Koopamaalist püramiidideni

Õpikeskkond: TTG kursused
Kursus: Kultuurilugu I osa
Raamat: Koopamaalist püramiidideni
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: reede, 24. mai 2024, 19.13 PM

Kirjeldus

Õppematerjal

1. Algus: koopamaalid ja käteplaks

Ürgaja inimese uskumus oli animism– uskumus, mis tegi inimest ümbritseva maailma elavaks, kus ei olnud vastandusi: head ega halba; õiget ega valet; ilusat ega koledat. Kõik oli üks suur ühine Maailm. Söögiotsimise ja paljunemise kõrval oli tähtis osa mitmesugustel rituaalidel: mille tulemusi näeme koopaseintel maalide näol.

Kuna maalid on sageli olnud "peidus" raskesti ligipääsetavates koobaste sügavustes, on neid avastatud ka juhuslikult. Neid avastatakse ka üha juurde ning kaasaegsed uurimismeetodid võimaldavad nende vanust täpsemalt dateerida. Seni teada ühed vanimad (u. 30000. aastat) koopamaalingud on leitud Austraaliast Kakadu rahvuspargist. Austraalia on pea tänase päevani olnud üsna eraldatud maa ja sealne originaalne kultuur (aborigeenid) on mingil määral säilinud autentselt tänapäevani. Austraalia vanale kunstile on iseloomulik nn. röntgensiil: inimest, looma vm. olendit püüti kujutada "läbivalgustatuna", ehk teisisõnu näidata üheaegselt nii kujutatavate välist kuju kui sisemust. 













Koopamaaling Kakadu rahvuspargist. (allikas)

Euroopa vanimad koopamaalingute näited pärinevad Hispaaniast (Altiamira) ja Prantsusmaalt (Lascaux). Läbivalt on kujutatud erinevaid loomi, kujutamisviis pigem loomutruu, st. me võime maalingutelt konkreetse looma liigi ära tunda. Arvatakse, et kuna loom oli inimese ellujäämiseks nii oluline, jälgis inimene teda tähelepanelikult ja looma seinale maalimine võis olla osa mingist jahirituaalist. Kasutatud on looduslikke värvipigmente: musta (puusüsi), ookrit (kollakas) ja telliskivipunast, mida on segatud vee või loomarasvaga. Pintsli asemel kasutati sageli sõrmi.

Piisoni kujutis Altamira koobastest Hispaanias (allikas)

Inimene on seevastu kujutatud skemaatiliselt ja üldistatult, nii maalidel kui kolmemõõtmelisena. Miks? Arvatakse, et väline kuju, ilu ei olnud esmatähtis. Oluline oli inimese funktsioon: küttida (toit lauale tuua) või paljuneda (järglasi sünnitada).


Willendorfi Veenus, u. 28000 eKr. (allikas) Vanimaid naisekujutisi, valmistatud liivakivist, pikkus 15cm, ilmselt mõeldud amuletiks. Naine sümboliseerib siin viljakust. 

Vanimaid inimese poolt loodud ehitisi nimetatakse megaliitseteks ehitisteks (Kr. k. mega+lithos tähendab “suur kivi”). Megaliidid koosnesid dolmenitest- kaks suurt püstist kivi, mida katab kolmas ja menhiritest- pikergune suur kivi. Kuidas võis valmida ürgaegne ehitis, võite vaadata allpool siit. 


Muusika olemusest on füüsilisi näiteid vähem. On üksikuid pildinäiteid koopamaalide näol ja muidugi ka arheoloogilisi leide. Kuid leidude füüsilise väljanägemise põhjal saame vaid oletada kuidas võis muusika kõlada, sest noote ega helisalvestisi ju pole. Inimese enda keha oli esimene vahend, millega sai helisid tekitada: häälitsemine, vilistamine, käte plaksutamine, sõrmega nipsutamine, jalaga löömine jne. Järgnevas lõigus saate kuulata helilooja Steve Reich`i pala Clapping Music (1972), kus instrumendiks ongi see kõige vanem pill ehk kehapill. 

