Antiik: sissejuhatus ja muusika

1. Taustsüsteem

Sissejuhatav video tutvustab kokkuvõtlikult ja lihtsalt, kes olid vanakreeklased.

Rääkides antiigist räägime me Vahemereäärsetest maadest: Vana-Kreekast ja Vana-Roomast, kusjuures esimene kasvas välja Egeuse kultuurist (Algus Kreeta saar) ja teise eelkäijad olid etruskid. Palju, mis töötati välja kreeka kultuuris, võtsid roomlased üle, kuid palju on ka põhimõtteliselt erinevat. 

Vana-Kreeka kunsti eelkäija oli Egeuse kultuur, mis sai alguse Kreeta saarelt ja levis sealt hiljem Peloponnesose poolsaarele. Kreeka arhailisel perioodil kujunesid välja põhimõtted, mille alusel töötati klassikalisel ajal välja kunsti põhialused. Nii arhailisel kui klassikalisel perioodil toimuv mahutub emamaa: Kreeka ja Peloponnesose poolsaare,  piiridesse. Hellenistliku perioodi algus on seotud Aleksander Suure vallutustega, kes esmalt vallutas Kreeka ja seejärel väga suured alad Lähis-Idas. Hellenism on periood, mil kreeka kultuur levis laiadesse massidesse ja mil kreeka kultuur omakorda sai mõjutusi kaugete maade kultuuridelt.

Roomlaste eelkäijad oli etruskid, rooma kunst kujuneski välja esimesel e. kuningate ajajärgul, sellele järgnes Rooma Vabariik ning täna tunneme Rooma kultuuri eelkõige kuulsate väepealike ja keisrite tõttu, kes enamuses valitsesid Rooma keisririiki. Rooma keisririigi vallutamist germaanide poolt 476. aastal peetakse vana maailma lõpp-punktiks ja keskaja alguseks. 

Kunstniku ja muusiku positsioon

Varasematest perioodidest rääkides ei ole me palju kasutanud sõnu "kunstnik" või "muusik" looja tähenduses. Vana- Kreekas muutus oluliselt suhtumine kunstniku ja muusikuametisse. Kaunid kunstid, mille hulka kuulusid lisaks praktilistele kunstidele (skulptuur, arhitektuur ja maal) ka sõna- ja helikunst ja sellega tihedalt seotud teater ja tants olid kreeka kultuuris väga kõrgel positsioonil. Kunstnikustaatus oli kõrge, kunsti ja muusikaga tegelevad inimesed olid lugupeetud ja hinnatud, neid teati nimepidi. Sõna "muusika" tulebki kreeka keelsest sõnast mùsike, mis tähendab muusade kunsti. 

Peolistele musitseerimine. Fragment punasefiguuriliselt vaasilt, u 420 eKr (allikas)

Kunsti ja muusika põhialused

Nii kunsti kui muusika põhialuseks on matemaatika ja kord. Kunstis on põhimõtteks harmoonia terviku ja detailide suhtes, mis väljendub kuldlõike valemis. Kuldlõige on lõigu kaheks osaks jaotamine viisil, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine). Antud põhimõte kehtib eelkõige arhitektuuris, kreeklaste tähtsaima hoone: templi juures.

Kuldlõike valem ja näiteid loodusest (allikas)

2. Vana-Kreeka jumalad

Antiikmütoloogia kirjeldab oma jumalaid palju rohkem inimeste sarnastena kui varasemad kultuurid. Seda seetõttu, et muistsed kreeklased pidasid end jumalate ja heeroste järeltulijaiks ning selge vahe tõelise ja müütilise vahel on ähmane.

Antiiksetel jumalatel on seega küll üleloomulikud võimed kuid ka inimlikud nõrkused ning nendega saab manipuleerida. Nende vahel valitsevad keerulised suhted. Allpool on toodud Vanakreeka mütoloogia hierarhia kõige ülemisse tippu kuuluvad tegelased. Sulgudesse on märgitud jumalate nimede roomakeelne vaste, suure osa Vanakreeka jumalustest võtsid roomlased sarnaselt nt. kunstiga enda kultuuri üle.

