Juhend heliteose kuulamiseks

1. Millest koosneb heliteos

Oleme harjunud, et muusika mängib taustaks ja me tegelikult ei kuula seda vaid kuuleme. Ka siis on muusikal meile mõju: see võib olla ärritav, uinutav, teha tuju rõõmsaks, panna tantsima jne. Kui on vaja kirjeldada, miks muusika meis mingeid muutusi tekitab, me sageli ei oska seda teha. Ent ka muusika kuulamise juures on kindlad märksõnad, mida saab tähele panna ja märgata. Järgnevalt toon välja põhipunktid, mida muusikapala kuulamise juures tähele panna. Teose kirjeldamiseks on hea seda kaks korda läbi kuulata: esmalt lihtsalt, et saada üldpilt ja siis rahulikumalt ja tähelepanelikumalt pala kulgu jälgides.

1. Teose vorm

Esimene asi on teada, mis teosega on tegemist: lühipalaga (sonaat, süit jne), mida esitab üks pill või suurema kontsertettekandega, millesse kaasatud suurem koosseis. Teine asi on märgata, kas tegemist on vokaal- või instrumentaalpalaga. Mõlemast annab infot juba teose pealkiri: sonaat, instrumentaalkontsert, sümfoonia, oratoorium jne. 

2. Teose ülesehitus

Selles osas saab uurida kas teos jaguneb mingiteks osadeks: sissejuhatav, teemat edasi arendav jne. Tavaliselt muutub siis teose rütm (nt. kiire-aeglane-kiire) või lisandub juurde pillirühmasid. 

3. Mis pillid mängivad/hääled kõlavad

Eraldi saab välja tuua pillide või inimhäälte kõla. Näiteks millise pilli kõla tuleb rohkem esile, milline jääb peaaegu märkamatuks. Kuidas tuleb esile e. milline on pilli/hääle tämber: pehme, tasane; terav, jõuline, tugev; jne. See on see, kuidas pilli mängitakse või mil viisil lauldakse. Selles osas võib otsida seoseid ka erinevate teoste osade vahel, nt. hoogsale avamängule järgneb vaikne ja voogav teemaarendus.

4. Mis on teose sisu

Selles osas saab mõtiskleda selle üle, kuidas helide kaudu on edasi antud mingit mõtet. Seos teose pealkirjaga. Nt. kui teose pealkiri on "Nõidade tants", siis kas pala kuulates tekib mingeid pilte silme ette, mis "nõidade tantsu" kirjeldavad.

5. Mis emotsioonid/ mõtted teost kuulates tekivad/ kuidas seotud eelnevaga

Viimane osa vaadata muusikapalale isikliku pilguga: mis emotsioone, mõtteid see tekitab kuulajas. Kas see läheb kokku helilooja mõtete ja taotlustega või tekib hoopis midagi muud. Hea, kui oskate tekkinud mõtetele/emotsioonidele ka põhjenduse anda: miks arvate, et just need mingis teose osas tekkisid.

Järgmises peatükis on toodud kuulamiseks üks näide.

2. Näide

Näitena saate kuulata W. A. Mozarti Serenaadi nr 13 G-moll keelpillidele, tuntud ka nime all Väike öömuusika.

Soovitan panna lugu mängima ja siis lugeda õpetaja kirjeldust.

1. Teose vorm

Tegemist on Viini klassiku Wolfgang Amadeus Mozarti ühe tuntuma teosega, kammerorkestrile (väiksema koosseisega orkester) kirjutatud palaga. Enamasti esitavad seda pala keelpilliorkestrid. Tegemist on instrumentaalpalaga, täpsemalt serenaadiga, millel on neli osa.

2. Teose ülesehitus

Teose osad on nimetatud järgmiselt: Allegro, Romanze, Menuetto, Rondo. Nimed kirjeldavad vastava osa tempot ja vormi, nt. 3. osa lähtub kiiretempolisest menueti (tantsumuusika vorm) vormist. Teos algab samuti tempokalt ning esimese osa sees korratakse üht meloodia käiku korduvalt. II osa on rahulikum ja meloodia voolavam, ka siin korratakse põhiviisi. III osa on taas tempokam ning lõpp kordab algusemeloodiat veidi teisendatud kujul. Teine ja kolmas osa on esimesest erinevad, sest meloodia on teistsugune.

3. Mis pillid mängivad/hääled kõlavad

Kuna tegemist on palaga keelpilliorkestrile, siis kuuleme vaid keelpille: viiuleid, vioolat, tšellot ja kontrabassi. Põhimeloodiat mängib enamasti viiulite rühm, tumedama kõlaga tšello ja kontrabass annavad fooni. Viiul toob läbivalt kõigis osades selgelt välja põhiviisi: heli on selge ja kerge, voogavalt vahelduvad tasane ja õrn ja jõuline ja valju. Justnagu toimuks väike võistlus õrna ja tugeva; naiseliku ja meheliku vahel, kuid mõlemad pooled naeravad võisteldes. Tugevamad helid ei mõju samas liiga intensiivselt.

4. Mis on teose sisu

Teos on oma nime saanud pooljuhuslikult. "Väike öömuusika" oli vaid helilooja tööpealkiri ühele "väiksele serenaadile". Mozart kirjutas nii antud noodi servale ja sealt võeti see kasutusse. Teosel ei ole kindlat kirjanduslikku sisu või teemat, tegemist on "kindasse formaati vormistatud heliteosega".  

5. Mis emotsioonid/ mõtted teost kuulates tekivad/ kuidas seotud eelnevaga

Pala kuulamine loob kerge ja helge meeleolu. Kui tahta luua mingit seost ööga, siis võiks muusika kõlada tulede säras pargiga, kus pidulikud külalised heatujuliselt ja pingevabalt suhtlevad ja aega mööda saadavad. Isiklikult minul tekib seda pala kuulates silme ette pigem pilt selgest ja säravast, st päikeseküllasest päevast: tärkavast loodusest kevadel, tegusast suvepäevast või sügisesest lehtede langusest. 

3. Valikud kodutöö tarvis

Valikutes on orkestriteosed või orkestriseaded soolokontserditele.

1. J. S. Bach. Orkestrisüit Nr 3 D-moll BWV 1068 "Õhk" (Air)

2. A. Vivaldi. Neli aastaaega, talv.

3. L. van Beethoven. Kuuvalguse sonaat.

4. W. A. Mozart. Kontsert nr 3. metsasarvele, E-duur 

5. F. Chopin. Polonees