Esimesed algelised pillid olid arvatavalt trummid ja vilepill. Esimeste trummide juures kasutati käepäraseid looduslikke vahendeid: õõnestatud puutüve tükki, mille külge pingutati loomanahk. Vilepille valmistati luust, nagu loomakujukesigi. Hiljem on vilesid valmistatud ka savist ja puidust andes neile mõne looma või inimese kuju. Vilepilli puhutakse otsast või külje pealt, nagu tänapäeva orkestriflööti. Polüneesia rahvad Vaikses ookeanis on erilised, sest puhuvad vilepilli läbi nina.

2. Vanade kultuuride üldiseloomustus

Mingil hetkel jõuab inimene oma arngus niikaugele, et tekivad kindlate tunnustega väikesed ühiskonnamudelid, mida nüüd nimetatakse vanadeks kõrgkultuurideks. Kultuuride tekkimise eelduseks oli paiksema eluviisi kujunemine ning üleminek koriluselt ja küttimiselt põllumajandusele ja karjapidamisele. Osati maapinnast maake kätte saada ja töödelda, sellest tulenevalt efektiivsemaid tööriistu valmistada. Esialgu tekkisid linnriigid, mis võisid enda alla haarata suuremaid alasid.

Neid kultuure iseloomustab:

1) kindel võimu- ja suhte hiererhia. Igalühel on oma süsteemis oma kindel roll. Tekib kihistus, kus osad inimesed on juhtival positsioonil,teised esindavad kindlat ametit. Kõige ülemisel võimuredeli astmel võis olla valitseja (jumala poolt määratud) või isegi preestrid, järgnesid teised võimuesindajad, seejärel sõjamehed, haritlased (õpetajad), kaupmehed, ning teiste ametite esindajad. Selles reas olid ka kunstnikud ja muusikud: muusikud sageli isegi kõrgemal positsioonil. Allpool olid lihttöölised ja põlluharijad. 

2) religiooni suur osatähtsus. Inimene seletab maailma kõrgema võimu kaudu, et elu sujuks nii nagu peab, tuleb täita kindlaid reegleid, et jumalatele meelepärane olla. Religioon oli polüteistlik, st. austati mitmeid jumalaid. Kuna religioon oli põimunud tavaeluga, olid võimuhierarhia tipus sageli preestrid.

3) kirjakeele olemasolu. Juba varem oli inimene suhelnud märkide abil, mis kandsid kindlat tähendust. Vanades kultuurides on kasutuses kokkulepitud abstraktne märgisüsteem: kiri. Osades kultuurides on selleks piltikiri (Vana-Ameerika kultuurid), osades piltkirja stiliseeritum vorm hieroglüüfid (Egiptus, Hiina). Üheks vanimaks kirjaks on sumerlaste kiilkiri, mis on tänasele kirjale kõige lähem seetõttu, et on abstraktne: kokkuleppeliselt tähendavad erinevalt paigutatud kiiludega pressitud kriipsud kindlaid asju. Tänu just kirjalikele allikatele (lisaks pildilistele) teame me vanadest kultuuridest rohkem.

4) orjade (õigusteta inimeste) kasutamine tasuta tööjõuna. Orje kas osteti või võeti sõjavangide näol. Ori võis tänapäeva mõistes olla ka teener. Üksikinimese väärtus oli teistsugune kui tänapäeval: tähtis oli tervikliku tugeva kogukonna toimimine. Tugeva ja toimiva populatsiooni säilitamine võis tähendada ka nõrgemate ja väetimate surmamist (toitu jätkus vaid kindlale arvule). Tundub äärmuslik? Alles hiljuti toimiti sarnaselt ühes maailma suurriigis, kus ühe lapse poliitika oli ametlik aastatel 1979-2015 ning mille käigus sageli hukati või jäeti surema miljoneid vastsündinuid. 

5) teadusliku/teoreetilise mõtlemise olemasolu. See tähendab, et tegeleti astronoomiaga (tunti tähti ja kasutati kalendrit ), kasutati matemaatikat (arvutamist), üsna kõrgel tasemel olid ka arstiteadus ja looduse tundmine üldiselt. Pidevalt arenes ka tehnoloogiline mõtlemine, st. osades kultuurides kasutati juba ratast või vintsi (raskuste tõstmine) eelkäijat.