Vanakreeka tähtsamad jumalad. (allikas)

Peajumal Zeus (Jupiter) oli taeva-, vihma- ja piksejumal (piksevarras, tammepärg);  

Hera (Juno), Zeusi naine oli kodurahu kaitsja. 

Nende poeg oli Ares (Mars) : sõjajumal, 

tütar Aphrodite (Veenus) armastusejumalanna, kes sündis merevahust. 

Zeusi kaks venda Hades (Pluuto) ja Poseidon (Neptunus) valitsesid allmaailma ja vete (mere) (kala, kolmhark) üle.

Athena (Minerva) oli tarkusejumalanna (öökull),teda kujutatakse ka koos võidujumalanna Nikega. 

Apollon (Apollo) oli valgusejumal, kunstide ja muusade kaitsja

3. Muusika loomise põhimõtted, periodiseering

Muusika

Muusika seisukohast on antiik oluline kahel põhjusel. Lisaks kreeklastelt päritud sõnale "muusika" pärineb antiikajast senini teadaolevalt vanim tervikuna säilinud kirjapandud heliteos. Esimene teadaolev terviklikult säilinud tekstinäide (noodikiri) tolleaegsest muusikast pärineb hellenismi perioodist ja kannab nime Seikilose epitaaf , mis originaalis oli uuristatud marmorsteeli sisse. 

Seikilose epitaaf marmorsteelil ja fragment tekstist.(allikas)

Sõna epitaaf tähendab lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti, mis esineb sageli hauakividel. Seikilose epitaaf on ülistuslaul elule, selle sisu on inglise keelde tõlgitud järgmiselt:

While you live, shine

have no greef at all

life exists only for a short while

and time demands its toll.

Helinäidet Seikilose epitaafist saate kuulata klikates siia lingile ja kerides avanenud artiklis artiklis allapoole. Tänapäevasessse noodikirja panduna näeks laul välja järgmine (allikas):

Muusika oli tähtsal kohal nii igapäeva- ja argielus: pulmad, matused jm koosviibimised (tausta- ja meeleolumuusika), kaunite kunstide nt. teatri viljelemisel (koor) aga ka religioossete tseremooniate läbiviimisel. Muusika tegemisel võis olla ka moraali tõstev (sõjavägi) eesmärk. Kultuslikke laule nimetati hümnideks ja nende õigeks esitamiseks loodi reeglite kogum ehk nomos. Toimusid spordivõistlustele sarnased laulikute võistlused.

Muusika seletamise juures jõuti teooriani, mis sai aluseks tänapäevase muusikateooria loomisel: 7- astmelise heliredelini. Rõhutati nii rütmi kui meloodia olulisust, kus rütm on eelkõige seotud tantsuga ja kindla süsteemsusega helide järgnevuses, meloodia on eelkõige seotud sõnaga: muusika sõnumiga. 

Kreeka Arhailine aeg oli rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemise aeg eeposteks ja lugulauludeks. Tegutsesid kutselised laulikud aoidid, rändlaulikuid nimetati rapsoodideks (tänane rapsoodia - vabavormiline rahvaviisidel põhinev heliteos). Lesbose saarel arenes välja uus muusikalissõnaline žanr - lüürika: isiklikest kogemustest kantud eneseväljendus.

Hakati korraldama ka lauluvõistlusi, kus lauljad saatsid end lüüral või kitaral, hiljem lisandus võistluse kavva pillina ka aulos.

Reljeef kujutamas aulosemängijat koos kooriga esinemas Dianysose auks, u 4. saj. eKr (allikas)

Klassikalisel ajal kujunes välja uus muusikavorm: tragöödia. Tragöödia arenes välja veinijumal Dianysosele pühendatud pidustustest ja sellest sai oluline žanr teatrites. Tragöödias on kesksel kohal koor, kes oli dialoogis alguses ühe hiljem juba rohkemate näitlejatega.

