Keskaja kunst

Romaani stiil hakkas kujunema 9. -10. sajandil, kui olukord Euroopas stabiliseerus ja hakkasid kujunema tänaste riikide üldised piirid. Piirkonnad, kust leiame enim romaani stiili näiteid on tänane Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Stiili nimetus - romaani - tuleneb Rooma linna nimest, kuna eeskuju võeti just antiigist ning romaani stiili silmapaistvaim väline tunnus on ümarkaar, mis on antiigi otsene mõju. Ümarkaar esineb kõige nähtavamalt akende ja uste kujus ning võlvlagede juures. Lihtne lame puitlagi kaob ja lööve eraldavad sambad saavad endale lisafunktsiooni: toetada raskeid võlvlagesid. Setõttu on romaani kirik ka seest hämar, sest akende tarvis on seinapinda vähe ja jämedaid sambaid rohkesti. 

 Durhami katedraal Inglismaal, 12 sajand  

Durhami katedraali interjöör

Ruumi hämarus sobis hästi tolleaegse ideega religiooni olemusest: natuke hirmutav ja käskiv. Ka tuli I aastatuhande algusaegadel kirikul täita ka kaitsefunktsiooni, nii tuli toekam konstruktsioon kasuks.

Kiriku põhiplaan muutub rohkem ladina risti kujuliseks, sest apsiidi ette lisandub kooriruum (kirikuteenrite jaoks). Kiriku fassaadi hakkavad ehtima kaks torni, kolmas torn paikneb sageli piki ja põikhoone ristumiskoha - nelitise kohal. 

Romaani kiriku põhiplaan ja ristvõlvi vaade

Gootikaga levivad mitmed uudseid ja teistlaadi mõtteviisid nii religioonis kui loodusteadustes ja inimese käsitlustes. Muutuste tekkimese mõjutajateks on Araabiamaad(loodusteadused), antiiksete tekstide uurimine ja ka mitmed tehnilised avstused.

Avicenna. Skeem viie vatsakesega ajust (kuidas nähtud objekt jõuab inimese teadvusesse), u 1300 (allikas)

Järgnevalt kaks näidet, mis muudavad lähenemist usule.  Aquino Thomas väärtustas antiikteadmisi ja ühendas oma teooriates kristlikud tõed antiikse filosoofi Aristotelese loogikaga. Tema sõnum oli: “ Loodusseadused ja Jumalaseaduse ei pea üksteist välistama vaid võivad töötada koos”.  Assisi Franciscus (fransiskaani kerjusmungaordu rajaja) väärtustas ilu: loodust, loomi, inimesi kui Jumala poolt looduid. Tema sõnum oli: „ Kui maailma on loodud ilu, tuleb seda ka nautida ja sellest rõõmu tunda!“.

Simone Martini ja Lippo Memmi. Püha Aquino Thomase ülistus, u 1340-45 (allikas)

Arhitektuuris muutub lähenemine kirikule kui ruumile: valgusküllasus – vaimuvalgus ja kõrgusse pürgimine - jumalale lähemale. 

Saint Chapelle Pariisis, 12 sajand (allikas)

Saint Denise kiriku kooriruum, 1144. (allikas)

Esimene gooti põhimõtete järgi ehitatud ruum.

Kirikud muutuvad kõrgemaks ja kergemaks. Seda võimaldavad arengud insenerikunsti vallas: õpitakse võlvlagede raskust laiemalt jagama: nii alla, kui külgedele. Konstruktsioonile lisanduvad rohked tugikaared ja piilarid (poolsambad), sambad muutuvad saledamaks ja vaba seinapinda tuleb juurde. “Õhuline” konstruktsioon võimaldab ehitada rohkem aknaid, mis teeb kiriku valgemaks ja värviküllasemaks: gooti periood saab vitraaži esimeseks kuldajaks. Kirikuid hakatakse rohkem dekoreerima, fassaadile ilmub ümmargune roosaken, kaob  ladina risti kujuline põhiplaan, põhihoonele lisanduvad kabelid: väikeseid erarahastatud rikaste perede jaoks mõeldud lisahooned. Gooti stiili kõige väljapaistvam väline tunnus on teravkaar, mida näeme eelkõige uste ja akende kujudes. 

 Gooti kiriku läbilõige (allikas) ja põhiplaan (allikas)

Reimsi katedraal, 13 sajand (allikas)  

Peaportaali kohal on näha roosakent.                       

Notre Dame Pariisis, 13 -15 sajand (allikas), enne 2019 aasta kevade põlengut

Lisaks saate romaani ja gooti stiili kohta lugeda ja vaadata veebikonspektist.