võimalik liigitada väga erinevail viisil, tänapäeval on piirid eri žanrite vahel hägustunud.