Barokk

1. Sissejuhatus

2. Barokk Itaalias

Itaalia barokk oli jätkuks renessansile: teemad jäid suures osas samaks, otsiti uusi viise kuidas kujutada. Endiselt oli suurtellija kirik  ja Vatikanil jätkus kunstnikele tööd veel pikaks ajaks. Mis siis muutus võrreldes renessansiga ja miks?  

1) kunsti toodi juurde rohkem emotsioone: liikuvust ja elutruudust. Nii loodeti kunst tavainimesele lähemale tuua.

2) olulise esiletoomiseks ja liikumise rõhutamiseks kasutati kontraste: valguse ja varju vahel, pildi sisu ja vormi vahel. Näiteks kasutati "naturalistlikku" maalimisstiili, kus näidati  tavapäraselt ilustatud omadusi või olukordi ilustamata, otse: näiteks valu, higi, võitlust, vermeid ja väsimust, abitust ja muret jne. 

3) lisaks antiigist ja piiblist tuttavatele inimestele kujutati järjest rohkem ka tavalisi inimesi

4) hakati rääkima iga kunstniku käekirjast, eripärast. kunstiteoseid hakati võrdlema (nt. barokki renessansiga või tolleaegseid kunstnikke omavahel), tekkis kunstikriitika.

Järgnev maal on stiilipuhas näide Itaalia barokist maalis: liikumise kujutamiseks kasutatud diagonaalne kompositsioon, tugev valgus-varju kontrast (taust tume) olulise esiletoomiseks, naturalistlik kujutamisviis.

Caravaggio. Püha Matteus koos ingliga, 1602 (allikas)

2.1. Caravaggio

Tuntuim Itaalia barokiaegne maalikunstnik oli Caravaggio, kelle maalidesse sissetoodud uuendused olid omas ajas üsna radikaalsed. Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast, seega töötas end ise üles. Tema päritolu andis ilmselt tõuke kujutada maalidel sageli lihtrahvast või pühasid tegelasi lihtrahva kujul, neile arusaadavalt. 

Pilt 1. Caravaggio. Sauli muutumine, 1601 (allikas)

Pilt 2. Caravaggio. Taavet Koljati peaga, 1609-1610 (allikas)

Pilt 3. Caravaggio. Püha Matteus koos ingliga, 1602 (allikas)

3. 17. sajandi Hollandi kunst

Holland oli 17. sajandiks värskelt iseseisvuse saavutanud tubli väikeriik, kus väärtustati kohalikku inimest ja loodust. Üha jõudsamalt kinnitas kanda uus, jõukast kodanlusest kasvav keskklassi kunstitarbija, kes ei soovinud oma seintel näha ei allegoorilisi antiigist inspireeritud jutustusi või jutlustavaid stseene piiblist. Taheti näha tuttavlikku ja omast: oma kodukandi inimest, loodust ja linnakeskkonda kujutatuna võimalikult tõepärasena (pilt 1). Tõepärasuse tõttu võib tolleaegseid maale "lugeda" kui ajaloolisi dokumente. Nende omaduste tõttu kutsutakse 17. sajandi Hollandi kunsti ka Hollandi realismiks ning tegemist on ühe Hollandi kunsti kõrgajaga, mis lõi palju huvitavat paljude kunstnike näol.

Millised olid olulisemad muutused?

1) toimus nö. spetsialiseerumine: kunstnik valis maali aineks ühe kindla teema ning lihvis oma oskused täiuseni. Näiteks võis üks kunstik maalida meisterlikke natüürmorte ainult klaasanumatega, teine metallanumatega ja kolmas ulukitega. 

2) loodusmaalist ja natüürmordist said iseseisvad žanrid: varem oli need olnud maali osad, lisand kuid mitte põhisisu. Lisaks neile kahele teemale olid populaarsed ka portreemaal ja nn. olustikumaal.

3) kunstnikud hakkasid ise valima temaatikat ja tööd maaliti valmis ilma tellijata. Sellist viisi, maalida pilte nö, "ette", nimetatakse töötamiseks anonüümse tellija jaoks. 

4) tellija ja kunstniku vahele asus kunstikaupmees. 

Pilt 1. Vermeer. Tüdruk piimakannuga, 1658 (allikas)

Pilt 2. Willem Claez Heda. Natüürmort austrite ja pähklitega, 1637 (allikas)

Lõppu lõik, mis tutvustab antud perioodi naisterahva riietumist ning toob välja ka huvitavaid nüansse igapäevaelu kohta.

