4. Minimalism muusikas

4.1. Steve Reich

Minimalismi olulisemaid heliloojaid on Steve Reich. Oma esimestes minimalistlikes teostes kasutas Reich nn lindimuusikavõtteid: ta kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks nii, et lint ei liikunud ühelt poolt teisele vaid korraga kahel poolil (nagu jalgrattakett) pannes nii katkematult korduma ühe muusikalise motiivi. Seejärel pani ta lindid eri magnetofonidel korraga mängima ja viis makid sünkroonist välja. 

Sellest tekkis nn faasinihketehnika (phasing), mida helilooja kasutas mitmetes instrumentaalteostes, nt. "Violin Phase" (1967). Teos on kirjutatud viiulile ja samal ajal kõlavale kolmerealisele salvestisele: Esmalt mängib solist linti lihtsa helilõigu, mida kordab paari minuti jooksul. Seejärel mängib ta täpselt sama rida juba salvestatud ja mängiva lõigu kõrvale alustades mängimist nõksa hiljem. Sama operatsiooni korratakse ka kolmandat korda tekitades omalaadse tagurpidi kaanoni. 

Seda meetodit on Reich uudsel moel kasutanud ka palas "Clapping Music" ("Plaksutamise kunst", 1972). Helilooja enda sõnul soovis ta luua teost, mis ei vajaks muud muusikalist instrumenti kui esitaja enda keha. 

Tasapisi hakkas Reich sellisest ülinapist helipildist taanduma: suurendas ja mitmekesistas esitluskoosseise, pikendas korduvaid meloodiakäike ning komponeeris mitmeosalisi teoseid. Hinnatumaid kompositsioone sellest perioodist on holokausti ohvritest rääkiv "Different Trains" ("Erinevad rongid", 1988) keelpillikvartettile ja holokausti ohvritest rääkivale lindile. 

 

Teine huvitav töö on "City Life" ("Elu suurlinnas", 1995), milles kuuleb New Yorgi linnahääli esitatuna kahe klahvillimängija poolt kahel sämpleril. 

Reich lõi ka hulga lavamuusikat, millest lõviosa moodustavad uudsed dokumentaalsed video-ooperid. Neis teostes kombineeruvad omavahel videokunst (videote looja Reichi abikaasa Beryl Korot), laul ja kammermuusika. Neist enim publikumenu osaliseks on saanud triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust", 1997-2002), mille kõik kolm osa käsitlevad tehnoloogia võidukäiku ning ka selle pahupoolt. Näitena on toodud esimene ooper "Hindenburg" (1997), mis räägib samanimelisest Saksa tseppeliinist, mis 1937. aastal New Jersey kohal põlema plahvatas, esitamisele tulevad autentsed dokumentaalkaadrid.