2. Klassitsism muusikas

2.1. Joseph Haydn

Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, ta tuli Euroopa muusikaellu ajal, mil klassikaline stiil oli väljakujunemas. Haydn on pannud aluse nii klassikalisele kontsertsümfooniale ja keelpillikvartetile. Helilooja loomingu võib laias laastus jagada kolme suuremasse gruppi: sümfooniad, kammermuusika ja vokaalmuusika.

Sümfoonianii kuidas me mõistame seda tänapäeval - 3.4 osaline teos suurele orkestrile - kujunes selliseks just Haydni loomingu kaudu. Kokku kirjutas Haydn 104 sümfooniat, millest tuntumad on 12 "Londoni sümfooniat", kuus "Pariisi sümfooniat" ja "Lahkumissümfoonia". Helinäide on hilisemast perioodist: Sümfoonia nr 94 G-duur ("Üllatussümfoonia), II osa. 

 

Teos kuulub 12 "Londoni sümfoonia" hulka ning oma nime on saanud just teise osa järgi, mis kulgeb lihtsa ja korrapärase teema järgi kuid lõpeb üllatavalt orkestri fortissimo - akordiga (väga kõvahäälse). Haydn on taotlusi kommenteerinud kui soovi üllatada uudsusega, mitte tukkuvat publikut üles äratada. 

Kammermuusikas on esikoht keelpillidele kirjutatud muusikal. Haydn kirjutas üle 70 keelpillikvarteti. . Haydni käe all muutus keelpillikvartett meelelahutuslikust tõsisemaks ja mitmekihilisemaks teoseks. Ka eksperimenteeris Haydn nende kirjutamisel rohkem, katsetades siin esmalt läbi muutused ja uuendused, mis hiljem tema sümfooniatesse jõudsid.

Olulisemad vokaalmuusikažanrid on ooper (24), oratoorium ja missa(14). (pilt 1)


Pilt 1. Haydn Eszterhazy õukonnateatris ooperietendust juhatamas (vasakul klavessiini taga). 1775 (autor teadmata) (allikas)

Oratooriumid on kirjutatud helilooja viimaseid aastail ning saanud mõjutusi Händeli oratooriumitest. Haydni peamised oratooriumid on "Loomine" ja "Aastaajad". Viimasest saate kuulata avamängu. Mõlemad helitööd tegelevad inimese ja looduse vaheliste suhetega: esimene maailma loomisega kuni inimese väljaajamiseni paradiisist, teine tavainimese, nt. talupoja igapäevastest kokkupuudetest loodusega.