3.1. Vermeer, Hals, Rembrandt

Jan Vermeer van Delft

Vermeer paistis silma oma detailitäpsuse poolest: tema maalid on justkui vaikelud inimeste ja tubadega: saame tema töid vaadelda kui ajaloolisi materjale, kuidas tollane Hollandi keskklass elas. (pilt 1) Vermeer armastas kasutada piltide juures sinise-kollase värvi kontrasti, millele lisas tükikese tsüaniidvalget sära sissetoomiseks. Kunstnik töötas väga aeglaselt ja süvenenult, ning seetõttu on temalt teada vaid umbes paarkümmend maali.

Pilt 1. Vermeer. Tüdruk piimakannuga, 1658 (allikas)           Võrdlus: Velazquez. vana naine muna praadimas,                                                                                                                                                          1618 (allikas)

Neid kaht pilti võrreldes näeme 17. sajandi kunsti ühiseid jooni. Esmalt tavainimese kujutamine (või püha inimese kujutamine naturalistlikul moel), muutunud valgusekäsitlus ning tausta neutraalsus. Oluline tegevus pildil toimub esiplaanil. 

Vermeeri meistritööks peetakse aga maali "Tüdruk pärlkõrvarõngaga". Maali on palju uuritud ja korduvalt tõlgendatud, ühe versiooni maali tekkeloo taustast annab 2003 aastal linastunud samanimeline film. Siin lõik filmist. 

Pilt 2. Vermeer. Tüdruk pärlkõrvarõngaga, 1665 (allikas)

Franz Hals

Teine huvitav kunstnik Franz Hals keskendus portreedele. (pilt 3 ja 4) Ta armastas kujutada erilisi ja huvitavaid karaktereid, ning erinevalt Vermeerist töötas pigem kiiresti: hoogsate ja suurte pintslitõmmetega, mis lähedalt vaadates jätavad lõpetamata töö mulje, kuid mis tegelikult aitasid kujutatava isikupära hästi esile tuua. Oma karakterid leidis Hals sageli lihtsa rahva hulgast, ta kujutas ühtviisi nii jõukat kaupmeest kui lõbusat pillimeest.

Pilt 3. Franz Hals. Lõbus mandoliinimängija, 1620-1625 (allikas)

Pilt 4. Franz Hals. Pieter van der Broecke portree, 1633 (allikas)

Rembrandt van Rinj

Kolmas näide on Rembrandt van Rinj, kelle "firmamärgiks" on soe kuldne valgus ja pruun koloriit. Lisaks on Rembrandti iseloomustavateks märksõnadeks soojus ja inimlikkus ning ausus enda vastu. Viimast esindab kunstniku enam kui 200 erinevas tehnikas teostatud autoportreed, millest viimane valmis tema surmaaastal. (pilt 5) Kunstnik vaatab vaatajale otse jätmata võimalust sel pildiga suhtlemisest loobuda. Vaadates pildil olevat mehe pilti, vaatame me otse tema hinge. Rembrandt keskendus pildil kõige olulisemale, sestap on sage, et tema maalidel on taust jäänud välja toomata.

Pilt 5. Rembrandt. Viimane autoportree, 1669 (allikas)

4. Barokk muusikas

Muusikas sai barokkstiil alguse samuti Itaaliast, kus kujunes välja enamik ajastule omaseid muusikažanre. 

Barokis tulid kasutusele mõisted kontsert ja kontsertstiil. Sõna kontsert võis tähistada kahte asja: 

1) kontsert kui muusika ettekandmine 

2) kontsert kui muusikavorm, täpsemalt orkestrile kirjutatud muusika.

Seega kannavad tollal orkestrile kirjuatatud muusikapalad sageli nime "...kontsert" (nt. Bach "Brandeburgi kontserdid"). Tegemist oli põhimõttelise muutusega: varem enamasti koosmusitseerimiseks, kaasalaulmiseks loodud muusika asemel hakati heliteoseid looma spetsiaalselt publikule ettekandmiseks, kuulamiseks, teoseid esitati nii õukonnas, kirikus, ooperi- ja teatrimajades kui ka avalikus linnaruumis - parkides ja kohvikutes (pilt 1).

Pilt 1. Jacob van Velsen. Muusikaõhtu, 1631 (allikas)

Barokiaja instrumentaalmuusika kõige kaalukam muutus oli muutus kompositsioonis (vormis). Mitmehäälsuse asemele (renessanss), kus iga hääl moodustab iseseisva meloodia, tuli monoodia - stiil, mille puhul ühele kandvale meloodiale lisandub harmooniasaade, st. meloodiale lisandusid alati saatepillid (nn. basso continuo`t). Saadet mängiti vähemalt kahest pillist koosneva pillirühmaga. Rühma kuulusid bassimeloodiat mängiv basspill (tšello, fagott või vioola) ja harmoonit täiendavad pillid: klavessiin, lauto või orel.