Kultuuride juures oli muidugi erinevusi, nii valitsemise, hierarhia, tööjaotuse jm osas kuid üldiselt on enamik neist elementidest kõigis esindatud. Ka toimus pidev kultuuridevaheline suhtlus: kaubitsemine, diplomaatiline tegevus aga ka sõjad. Alguses hõlmas ring Lähis-Ida ja Vahemeremaid ja Põhja-Aafrikat, kuid suurenes tasapisi ka kaugemale Aasiasse (Hiina) ja Euroopasse (keldid ja Põhjamaade rahvad). Aimu sellest, milline oli elu ligi 3500 aastat tagsi, annab soome kirjaniku Mika Waltari romaan "Sinuhe" (1945). Raamat jutustab Egiptuse arstist Sinuhest ja põhineb osaliselt Vana-Egiptuse tekstidel, mis pandi kirja 19. sajandil eKr vaarao Amenemhet III ajal. Järgnev video tutvustab vana teksti ja saate kuulata ka lõike raamatust.

3. Vana maailma jumalad

Vana maailma kultuurid on enamasti polüteistlikud e. teenitakse palju jumalaid. Tavaliselt on olemas peajumad ning jumalad elu iga aspekti tarvis. 

Jumalad, nende teod, lood ja muistendid on üks peamine teema vana-aja kunstis. Seega toon mõned näited eraldi välja.

Sumerid

Sumeritelt pärineb üks vanimaid terviklikult säilinud maailmaloomis lugusid: eepos Gilgamešist, nii on ka Sumeri jumalad "ühed vanimad" ja jõulisemad, st. nendes on nii tõelist ja kohutavat väge kui tõelist ja kohutavat viha.  Ka on nende kujutised oma jumalatest vägevad: sageli segu mitmest loomast pluss inimene. Nende peajumal kannab nime An - ta on taevjumal ja kõigi teiste jumalate isa. Tema poeg on Enlil - tormi ja piksejumal, kuid ka põllumeeste kaitsja (tema üheks sümboliks on kõblas). Enlili poeg Enki v. Ea oli viljakuse, tarkuse ja käsitöö jumal, kes armastas muuseas teisi jumalaid üle kavaldada. Sumeri armastuse ja sõja jumalanna kandis nime Inanna, tema õde Ereškigal valitses allilma tumedaid jõude. Paljukujutatud on Lilith - surmadeemoniks saanud jumalanna, kes aga kaitses naisi sünnitamisel. Lilithit kujutati sageli linnu küüniste ja naise kehaga.














Inanna (Ištar) reljeef, u 2300 eKr (allikas)


Egiptus

Egiptuses kujutati jumalaid sageli inimese keha ja looma peaga, seega võis jumala kasvõi selle järgi ära tunda, mis looma või linnu pea tal oli. Egiptuse peajumal oli Ra, ja tema sümboliks oli päike. Sagedamini kujutatakse veel Osirist - surnuteriigi valitsejat (kujutati vaarao tunnustega); Horost - taevajumalat (sümboliks pistrikupea); Isist - viljakusjumalannat; Sethi - eesli peaga kurjuse jumal (Osirise tapja); Anubist, kes otsustas surnute hingede mineku taevasse või allilma (kujutati šaakali peaga) jne. jne.









Tähtsamad Egiptuse jumalad (allikas)

Videoklipp 10 enimlevinud Egiptuse jumalast koos kommentaaridega.


Antiik

Antiikmütoloogia kirjeldab oma jumalaid palju rohkem inimestesarnastena kui varasemad kultuurid. Neil on küll üleloomulikud võimed kuid ka inimlikud nõrkused ning nendega saab manipuleerida. Neid kujutatakse enamasti inimesesarnastena,ning nende vahel valisevad keerulised suhted, mida võib kohati iseloomustada väljendiga "seebiooper". Sulgudesse olen märkinud nime Rooma vaste, ilmselt on antiikmütoloogiast pärit nimed paljudele hoopis mujalt juba tuttavad.

Peajumal Zeus (Jupiter) oli lisaks ka taeva-, vihma- ja piksejumal (sümbolid piksevarras, tammepärg); Hera (Juno), Zeusi naine oli kodurahu kaitsja. Nende poeg Ares (Mars) oli sõjajumal, tütar Aphrodite (Veenus) oli armastusejumalanna, kes sündis merevahust. Zeusi kaks venda Hades (Pluuto) ja Poseidon (Neptunus) valitsesid vastavalt allmaailma ja vete (mere) üle. Poseidoni juurde kuulus traditsiooniliselt kolmhark, mõnikord kujutatakse teda ka kalana, Hadese sümboliks on granaatõun. Athena (Minerva) oli tarkusejumalanna (sümboliks öökull), mõnikord kujutatakse teda koos võidujumalanna NikegaApollon (Apollo) oli valgusejumal, kunstide ja muusade kaitsja.








