Koopamaalist püramiidideni

Euroopa varaseim kõrgkultuur on Egeuse kultuur, mida peetakse Vana-Kreeka kultuuri lapsepõlveks. Egeuse kultuuris on Vana-Kreeka mütoloogia juured ning kui Trooja sõda ka reaalselt toimus, siis just sel perioodil.

Antud kursusel tutvustatakse pikemalt Egeuse kultuuri esimest poolt. Seda tehakse antud teema (Vanad Kõrgkultuurid) kõrval põhjusel, et see eksisteeris teiste kultuuridega paljuski samaaegselt. Ka on Egeuse kultuuri teiste kultuuridega hea võrrelda, kuna see on mitmes punktis teistest erinev.

Egeuse kultuuri periodiseering

1) Minoiline kultuur - u 3.at. keskpaik eKr kuni 1400 eKr, kultuuri keskuseks Kreeta saar

2) Mükeene kultuur - 2. at keskpaik eKr, keskus mandri-Kreeka linnad Mükeene ja Tiryns

Egeuse kultuuril tervikuna on mitmed Vanadele Kõrgkultuurile iseloomulikke tunnuseid: olid olemas linnad, mis arvatavalt moodustasid midagi riigi taolist. Valitses orjanduslik kord, kasutati kirja. Üks peamisi erinevusi teiste kultuuridega võrreldes on eelkõige Minose kultuuri elujõuline ja rõõmus iseloom.  Siin võib ühe põhjusena nimetada geograafilise asukoha - Vahemereline soe kliima (versus karmid tingimused Lähis-Idas). Teiseks aitas muretumale elusuhtumisele kaasa ka kultuuri paiknemine saartel, peasaareks Kreeta. Kõigist külgedest merega eraldatud, ei olnud vallutamise või sissetungimise oht piisavalt suur. Lisaks looduse lopsakusele lisandus toidusedelisse rikkalik mereandide valik, Kreetalased olid head meremehed ja neil oli korralik laevastik.

Arvatavalt olid Kreetal au sees viljakusega seotud jumalused ning viidi läbi ka viljakusega seotud tseremooniaid. Leitud jumalakujud on sageli naise kehaga, mis viitab samuti viljakusele. Püha loom oli härg, kõik härjaga seonduv oli kultusliku tähendusega.

Minose kultuuri keskuseks oli Knossose linn, mida teatakse ka Knossose lossina - 22 000m2 suurusel terriotooriumi suurusel pinnal elas 100 000 elanikku. Palee oli astmeline ja labürinditaoline ning sel puudusid aknad (pilt 1). Valgus pääses hoone alumistele korrustele katuseavadest moodustunud valguskoridoridest. Suur osa Kreeta saare kunstipärandist asub Knossose palees.

Pilt 1. Knossose palee, u 1900 eKr rekonstruktusioon (allikas)

Minose kultuuri elujaatavat iseloomu näeme hästi säilinud kunsti näidetest. Isegi hoonet toetavad puidust sambad olid erisugused: altpoolt kitsenevad ning erkpunaseks või mustaks värvitud (pilt 2). 

Pilt 2. Knossose palee sambad (allikas)

Knossose palee seinu aga katsid värviküllased freskod. Neil kujutati kultuslikke härjamänge, voolava joonega mereloomi ja -taimi ning meelelise loomuga naisjumalannasid (pilt 3). Kreetalt on leitud palju näiteid ka keraamikast: madusid käes hoidvaid jumalannakujukesi ja portselannõusid (pilt 4.). 

Pilt 3. Sinised jumalannad, fresko Knossose paleest (allikas)

Pilt 4. Kreetalt leitud madudega naisjumalanna kujuke, u 1500 eKr (allikas)