Koopamaalist püramiidideni

Mingil hetkel jõuab inimene oma arngus niikaugele, et tekivad kindlate tunnustega väikesed ühiskonnamudelid, mida nüüd nimetatakse vanadeks kõrgkultuurideks. Kultuuride tekkimise eelduseks oli paiksema eluviisi kujunemine ning üleminek koriluselt ja küttimiselt põllumajandusele ja karjapidamisele. Osati maapinnast maake kätte saada ja töödelda, sellest tulenevalt efektiivsemaid tööriistu valmistada. Esialgu tekkisid linnriigid, mis võisid enda alla haarata suuremaid alasid.

Neid kultuure iseloomustab:

1) kindel võimu- ja suhte hiererhia. Igalühel on oma süsteemis oma kindel roll. Tekib kihistus, kus osad inimesed on juhtival positsioonil,teised esindavad kindlat ametit. Kõige ülemisel võimuredeli astmel võis olla valitseja (jumala poolt määratud) või isegi preestrid, järgnesid teised võimuesindajad, seejärel sõjamehed, haritlased (õpetajad), kaupmehed, ning teiste ametite esindajad. Selles reas olid ka kunstnikud ja muusikud: muusikud sageli isegi kõrgemal positsioonil. Allpool olid lihttöölised ja põlluharijad. 

2) religiooni suur osatähtsus. Inimene seletab maailma kõrgema võimu kaudu, et elu sujuks nii nagu peab, tuleb täita kindlaid reegleid, et jumalatele meelepärane olla. Religioon oli polüteistlik, st. austati mitmeid jumalaid. Kuna religioon oli põimunud tavaeluga, olid võimuhierarhia tipus sageli preestrid.

3) kirjakeele olemasolu. Juba varem oli inimene suhelnud märkide abil, mis kandsid kindlat tähendust. Vanades kultuurides on kasutuses kokkulepitud abstraktne märgisüsteem: kiri. Osades kultuurides on selleks piltikiri (Vana-Ameerika kultuurid), osades piltkirja stiliseeritum vorm hieroglüüfid (Egiptus, Hiina). Üheks vanimaks kirjaks on sumerlaste kiilkiri, mis on tänasele kirjale kõige lähem seetõttu, et on abstraktne: kokkuleppeliselt tähendavad erinevalt paigutatud kiiludega pressitud kriipsud kindlaid asju. Tänu just kirjalikele allikatele (lisaks pildilistele) teame me vanadest kultuuridest rohkem.

4) orjade (õigusteta inimeste) kasutamine tasuta tööjõuna. Orje kas osteti või võeti sõjavangide näol. Ori võis tänapäeva mõistes olla ka teener. Üksikinimese väärtus oli teistsugune kui tänapäeval: tähtis oli tervikliku tugeva kogukonna toimimine. Tugeva ja toimiva populatsiooni säilitamine võis tähendada ka nõrgemate ja väetimate surmamist (toitu jätkus vaid kindlale arvule). Tundub äärmuslik? Alles hiljuti toimiti sarnaselt ühes maailma suurriigis, kus ühe lapse poliitika oli ametlik aastatel 1979-2015 ning mille käigus sageli hukati või jäeti surema miljoneid vastsündinuid. 

5) teadusliku/teoreetilise mõtlemise olemasolu. See tähendab, et tegeleti astronoomiaga (tunti tähti ja kasutati kalendrit ), kasutati matemaatikat (arvutamist), üsna kõrgel tasemel olid ka arstiteadus ja looduse tundmine üldiselt. Pidevalt arenes ka tehnoloogiline mõtlemine, st. osades kultuurides kasutati juba ratast või vintsi (raskuste tõstmine) eelkäijat.

Kultuuride juures oli muidugi erinevusi, nii valitsemise, hierarhia, tööjaotuse jm osas kuid üldiselt on enamik neist elementidest kõigis esindatud. Ka toimus pidev kultuuridevaheline suhtlus: kaubitsemine, diplomaatiline tegevus aga ka sõjad. Alguses hõlmas ring Lähis-Ida ja Vahemeremaid ja Põhja-Aafrikat, kuid suurenes tasapisi ka kaugemale Aasiasse (Hiina) ja Euroopasse (keldid ja Põhjamaade rahvad). Aimu sellest, milline oli elu ligi 3500 aastat tagsi, annab soome kirjaniku Mika Waltari romaan "Sinuhe" (1945). Raamat jutustab Egiptuse arstist Sinuhest ja põhineb osaliselt Vana-Egiptuse tekstidel, mis pandi kirja 19. sajandil eKr vaarao Amenemhet III ajal. Järgnev video tutvustab vana teksti ja saate kuulata ka lõike raamatust.