Vanakreeka jumalad. (allikas)


Vana-Ameerika

Vana-Ameerika kultuuridest on enim teada maiadest, nii ka nende religioonist. Sarnaselt teistele kultuuridele oli ka maiadel peajumal, kes oli kõige looja, tema nimi oli Hunab Ku. Tähtsuselt teine jumal oli Chaac - kes valitses välku, tuult ja vihma, teda kujutati sageli mao kerega. Teistest kultuuridest erinevad olid sageli kilpkonnaga koos kujutatav kosmose jumal Pawahtun, kes hoidis maailma (Universumit) koos. Leidus ka spetsiaalne jumal maisi jaoks - Yum Kaax ning kakao jaoks - Ek Chuah, kelle ülesandeks oli lisaks kakao saagikuse eest hoolitsemisele kaitsta ka sõjamehi. Maiade religioonile oli omane ka vereohver, sh. inimohver.












Viirukipõleti peal kujutatud Maia vihmajumal Chaac, u 12, saj. (allikas)


India

India religioonil on eelpoolkirjeldatutega mitmeid erinevusi. India kultuuri religiooniks on hinduism, mis on vanim järjepidevalt viljeletud religioon maailmas. Ka võib öelda, et hinduism on mitmete erinevate usupraktikate sulam, mis sisaldab osi siit ja sealt. 

Hinduism on erinevalt teistest väga salliv tunnistades erinevusi ja valikuid nii oma usu sees kui väljaspool seda. Peamine nõue on järgiga Veedasid e. hinduismi pühakirja. Hinduismis on samuti sadu ja sadu erinevaid jumalaid, kuid peamised kolm kõige enam järgitavat jumalarühma on maailma hoidja Višnu, maailma hävitaja Šiva ja maailma looja Brahma. Hindude religioon on kõige lähemal ürginimese animismile - eluslooduse ja ümbritseva keskkonna tugev austamine. Alljärgnevalt lõik OM mantrast, mis võtab kokku kogu hinduismi olemuse, kuid mida tuleb lausuda väga palju kordi.

4. Kunst ja muusika Lähis-Idas ja Egiptuses


Vanades kultuurides muutus nii kunsti kui muusika tegemine teadlikumaks ja tekkisid vastavad ametid, kes antud teemaga tegelesid. Kunst ja muusika olid suures osas religiooni ja valitsejate teenistuses. Kunstist saame rääkida peamiselt kolme liigi kaudu: arhitektuur, skulptuur ja maal, mis olid omavahel ka tihedalt seotud. Lisaks muidugi tarbekunsti kujul: igapäevaste ja argiste esemete kaunistamise näol.

Arhitektuuris levisid jumalate või valitsejate auks püstitatud suurvormid: templid ja püramiidid, Mesopotaamia astmikpüramiide kutsuti tsikuraatideks. Ehitusmaterjalidena kasutati savi, alguses põletamata telliseid, mistõttu on vanemad templid halvasti säilinud. Egiptuses kasutati ka kivi. Väljast olid hooned algselt enamasti värviliste plaatidega kaetud. Ehitiste sisemus, seinad, olid kaetud värviliste reljeefide ja maalidega, kus kujutati stseene jumalate tegudest või valitsejate elust. Värviline reljeef tähendab seda, et reljeefid olid algselt üle maalitud mõjumaks tõetruumana.


Etemenaki tsikuraadi joonis. Etemenaki tsikuraat ehitati Babüloni linna u 2000 a. eKr (pildiallikas)

Inimesi kujutati lihtsustatult, Egiptuses oli levinud nn. egiptuse poosi kasutamine. Lihtsustatud kujutamisel olid erinevad põhjused: näiteks oli oluline katta kiirel viisil väga suur seinapind. Sel juhul oli mõistlik kasutada kordusi.


Stseen Surnute raamatust, u 1200 eKr. (allikas) Egiptuse poosis kujutati inimesi nii, et pead, käsi ja jalgu näidati küldvaates, silma ja ülakeha otsevaates. Nii ei tehtud mitte teadmatusest või oskamatusest vaid soovist näidata inimese keha nii nagu seda peeti kõige ilusamaks.

