Koopamaalist püramiidideni

Vana-Ameerika kultuuride jälgi on tänaseni enim leitud Kesk-Ameerika aladelt (nt. tänane Mehhiko ja Yukatani poolsaar) ning Lõuna-Ameerikast Tšiili ja Peruu aladelt. Tuntuimad neist on maiad, asteegid, tolteegid ja olmeegid.

Maiade kultuur eksisteeris ligi 2000 aastat ja leidis oma lõpu seoses Hispaanlaste vallutusretkedega Uude Maailma. Maiad ei koondunud ühtseks ja terviklikuks riigiks vaid oli mitmete, ka omavahel konkureerivate linnriikide kogum. Linnriike eristusid suurus ja poliitiline ülesehituse, hilisemal perioodil aga ka erineva keel tõttu. Kõikides neid linnriikides on aga üsna sarnane arhitektuur. Linnaplaneerimisel lähtuti tihti ilmakaartest, erinevaid linna hooneid: kõrgeid astmikpõramiide, templeid, paleesid ühendasid sillutatud sirgjoonelised teed. Peamine ehitusmaterjal oli kivi. 

Maiade linna Ccichen Itza varemed (allikas)

Majade elatusallikateks oli põllimajandus (mais) ja kaubandus (orjad, türkiis, kuld, puuvill, kakao). Geograafilne piirkond oli rikas väärismetallide ja -kivide poolest, nii leiame nende kunstist ka ebaharilikult palju kullaga ja vääriskividega kaetud esemeid. 

Maiad tundsid hästi matemaatikat ja astronoomiat, nad kasutasid nt. astronoomilist (loodusseadustel põhinevat põllumeestele suunatud) ja religioosset (aastaring läbi usuliste talituste ja pühade) kalendrit.

Maia arvud (allikas)

Maiade 260 päevane kalender (allikas)

Maiade kiri on üks keerulisemaid ja visuaalselt paeluvamaid kirjasüsteeme vanades kultuurides. Kiri on kombinatsioon silpidest ja valmissõnadest. Kirjaga on kaunistatud nii majade ehititised (reljeef) kaetud seinad jatarbeesemed (maal). 

Maja kirjaga kaetud reljeef (allikas)

Maalingutelt on näha, et maiad mängisid puhkpille, kujult äratuntavad on nt. trompetid.

Näide ühest Vana-Ameerika kultuuri kujutavast plakatist (õpilastöö).