Juhend heliteose kuulamiseks

Näitena saate kuulata W. A. Mozarti Serenaadi nr 13 G-moll keelpillidele, tuntud ka nime all Väike öömuusika.

Soovitan panna lugu mängima ja siis lugeda õpetaja kirjeldust.

1. Teose vorm

Tegemist on Viini klassiku Wolfgang Amadeus Mozarti ühe tuntuma teosega, kammerorkestrile (väiksema koosseisega orkester) kirjutatud palaga. Enamasti esitavad seda pala keelpilliorkestrid. Tegemist on instrumentaalpalaga, täpsemalt serenaadiga, millel on neli osa.

2. Teose ülesehitus

Teose osad on nimetatud järgmiselt: Allegro, Romanze, Menuetto, Rondo. Nimed kirjeldavad vastava osa tempot ja vormi, nt. 3. osa lähtub kiiretempolisest menueti (tantsumuusika vorm) vormist. Teos algab samuti tempokalt ning esimese osa sees korratakse üht meloodia käiku korduvalt. II osa on rahulikum ja meloodia voolavam, ka siin korratakse põhiviisi. III osa on taas tempokam ning lõpp kordab algusemeloodiat veidi teisendatud kujul. Teine ja kolmas osa on esimesest erinevad, sest meloodia on teistsugune.

3. Mis pillid mängivad/hääled kõlavad

Kuna tegemist on palaga keelpilliorkestrile, siis kuuleme vaid keelpille: viiuleid, vioolat, tšellot ja kontrabassi. Põhimeloodiat mängib enamasti viiulite rühm, tumedama kõlaga tšello ja kontrabass annavad fooni. Viiul toob läbivalt kõigis osades selgelt välja põhiviisi: heli on selge ja kerge, voogavalt vahelduvad tasane ja õrn ja jõuline ja valju. Justnagu toimuks väike võistlus õrna ja tugeva; naiseliku ja meheliku vahel, kuid mõlemad pooled naeravad võisteldes. Tugevamad helid ei mõju samas liiga intensiivselt.

4. Mis on teose sisu

Teos on oma nime saanud pooljuhuslikult. "Väike öömuusika" oli vaid helilooja tööpealkiri ühele "väiksele serenaadile". Mozart kirjutas nii antud noodi servale ja sealt võeti see kasutusse. Teosel ei ole kindlat kirjanduslikku sisu või teemat, tegemist on "kindasse formaati vormistatud heliteosega".  

5. Mis emotsioonid/ mõtted teost kuulates tekivad/ kuidas seotud eelnevaga

Pala kuulamine loob kerge ja helge meeleolu. Kui tahta luua mingit seost ööga, siis võiks muusika kõlada tulede säras pargiga, kus pidulikud külalised heatujuliselt ja pingevabalt suhtlevad ja aega mööda saadavad. Isiklikult minul tekib seda pala kuulates silme ette pigem pilt selgest ja säravast, st päikeseküllasest päevast: tärkavast loodusest kevadel, tegusast suvepäevast või sügisesest lehtede langusest.