Jumalaid kujutati sageli inimeste sarnastena kuid lisati mingi looma väliseid tunnuseid juurde. Tähtsaid, olulisi isikuid/tegelasi kujutati alati suurematena rõhutamaks nende võimu.


Kaose deemon ja Päikesejumal. J. Murray joonistus Ninevehi reljeefilt, 1853. (allikas)


Vanades kultuurides kasutati ka keelpille: lautot, lüüra, kannelt ja harfi. Nimetus tuleneb pilli kujust ja keelte arvust, nt. harf ja lüüra töötavad samal põhimõttel, kuid lüüra on kujult kandilisem ja sel on vähem keeli. Esimesed keelpillid arenesid välja tavalisest jahivibust. Peagi avastati, et tugevam heli tekib, kui pingutatud keel on asetatud mingi õõnsa eseme (nt. tühi kookose- või kõrvitsakoor) vastu.

Vanimatel keelpillidel oli vähem keeli, kui tänapäevastel instrumentidel, kuid tööpõhimõte oli sama, mis nüüdki: heli tekitamiseks keeli kas sõrmitseti või tõmmati neist poognaga üle.








Harfimäng. Detail Uri linna templi mosaiigilt, u II at. eKr (allikas)

Ka muutus muusika organiseeritumaks:  nt. olid koolid, mis koolitasid välja noori pillimängijaid spetsiaalselt templiteenistuste tarvis. Selliseid kutselisi muusikuid nimetati leviitideks. Lisaks pillimängule, käis religioossete talituste juurde ka kooris laulmine.

Muusikat seostati universumiga: võrreldi helide suhteid aastaaegade ja planeetide liikumisega. Nii nagu kunstis väljendas sumerite tempel tsikuraat seitset tollal teada planeeti.

Sellest, kuidas tolleaegne muusika kõlas, meil täpset ettekujutust ei ole, sest esimesed nootide üleskirjutused pärinevad alles vanakreekast, viimasest sajandist eKr. On leitud muusikatekstide (laulusõnade) näiteid: 4000 aasta tagusest Egiptuse riigist.


Lautomäng. Seinamaal Egiptusest Teeba linnast, u. 8. saj. eKr (allikas)

On arvatud, et muusika oli ühehäälne ja et laul ja pillimäng olid sama meloodiaga, kus erinevus võis olla vaid helikõrguses. Koolitatud ja ilmselt ka tasustatud orkestrid kuulusid ka valitsejate õukonda, mängimaks kas austuseks olulistele sündmustele või taustaks meelelahutusüritustele: tantsule, söömaaegadele. 

Kuigi noodinäiteid leitud pole, on tegeletud sellega, et olemasolevatest teadmistest rekonstruktsioone luua. Näidet, kuidas kõlas sumerite või Vana-Egiptuse muusika võis kõlada, saate kuulata allolevatest videodest.

   

5. Egeuse kultuur

Euroopa varaseim kõrgkultuur on Egeuse kultuur, mida peetakse Vana-Kreeka kultuuri lapsepõlveks. Egeuse kultuuris on Vana-Kreeka mütoloogia juured ning kui Trooja sõda ka reaalselt toimus, siis just sel perioodil.

Antud kursusel tutvustatakse pikemalt Egeuse kultuuri esimest poolt. Seda tehakse antud teema (Vanad Kõrgkultuurid) kõrval põhjusel, et see eksisteeris teiste kultuuridega paljuski samaaegselt. Ka on Egeuse kultuuri teiste kultuuridega hea võrrelda, kuna see on mitmes punktis teistest erinev.

Egeuse kultuuri periodiseering

1) Minoiline kultuur - u 3.at. keskpaik eKr kuni 1400 eKr, kultuuri keskuseks Kreeta saar

2) Mükeene kultuur - 2. at keskpaik eKr, keskus mandri-Kreeka linnad Mükeene ja Tiryns


Egeuse kultuuril tervikuna on mitmed Vanadele Kõrgkultuurile iseloomulikke tunnuseid: olid olemas linnad, mis arvatavalt moodustasid midagi riigi taolist. Valitses orjanduslik kord, kasutati kirja. Üks peamisi erinevusi teiste kultuuridega võrreldes on eelkõige Minose kultuuri elujõuline ja rõõmus iseloom.  Siin võib ühe põhjusena nimetada geograafilise asukoha - Vahemereline soe kliima (versus karmid tingimused Lähis-Idas). Teiseks aitas muretumale elusuhtumisele kaasa ka kultuuri paiknemine saartel, peasaareks Kreeta. Kõigist külgedest merega eraldatud, ei olnud vallutamise või sissetungimise oht piisavalt suur. Lisaks looduse lopsakusele lisandus toidusedelisse rikkalik mereandide valik, Kreetalased olid head meremehed ja neil oli korralik laevastik.

