3. Renessanss Itaalias


Itaalia on renessansi sünnimaa. Sadamalinnad, mis olid avatud muule maailmale: uudistele ja muutustele, olid tähtsad kaubanduse sõlmpunktid, olulised majanduskeskused (pangandus) ning ka kultuurikeskused. Näiteks Firenzet valitses renessansiajal Medicite perekond, kes oli ka suur kunsti toetaja ning metseenlus - kunsti ja teaduse toetamine ja arendamine oli tollal jõukama klassi privileeg ja kohustus. 

Itaalias tähendas antiigipärandi kasutamine kunstis õppimist antiiksete meistrite töödest. 

1) inimese keha kujutamise juures muutub oluliseks realistlikkus/tõetruudus, tavapäraseks saab alasti keha kujutamine.

2) inimkeha täpsemaks, realistlikumaks kujutamiseks hakatakse õppima anatoomiat: inimese luustikku ja lihaseid, kõike seda, mis asub naha all. Kuna lähtutakse antiiksetest ilumudelitest on Itaalia renessanss natuke ilustav ja idealiseeriv 

3) maalide teemavalikusse ilmuvad piiblistseenide kõrvale ka lood antiikmütoloogiast. 

4) levinud tehnikateks on seinamaalid ja freskotehnika, mida tellivad jõukad perekonnad, kes saavad endale oma eluruumide seinte katmist kaunite ja kalliste maalingutega lubada. Kirik suurima kunsti tellijana jääb Itaalias alles.

5) suurima edasiulatuva mõjuga muutus on joonperspektiivi või tsentraalperspektiivi kasutuselevõtt. Seda teevad 15. sajandil Itaalia arhitektid ning see võimaldas süsteemselt kujutada kahemõõtmelisel pinnal ruumi (joonis 1.). Antud kujutamisviis levis kiiresti ka maalikunsti ja võimaldas kunstnikul pilti komponeerida viisil, mis viis vaataja tähelepanu kohe õigesse punkti (joonis 2.).


Joonis 1. Ühe punkti perspektiiv (Mariana Jürimäe)



Joonis 2. Näide, kuidas joonperspektiivi abil tuua pildil oluline esile. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg, 1494 (allikas)


6) kunsti lõppeesmärk oli kõigi nimetatud väljendusvahendite abiga saavutada harmooniline tervik: (piltide) emotsionaalne mõju on pigem neutraalne kui tugev. Itaalia renessansi näiteks on toodud Raffael de Santi fresko Ateena kool, milles stiilitunnused on selgelt näha. Tasakaalus, kolmnurkne kompositsioon, antiiktemaatika, realistlikult end idealiseeritult kujutatud inimesed, pastelne värviipalett ja ühtlaselt jaotunud valgus. Tervikmulje rahulik.


Raffael. Ateena kool, 1509-1511 (allikas)