Klassitsism kunstis ja muusikas

Mozarti näol oli tegemist väga omanäolise kunstnikuga ja lapsgeeniusega, kelle elu oli kirev ja surm andnud alust lugudele ja spekulatsioonidele. Üks huvitavamaid Mozarti elu käsitlevamaid filme on Miloš Formani poolt 1984 aastal lavastatud film "Amadeus", kus on intrigeerivalt esitatud ka tema surma. Antud filmis on Mozartit esitatud karismaatilise, särava, natuke ennast täis ja piire ületava ning lapsemeelse inimesene. 

Mozart jõudis oma lühikese eluea jooksul (37 aastat) luua üle 600 heliteose: menuette, sümfooniaid, oopereid ja lõpetamata jäänud luigelaul Reekviem.

Orkestrile kirjutatud muusikast on olulisemad sümfooniad (50) ja soolokontserdid. Kui esimestes teostes keskendus helilooja pigem meelelahutuslikule vormile, siis viimased sümfooniad on väga terviklikud ja kõik osad omavahel läbiva teema kaudu tervikuks seotud. Sümfoonia nr 40 g-moll on üks viimastest kirjutatud töödest. Teos on minoorses (kurvas) helistikus, mille lüürilisse peateemasse lõikuvad järsud kontrastid. Kuulake siinkohal lõiku sümfoonia I osast 

Mozart kirjuatas kontserte veel viiulile, flöödile, fagotile, klarnetile ja metsasarvele. Helilooja kammermuusikasse (väikese koosseisuga orkestrile kirjutatud muusika) kuulub palju lühikesi serenaade. Üks tuntumaid palu on "Väike öömuusika", mille vorm jälgib küll klassikalise ülesehituse reegleid, kuid muusikaliste kujundite lihtsus muudab pala kergesti jälgitavaks ja meeldejäävaks.

Mozart kirjutas kokku umbes 20 ooperit, neist olulisemad on tema viimastel eluaastatel kirjutatud "Figaro pulm", "Don Giovanni" ja viimane ning helilooja lemmikooper "Võluflööt". Mozart kirjutas need ooperid ajal, mil žanris toimusid suured muutused (vt.ooperi konspekt ja Gluck), kuid Mozart lähtus peamiselt itaalia koomilise ooperi stiilist ja esimesele kohale jäi tema jaoks muusika, mitte libreto. Ühine joon tollal valitseva trendiga oli muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks. Mozarti geniaalsus tuleb esile muusikaliste karakterite mitmetahulisuses: tema ooperite tegelased on vastandlike iseloomuomadustega isiksused. Näiteks  "Figaro pulm" on itaalia koomilise ooperi tipp, kus peamiseks on soolonumbrite asemel pingestatud ansamblistseenid. 

Mozarti viimane ooper "Võluflööt" tuli Viinis lavale napilt kümme nädalat enne helilooja surma ja selles ooperis ühendas helilooja kõigi oma aja ooperitüüpide väljendusvahendid ning sai tulemuseks ootamatult tervikliku ja sidusa teose. "Võluflööti" on peetud parimaks saksakeelseks ooperiks ja kirjeldatud kui Mozarti testamenti, milles helilooja väljendab selgelt oma inimese- ja eluideaale. Kuulamiseks kuulus Papageno Papagena duett. 

Reekviemi (vaimulik teos: reekviem ld.k. surnumissa) kirjutas helilooja surmaga võidu ja see jäigi lõpetamata. Legend räägib salapärasest võõrast, kes olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas, Mozart andis kohtumisele müstilise tähenduse ja elas teose loomist väga isiklikult üle. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr ja senini vaieldakse tema osa suuruse üle helitöös. Järgnevalt lõik "Amedeuse" filmi finaalist, mille taustaks mängib Reekviem.