Arvatavalt olid Kreetal au sees viljakusega seotud jumalused ning viidi läbi ka viljakusega seotud tseremooniaid. Leitud jumalakujud on sageli naise kehaga, mis viitab samuti viljakusele. Püha loom oli härg, kõik härjaga seonduv oli kultusliku tähendusega.

Minose kultuuri keskuseks oli Knossose linn, mida teatakse ka Knossose lossina - 22 000m2 suurusel terriotooriumi suurusel pinnal elas 100 000 elanikku. Palee oli astmeline ja labürinditaoline ning sel puudusid aknad (pilt 1). Valgus pääses hoone alumistele korrustele katuseavadest moodustunud valguskoridoridest. Suur osa Kreeta saare kunstipärandist asub Knossose palees.

Palace of Knossos: The Stronghold of the Minoans







Pilt 1. Knossose palee, u 1900 eKr rekonstruktusioon (allikas)

Minose kultuuri elujaatavat iseloomu näeme hästi säilinud kunsti näidetest. Isegi hoonet toetavad puidust sambad olid erisugused: altpoolt kitsenevad ning erkpunaseks või mustaks värvitud (pilt 2). Knossos

Pilt 2. Knossose palee sambad (allikas)

Knossose palee seinu aga katsid värviküllased freskod. Neil kujutati kultuslikke härjamänge, voolava joonega mereloomi ja -taimi ning meelelise loomuga naisjumalannasid (pilt 3). Kreetalt on leitud palju näiteid ka keraamikast: madusid käes hoidvaid jumalannakujukesi ja portselannõusid (pilt 4.). 






Pilt 3. Sinised jumalannad, fresko Knossose paleest (allikas)

Snake GoddessPilt 4. Kreetalt leitud madudega naisjumalanna kujuke, u 1500 eKr (allikas)

6. Vana-Ameerika kultuurid

Vana-Ameerika kultuuride jälgi on tänaseni enim leitud Kesk-Ameerika aladelt (nt. tänane Mehhiko ja Yukatani poolsaar) ning Lõuna-Ameerikast Tšiili ja Peruu aladelt. Tuntuimad neist on maiad, asteegid, tolteegid ja olmeegid.

Maiade kultuur eksisteeris ligi 2000 aastat ja leidis oma lõpu seoses Hispaanlaste vallutusretkedega Uude Maailma. Maiad ei koondunud ühtseks ja terviklikuks riigiks vaid oli mitmete, ka omavahel konkureerivate linnriikide kogum. Linnriike eristusid suurus ja poliitiline ülesehituse, hilisemal perioodil aga ka erineva keel tõttu. Kõikides neid linnriikides on aga üsna sarnane arhitektuur. Linnaplaneerimisel lähtuti tihti ilmakaartest, erinevaid linna hooneid: kõrgeid astmikpõramiide, templeid, paleesid ühendasid sillutatud sirgjoonelised teed. Peamine ehitusmaterjal oli kivi. 


Maiade linna Ccichen Itza varemed (allikas)

Majade elatusallikateks oli põllimajandus (mais) ja kaubandus (orjad, türkiis, kuld, puuvill, kakao). Geograafilne piirkond oli rikas väärismetallide ja -kivide poolest, nii leiame nende kunstist ka ebaharilikult palju kullaga ja vääriskividega kaetud esemeid. 

Maiad tundsid hästi matemaatikat ja astronoomiat, nad kasutasid nt. astronoomilist (loodusseadustel põhinevat põllumeestele suunatud) ja religioosset (aastaring läbi usuliste talituste ja pühade) kalendrit.






Maia arvud (allikas)









Maiade 260 päevane kalender (allikas)

Maiade kiri on üks keerulisemaid ja visuaalselt paeluvamaid kirjasüsteeme vanades kultuurides. Kiri on kombinatsioon silpidest ja valmissõnadest. Kirjaga on kaunistatud nii majade ehititised (reljeef) kaetud seinad jatarbeesemed (maal). 









