Antiik: sissejuhatus ja muusika

Muusika

Muusika seisukohast on antiik oluline kahel põhjusel. Lisaks kreeklastelt päritud sõnale "muusika" pärineb antiikajast senini teadaolevalt vanim tervikuna säilinud kirjapandud heliteos. Esimene teadaolev terviklikult säilinud tekstinäide (noodikiri) tolleaegsest muusikast pärineb hellenismi perioodist ja kannab nime Seikilose epitaaf , mis originaalis oli uuristatud marmorsteeli sisse. 

           

Seikilose epitaaf marmorsteelil ja fragment tekstist.(allikas)

Sõna epitaaf tähendab lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti, mis esineb sageli hauakividel. Seikilose epitaaf on ülistuslaul elule, selle sisu on inglise keelde tõlgitud järgmiselt:

While you live, shine

have no greef at all

life exists only for a short while

and time demands its toll.

Helinäidet Seikilose epitaafist saate kuulata klikates siia lingile ja kerides avanenud artiklis artiklis allapoole. Tänapäevasessse noodikirja panduna näeks laul välja järgmine (allikas):

Muusika oli tähtsal kohal nii igapäeva- ja argielus: pulmad, matused jm koosviibimised (tausta- ja meeleolumuusika), kaunite kunstide nt. teatri viljelemisel (koor) aga ka religioossete tseremooniate läbiviimisel. Muusika tegemisel võis olla ka moraali tõstev (sõjavägi) eesmärk. Kultuslikke laule nimetati hümnideks ja nende õigeks esitamiseks loodi reeglite kogum ehk nomos. Toimusid spordivõistlustele sarnased laulikute võistlused.

Muusika seletamise juures jõuti teooriani, mis sai aluseks tänapäevase muusikateooria loomisel: 7- astmelise heliredelini. Rõhutati nii rütmi kui meloodia olulisust, kus rütm on eelkõige seotud tantsuga ja kindla süsteemsusega helide järgnevuses, meloodia on eelkõige seotud sõnaga: muusika sõnumiga. 

Kreeka Arhailine aeg oli rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemise aeg eeposteks ja lugulauludeks. Tegutsesid kutselised laulikud aoidid, rändlaulikuid nimetati rapsoodideks (tänane rapsoodia - vabavormiline rahvaviisidel põhinev heliteos). Lesbose saarel arenes välja uus muusikalissõnaline žanr - lüürika: isiklikele subjektiivsetele kogemustele rajanev eneseväljendus.

Umbes 7. sajandil eKr hakati korraldama lauluvõistlusi, kus lauljad saatsid end lüüral või kitaral, hiljem lisandus võistluse kavva pillina ka aulos.

Reljeef kujutamas aulosemängijat koos kooriga esinemas Dianysose auks, u 4. saj. eKr (allikas)

Klassikalisel ajal oli keskne muusikažanr tragöödia. Tragöödia arenes välja veinijumal Dianysosele pühendatud pidustustest ja sellest sai oluline žanr teatrites. 

Koor ja pillimängijad mängimas tragöödias "Elektra". Fragment punesefiguuriliselt krateerilt, u 400 eKr (allikas)

Hellenismi- ja rooma ajal ilmusid muusikasse mõjud väljastpoolt, eelkõige idamaadest. Populaarseks kujunes muusika tegemine muusika enda pärast, esile tõusis ka improviseerimine. Paljukultuursus tõstis pantomiimi (sõnatu jäljendamine) populaarsust: tekkisid rändmuusikute ilmalikud vormid, kus esituse sisu ei olnud seotud enam jumalate ja müütide vaid rääkis igapäevastest ja elulistest asjadest.

Kel on olemas Spotify konto, saab vanakreeka muusika näiteid kuulata allpool toodud linkidele klikates.

Vanakreeka muusika näiteid

Järeletehtud muusika

Järgmisest peatükist saate täpsemalt teada, millised nägid välja antiiksed pillid ja kuidas need kõlasid.