Eesti keskajal

Keskaegne maalikunst Tallinnas avaldub sarnaselt Euroopale osana eelkõige kristlikust aga ka ilmalikult arhitektuurist. Kirikute juures olulised maalikunstielemendid olid altarimaalid ja kappaltarid, vitraažid ja Piiblitekste illustreerivad maalid seintel. Maalikunsti esines väikses mahus ka raamatumaali näol, ka leidus seina- ja tahvelmaale ka jõuka linnakodaniku kodudes.

Vitraažid on aja jooksul erinevates sõdades ja tulekahjudes hävinenud, ka ei olnud need nii rikkalikud kui Euroopa suuremate kirikute juures vaid kaunistasid enamasti vaid akende teravnurgalist ülaosi. 

Altarimaalid

Puidust kappaltarid oli 15. sajandi Tallinnas väga populaarsed, sel ajal tegutsesid Tallinnas kohalike meistrite kõrval ka mitmed tuntud meistrid Saksamaalt Lübecki linnast. Puit oli hea pehme ja hästi värvitav materjal, kappaltari tehnoloogia võimaldas altarit kokku ja lahti "voltida" ning esitleda valitud stseeni Piiblist.

Pühavaimu kirikus on säilinud on 15. sajandi lõpus, Berndt Notke töökoja poolt valmistatud uhke kappaltar. Nimetatud altar,on eriline seetõttu, ettegemist on puunikerdusega, mis on väga peen ja detailirikas. See on hea näide skulptuuri ja maalikunsti seotusest keskaegses kirikus.

Berndt Notke. Kappaltar Pühavaimu kirikus, 1483 (allikas)

Teine Lübecki meister, kes Tallinnale tellimusi tegi oli Hermen Rode, kelle tuntuim töö on Niguliste kiriku peaaltar. Altaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet stseeni põhakute ja Piiplitegelastega, avatuna on altari lauas 6,3m ja kõrgus 3,5m.

Hermen Rode. Kappaltar Niguliste kirikus (1478-1481). Pildil on altar suletud sisetuubadega (allikas)

Aastatel 2013-2016 toimunud suurprojekti käigus viidi lõpule aastakümneid tagasi alustatud altari restaureerimine ja konserveerimine. Avatuna võib altarit näha kolmel päeval aastat: nigulapäevadel (9. mail ja 6. detsembril) ning kõigi pühakute päeval 1.detsembril.

Niguliste kirikust ja selles leiduvatest kunstiteostest räägib alljärgnevas videos kiriku direktor ja kunstiajaloolane Tarmo Saaret. 

Surmatants

Rahvusvaheliselt tuntuim keskaja kunstiteos Eestis on praegu Niguliste kirikus säilitatav Bernt Notke  maal „Surmatants“, mis on valminud 15. sajandi lõpus. Surmatantsu teema oli keskajal väga populaarne. Selle mõte oli inimestele meenutada, et surm pärib kord kõik, ole sa selles maailmas rikas või vaene. Surelikud inimesed olid maalil asetatud tähtsuse järjekorda, alustades paavsti ja keisriga ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Nigulistes säilitatav 7,5 meetri pikkune 13 figuuriga lõik on ainult üks neljandik kunagisest tunduvalt pikemast maalist. Figuuride rida algab paavstiga ja elavad vahelduvad skeleti kujul personifitseeritud Surmaga. Allservas saadab tegevust elavate ja Surma vaheline dialoog. See on ainukene säilinud lõuendile maalitud keskaegne surmatantsu-teemaline maal kogu maailmas. 

Berndt Notke. Surmatants, fragment teosest, 15. sajand (allikas)

Vabariigi juubeliks valminud lõbusat animatsiooni Notke teosest "Sumatants" saate vaadata allolevast videost.