Maja kirjaga kaetud reljeef (allikas)

Maalingutelt on näha, et maiad mängisid puhkpille, kujult äratuntavad on nt. trompetid.

Näide ühest Vana-Ameerika kultuuri kujutavast plakatist (õpilastöö).

7. Hiina

Hiina kultuuri vanuseks loetakse umbes viit aastatuhandet, ning hiina kirja vanuseks 3500 aastat. Hieroglüüfe on leitud ka palju varasemast ajast.

Vana-Hiina kultuurid jagunevad dünastiateks ning eriline on see, et aastatuhandeid on samas geograafilises piirkonnas tegutsenud ka hiinlased (erinevalt nt. Lähis-Idast, kus on aegade jooksul valitsenud palju erinevaid rahvaid). 









Piltkirja areng (allikas)


Hiinas tunti trükikunsti palju varem kui Euroopas ning paber võeti seal kasutusele juba 1. sajandil. Ka on Hiina tuntud "siidimaa"  - siid oli üks tähtsamaid Hiina eksportartikleid ning siidiusside kasvatamise traditsioonid kestavad tänase päevani. Traditsiooniline maalikunst on Hiinas seega hoopis siidimaal. Maalikunsti kõrval oli väga kõrges hinnas (on siiamaani) kalligraafia.











Ma Lin. Seinavaip, tuši ja värviga siidile maalitud u 1246(allikas)


Tradsioonilisne Vana Hiina arhitektuur on puitarhitektuur, skultpuur ei olnud nii levinud kui mõnes teises kultuuris. Tähelepanuväärne on ligi 9000 kujust koosnev terrakotasõdalaste armee, mis on pärit 1 sajandi lõpust eKr. Tänaseni on üheks Hiina sümboliks ka Suur Hiina Müür, mille rajamine võttis aega pea 2000 aastat (3.saj eKr kuni 17. sajandini). Allpool video Hiina müüri ehitamiest ja ajaloost.

Hiinast pärinevad maailma vanimad kellad, umbes 5000 aasta tagant. Kelladel on nii Hiinas kui Jaapanis olnud eriline koht usuliste tseremooniate läbiviimisel. Kellad on natuke ümarama kujuga, kui läänemaised kirikukellad ja neid lüüakse sageli pulgaga. Erineva heliga kellade koosmängul tekib kaunis kellamäng, mida tänapäevalgi võib aasta viimasel päeval kuulda uue aasta saabumist kuulutamas. Lisaks kelladele on Hiinas pikk keelpillide mängimise traditsioon.





Hiina pronkist valmistatud gong. Hiline Zhuo dünastia, u 1000-150 eKr (allikas


Näide Hiina kultuuri kokkuvõtvast plakatist (õpilastöö).

8. India

Inda alade vanimaid kõrgkultuure on Induse kultuur (tänase Pakistani aladel), mille vanuseks arvatakse olevat 5000 aastat ja mis oli omal ajal Mesopotaamia kultuuri kõrval üks suurimaid. Induse kultuurist ei ole veel aga niipalju teada, kuna leidude avastamine, dešifreerimine ja tülgendamine alles jätkub. Kuid on teada, et nende linnad olid hiigelsuured pea miljonilinnad hea teede- ja kanalisatsioonivõrgustikuga. Induse kultuuris kasutati kõrgel tasemel mõõtmissüsteeme (pikkusühikud ja raskusühikud), ka olid seal elanud inimestel teadmised algelisest hambaravist.

Arvatavalt kasutati kirja, leitud on India kirjasüsteemidele lähedasi sümboleid. Kuid tänaseni pole kirja veel täielikult dešifreeritud. Palju teadmisi on saadud savipitsatitest, millel on kujutatud erinevaid loomi, tegevusi ja sümboleid koos kirjamärkidega.









Induse  savipitsatid koos arvatava tõlgendusega (allikas)


India on tuntud oma omanäoliste keelpillide vina ja sitari poolest. Vina on vanim ja meenutab suurt mandoliini, mida mängitakse süles. Mängija sõrmitseb pilli oma pikkade küüntega.

