Barokk

Holland oli 17. sajandiks värskelt iseseisvuse saavutanud tubli väikeriik, kus väärtustati kohalikku inimest ja loodust. Üha jõudsamalt kinnitas kanda uus, jõukast kodanlusest kasvav keskklassi kunstitarbija, kes ei soovinud oma seintel näha ei allegoorilisi antiigist inspireeritud jutustusi või jutlustavaid stseene piiblist. Taheti näha tuttavlikku ja omast: oma kodukandi inimest, loodust ja linnakeskkonda kujutatuna võimalikult tõepärasena (pilt 1). Tõepärasuse tõttu võib tolleaegseid maale "lugeda" kui ajaloolisi dokumente. Nende omaduste tõttu kutsutakse 17. sajandi Hollandi kunsti ka Hollandi realismiks ning tegemist on ühe Hollandi kunsti kõrgajaga, mis lõi palju huvitavat paljude kunstnike näol.

Millised olid olulisemad muutused?

1) toimus nö. spetsialiseerumine: kunstnik valis maali aineks ühe kindla teema ning lihvis oma oskused täiuseni. Näiteks võis üks kunstik maalida meisterlikke natüürmorte ainult klaasanumatega, teine metallanumatega ja kolmas ulukitega. 

2) loodusmaalist ja natüürmordist said iseseisvad žanrid: varem oli need olnud maali osad, lisand kuid mitte põhisisu. Lisaks neile kahele teemale olid populaarsed ka portreemaal ja nn. olustikumaal.

3) kunstnikud hakkasid ise valima temaatikat ja tööd maaliti valmis ilma tellijata. Sellist viisi, maalida pilte nö, "ette", nimetatakse töötamiseks anonüümse tellija jaoks. 

4) tellija ja kunstniku vahele asus kunstikaupmees. 

Pilt 1. Vermeer. Tüdruk piimakannuga, 1658 (allikas)

Pilt 2. Willem Claez Heda. Natüürmort austrite ja pähklitega, 1637 (allikas)

Lõppu lõik, mis tutvustab antud perioodi naisterahva riietumist ning toob välja ka huvitavaid nüansse igapäevaelu kohta.