Barokiaja olulisemad vokaalmuusikažanrid olid ooper ja religioosse sisuga suurvormid: kantaat, oratoorium ja passioon. (Ooperi tekkest ja arengust tuleb juttu järgmise nädala teemana.) Lauluvormina tuli renessansiaegse keerulise madrigali asemele aaria: seda lauldi kas üksi või paarilisega (duett), aaria võis olla eraldiseisev pala või osa suuremast teosest nt. ooperist.

Aaria kõrval oli üks vokaalmuusika vorme kantaat - mitmeosaline vokaalteos solisti(de)le, koorile ja (pilli)ansamblile. Saksamaal tekib vaimulikust kontserdist kirikukantaat -  vaimulik mõtisklus. Tasapisi sai kirikukantaadist luterliku jumalateenistuse osa.

Suurem, dramaatilise sisuga kontsertteos oli oratoorium, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Kuigi oratooriumite teemad võeti enamasti piiblist, võidi neid esitada ka mittekirikliku kontsertesitusena. Oratooriumi keskseks solistiks oli tavaliselt jutustaja, teised solistid ja koor kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks sai passioon - Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.

Barokiaegsed pillid 

Barokki (ja tegelikult kogu hilisemat muusikat) iseloomustab pillide pidev täiustamine ja edasiarendus, et saavutada rikkamat kõlapilti. Oluliseks soolo- ja ansamblipilliks tõuseb viiul, millele aitab kaasa viiulimeistrite , nt. Antonio Stradivari töö. Teine barokiajale iseloomulik poognaga mängitavatest keelpillidest on tänase tšello eelkäija viola da gamba (Pilt. 2).

Pilt 2. Maal aastast 1683 kujutamas inglise viola da gamba`t (allikas)

Klahvpillidest oli mitmekülgne roll klavessiinil ja koduses õhkkonnas olid laialt kasutuses harmoonium e. koduorel ja klavikord, millele kirjutatud muusikat nimetatakse klaviirimuusikaks. 17. sajandi II poolest sai Põhja-Saksamaalt hoo sisse orelite ehitamine ning orelist sai oluline, piiramatuid kõlafantaasiaid võimaldav soolopill. Kirikutesse tellitud orelitest said oma rikkalike kaunistuste tõttu ka olulised arhitektuurilisandid.

Barokiaega iseloomustav muusikaline näide võiks olla Johann Sebastian Bachi Brandeburgi Kontserdid, millest pakun kuulamiseks Nr. 3 G mažoor, milles kuulete ajastule omast keelpillimängu, nende kandvat meloodiat ja teda saatva klavessiini kooskõla. 

Lõpetuseks üks ajastu meeleolu edasiandev klipp ka, kuigi esitatud kunstilises võtmes. Tegemist on ballistseeniga filmist "Marie Antoinette" (Sofia Coppola 2006). 

4.1. Antonio Vivaldi ja Arrangelo Corelli

Antonio Vivaldi oli viiuldaja, kelle looming omal ajal suure menu osaliseks ei saanud, unustati kuni 20. sajandini ning mida veel tänaseni avastatakse. Heliloojana oli ta ometi väga produktiivne (üle 700 teose) ja mitmekülgne ja kirjutas nii vokaalmuusikat (vaimulikud laulud, ooperid) kui instrumentaalmuusikat (soolokontserdid, kammermuusika). Vivaldi oli barokiaegse soolokontserdi looda ja edasiarendaja. Tema muusikat iseloomustab samaaegselt tunderikkus ja lihtsus. Helinäites kuulete pala Sügis tsüklist "Aastaajad". 

Arrangelo Corelli on samuti natuke tänamatult pikaks ajaks unustuse hõlma vajunud kuid tänaseks päevaks taas ausse tõstetud helilooja. Tema tähtsus muusikaajaloos on barokižanri concerto grosso (12) loojana. Helinäites kõlab Nr 8 concerto grosso I osa alapealkirjaga "Jõulud". 

4.2. Georg Friedrich Händel

Händel oli esimene vabakunstnikust helilooja, mis tähendab, et ta ei saanud palka õukonna muusikuna. Tähtsamad žanrid Händeli loomingus olid ooper, oratoorium ja orkestriteosed.