Sitar on eriline seetõttu, et sel on kaks rida keeli: kui mängija sõrmitseb põhikeeli, võnguvad teised keeled kaasa. Nende pillide eriline heli on pigem privaatne ja sensuaalne, kui jõuline, seetõttu levis nende mängimine just intiimsemas õhkkonnas.

  

Vina mängija

Sitar

Kuidas need pillid kõlavad, saad kuulata järgnevast esitlusest. 

Näide India kultuuri tutvustavast plakatist (õpilastöö).

9. Aafrika

Aafrika manner on inimkonna tsivilisatsiooni häll, ehk siis sealt hakkas ürgaja inimene maailma laiali rändama. Tänasel päeval arvatakse inimese eellaste vanuseks juba 300 000 aastat. 

Aafrika on märkimisväärne ka seetõttu, et tänase päevani leidub seal hõime ja rahvaid, kelle uskumus põhineb animismil ning kelle elamisviis annab vihjeid selle kohta kuidas võis toimetada ürginimene. Aafrika usundites ei ole sageli nii selgeid jumalakujusid kui teiste kultuuride juures nägime, nemad palvetavad suurte vaimude poole ja spetsiaalsed inimesed - šamaanid, saavad nendega ka suhelda. 

Teistest vanadest kultuuridest eristuvad Aafrika kultuurid oma maskide kandmise traditsiooniga. Maski kandmisel võis olla puhtalt dekoratiivne, meelelahutuslik eesmärk: olla osa pidustustest. Samas kui kanti konkreetse isiku või vaimu maski, aitas see maski kandjal iseenda isikust taanduda ja muutuda sel hetkel selleks teiseks. Maskid on piirkonniti ja rahvati väga erinevad. 20. sajandi kunstnik Pablo Picasso sai aga kubistliku loomingu algtõuke just Aafrika maskidelt.










Punu rahva mask. Valmistatud puidust, värvitud (allikas)

Aafrika suuremaid kõrgkultuure oli muidugi Vana-Egiptus, kuid neid on olnud teisigi, peamiselt Kesk-ja Põhja-Aafrika piirkondades. Näiteks asus umbes tänase Nigeeria piirkonnas Noki kultuur, mis eksisteeris aastatel1500 eKr -500 pKr. 

Arvatavalt tegeleti Noki kultuuris põllumajandusega (nisu, aedoad) kuid päris palju kasutati ka metsaande nii loomade küttimise kui metsataimede korjamise näol. Peamine ehitusmaterjal oli savi, mistõttu on jällegi vähe uurumismaterjali säilinud. Kultuuri teatakse paljus väikeste savikujukeste järgi, millel võis omal ajal olla kaitsev või õnnetoov otstarve (amulett). Traditsiooneja teadmisi anti edasi peamiselt suuliselt, konkreetse kirja kohta andmeid ei ole. Suuline traditsioon on paljude Aafrika hõimude juures tavapärane tänapäevalgi ja lääne inimese jaoks kummalisena tunduda võiv kombestik/mõtteviis visa taanduma. 

Aafrika kõige tähtsam pill on trumm. Tänapäeval tuntud djembe on täiustatud versioon erinevatest traditsioonilistest trummidest, mis võisid olla erineva kujuga või mänguvõimalustega. Trumme mängiti nii käega kui ka puupulkadega.

 

Aafrika trumm djembe

Eriline liik aafrika trumme kannab nime kalengo e. rääkiv trumm, kus trummi erinevad helikõlad meenutavad mõnd Aafrikas kõneldavat keelt. Trummipõrina saatel tantsiti rituaalseid tantse või saadeti mehi lahingusse.

10. Kordamiseks

Kordamisküsimused

1. Osata nimetada vanade kultuuride peamised tunnused ja teada nende sisu.

2. Osata nimetada peamised kunstiliigid vanades kultuurides.

3. Pildiküsimused: osata kokku viia pilt järgmise perioodiga: ürgaeg, Sumerid, Egiptus, Egeuse.

4. Osata omavahel võrrelda Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuri Egeuse kultuuriga.

5. Teada teemakohaseid mõisteid (vt. sõnastik.  ´vanad kultuurid`)

Muusika

1. Millised olid vanimad pillid ja millest olid valmistatud?

2. Millised pille kasutati vanades kultuurides?

3. Milliste sündmuste puhul muusikat tehti?

4. Osata kokku viia pilli nimi/pilt ja pillirühm, millesse kuulub.