Koopamaalist püramiidideni

Hiina kultuuri vanuseks loetakse umbes viit aastatuhandet, ning hiina kirja vanuseks 3500 aastat. Hieroglüüfe on leitud ka palju varasemast ajast.

Vana-Hiina kultuurid jagunevad dünastiateks ning eriline on see, et aastatuhandeid on samas geograafilises piirkonnas tegutsenud ka hiinlased (erinevalt nt. Lähis-Idast, kus on aegade jooksul valitsenud palju erinevaid rahvaid). 

Piltkirja areng (allikas)

Hiinas tunti trükikunsti palju varem kui Euroopas ning paber võeti seal kasutusele juba 1. sajandil. Ka on Hiina tuntud "siidimaa"  - siid oli üks tähtsamaid Hiina eksportartikleid ning siidiusside kasvatamise traditsioonid kestavad tänase päevani. Traditsiooniline maalikunst on Hiinas seega hoopis siidimaal. Maalikunsti kõrval oli väga kõrges hinnas (on siiamaani) kalligraafia.

Ma Lin. Seinavaip, tuši ja värviga siidile maalitud u 1246(allikas)

Tradsioonilisne Vana Hiina arhitektuur on puitarhitektuur, skultpuur ei olnud nii levinud kui mõnes teises kultuuris. Tähelepanuväärne on ligi 9000 kujust koosnev terrakotasõdalaste armee, mis on pärit 1 sajandi lõpust eKr. Tänaseni on üheks Hiina sümboliks ka Suur Hiina Müür, mille rajamine võttis aega pea 2000 aastat (3.saj eKr kuni 17. sajandini). Allpool video Hiina müüri ehitamiest ja ajaloost.

Hiinast pärinevad maailma vanimad kellad, umbes 5000 aasta tagant. Kelladel on nii Hiinas kui Jaapanis olnud eriline koht usuliste tseremooniate läbiviimisel. Kellad on natuke ümarama kujuga, kui läänemaised kirikukellad ja neid lüüakse sageli pulgaga. Erineva heliga kellade koosmängul tekib kaunis kellamäng, mida tänapäevalgi võib aasta viimasel päeval kuulda uue aasta saabumist kuulutamas. Lisaks kelladele on Hiinas pikk keelpillide mängimise traditsioon.

Hiina pronkist valmistatud gong. Hiline Zhuo dünastia, u 1000-150 eKr (allikas) 

Näide Hiina kultuuri kokkuvõtvast plakatist (õpilastöö).