Händel kirjutas üle 40 ooperi jtänapäeval esitatakse Händeli oopereid suhteliselt harva, kuna ta armastas meespeaosalistena kasutada kastraate. Tänapäevane lahendus on kontratenorite (falsetiga laulvate meessolistide) kasutamine, kelle hääl endiste esitajate särani siiski ei küündi. Näide on ooperist Rinaldo, aaria Lascia ch`io pianga. Näide pärineb tollase ja ooperiajaloo ühe parima meeskastraadi Farinelli elu kujutavast filmist. 

Oma elu teises pooles sai Händelist ingliskeelse oratooriumižanri rajaja ja just ingliskeelne tekst sai Händeli oratooriumite suure populaarsuse põhjuseks: Londoni publik mõistis, millest jutt. Oma süžeed võttis helilooja enamasti Vanast Testamendist. eriline koht üle 30 oratooriumi seas on oratooriumil "Messias". 

Suurema osa oma orkestriteoseid kirjutas Händel 1730. aastatel, mil ooperiettevõtete läbikukkumise tõttu oli helilooja majanduslik seis vilets ja ta oli sunnitud otsima ja kasutama uusi võimalusi. Kümnekonna aasta jooksul lõi ta 18 concerto grosso`t, paarkümmend kontserti orelile ja orkestrile ja senini paljuesitatud orkestrisüidid "Veemuusika"  ja "Tulevärgimuusika". Tellimustööna kirjutas ta ka näiteks George II kroonimispidustusteks teose "Preester Zadok", mida mängitakse tänapäevani Suurbrittannia kroonimispidustustel aga millest on saanud ka UEFA Meistrile Liiga tunnusmeloodia. Näitena saate kuulata lõiku "Veemuusikast" ja "Preester Zadokist".  

4.3. Johann Sebastian Bach

Johann Sebastian Bach oli oma eluajal hinnatud hoopis orelikunstnikuna. Bachi looming ei olnud omas ajas väga uuenduslik, ta võttis oma teostega kokku talle eelnenud kunstmuusika kogemused.

Olulisemad vokaalmuusikažanrid Bachi loomingus olid kantaadid, passioonid, fuugad ja Missa h-moll (teose aluseks on katoliku jumalateenistuse osade tekstid)  mille Bach kirjutaski justkui oma elutöö kokkuvõtteks. Teos on jagatud 24 osaks ja sisaldab vaheldumisi aariate ja duettidega koorifuugasid. Fuuga on mitmehäälsuse vorm, mis arenes oma tippu saksa muusikas.

Kirikukantaate kirjatas Bach üle 300 (säilinud ligi 200). Saksamaal oli kantaadil jumateenistuse juures tähtis roll: see esitati evangeeliumi (piiblitekstide) lugemise ja jutluse vahepeal. Nii oli kantaadi tekst justkui loetud evangeeliumi kommentaar. Bachi kantaadid koosnevad vahelduvast retsitatiivist ja aariast ning laulu lõpus enamasti koos koos kogudusega esitatavast lihtsast  koraalisalmist. 

Kirikukantaatide kõrval leidub ka umbes 20 ilmalikku kantaati, millest tuntuimad on kaks elulist ja humoorikat teost: "Kohvikantaat" - koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega, 

Passioonidest (Kristuse kannatusloost rääkiv teos) on tähtsaimad Johannese passioon ja Matteuse passioon. Olulist osa teostest kannavad rohked piiblilugu kommenteerivated aariated ja koraalid, mis avavad ka Bachi enda mõtteviisi ja maailmavaadet. Näitena Matteuse passioonist saate kuulata aldi aariat "Erbame dich". 

Olles ise orelikunstnik, moodustab olulise osa Bachi pillimuusikast just orelile kirjutatu. Tuntuim oreliteos on tokaata d-moll, mis on ühtlasi ka helilooja varaseim oreliteos. Lisaks kirjtas Bach palju klaviirimuusikat ja orkestrimuusikat. 

Klaviirimuusika on erinevatele klahvpillidele (klavessiin, positiivorel, klavikord jm) kirjutatud muusika, mille võtab kokku kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (I ja II vihik), mis sisaldab 2x24 prelüüdi ja fuugat kõikides mažoor- ja minoorhelistikes. Bach oli esimene helilooja, kes püüdis helistikke süstemaatiliselt ära kasutada ja on neis palades loonud justkui iga helistiku karakterportree. 

Bach tuntuim orkestriteos on "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuuest, erinevatele koosseisudele kirjutatud kontserdist, milles on helilooja jäljendanud Vivaldi soolokontserdi vormi. Kuulamiseks lõik "Brandenburgi kontsert nr 2"