Koor ja pillimängijad mängimas tragöödias "Elektra". Fragment punesefiguuriliselt krateerilt, u 400 eKr (allikas)

Hellenismi- ja rooma ajal ilmusid muusikasse mõjud väljastpoolt, eelkõige idamaadest. Populaarseks kujunes muusika tegemine muusika enda pärast, esile tõusis ka improviseerimine. Paljukultuursus tõstis pantomiimi (sõnatu jäljendamine) populaarsust: tekkisid rändmuusikute ilmalikud vormid, kus esituse sisu ei olnud seotud enam jumalate ja müütide vaid rääkis igapäevastest ja elulistest asjadest.

Kel on olemas Spotify konto, saab vanakreeka muusika näiteid kuulata allpool toodud linkidele klikates.

Vanakreeka muusika näiteid

Järeletehtud muusika

Järgmisest peatükist saate täpsemalt teada, millised nägid välja antiiksed pillid ja kuidas need kõlasid.

4. Pillid antiikajal

Pillidest olid antiikkultuuris populaarseimad näpitavad keelpillid, näiteks kitara (7 keelega lüürataoline keelpill), erinevad harfid ja lüürad. Keelpillid erinesid eelkõige keelte arvu ja mängimisviisi poolest. Kitarat ja lüürat mängiti plektrumiga (nagu ka tänapäeva kitarri), harfi (pilt 1.) sõrmedega. Kitara oli eriline ka oma kuju poolest (pilt 2.), ka lüürasid oli mitmesuguse kujuga (pilt 3. ja 4.). 

    Pilt 1. Raamharf, 400 eKr                                                                                            Pilt 2. Kitaramängija.   Fragment punasefiguuriliselt amforalt, u 490 eKr

Pilt 4. Muusa mängimas 7- keelelisel lüüral. Fragment   valgepõhjaliselt lekytoselt, 440-430 eKr

Pilt 3. Kilpkonnakilbist tehtud lüüra

Puhkpillidest olid levimuimad tugeva ja läbilõikava kõlaga aulos (oboe sarnane, pilt 5.) ning klassikaline ja lihtne paaniflööt (pilt 6.), mis koosnes 5 kuni 14 eri pikkusega vilest. Puhkpillid olid pikka aega tähtsuselt keelpillide järel, st. neid ei lubatud näidendites ja hümnide juurde mängida. Siiski klassikalisel ajal anti puhutavatele pillidele samaväärsed õigused ja au kui keelpillidel juba oli.

Pilt 5. Vanakreeka aulose näide (järele tehtud)

Pilt 6. Vanakreeka paaniflöödi  näide (järele tehtud)

Löökpillidest on antiigile iseloomulikud tümpanonid (käsitrumm) ja tamburiinid (pilt 7.). Väliselt on tegemist üsna sarnaste pillidega, trummil tavaliselt puudusid vasksed lehed. Rütmi andmiseks kasutati lisaks vasktaldlikuid ehk sistrumeid (pilt 8.). Rütm ja tants käivad sageli koos ja seetõttu olid nii sistrumid kui tamburiin populaarsed rahvapillid ja neid mängiti rohkem pidudel ja koosviibimistel kui kultuslike sündmuste puhul.

Pilt 7. Pärgamendiga kaetud tamburiin.

Pilt 8. Vanakreeka pronksist sistrumid, u 5. saj. eKr

Kõikide pillide sünnilood on enamasti seotud lugudega kreeka mütoloogiast. Näiteks tümpanoni lugu on seotud Anatoolia (praegune Türgi) emajumalanna Sibiliga (Cybele), kelle on sageli kujutatatud trummi oma paremas käes hoidmas. Miks, ei ole päris selge, kuid ülestähendustes on märgitud, et "jumalannale meeldib trummi kõla".  Ka seostatakse tümpanoni mängimist Dionysose kultusega, kus trummi tagujateks olid tavapäraselt naissost Dionysose saatjad menaadid, samas kui puhkpille mängisid meessost saatürid.

Järgnevates klippides saate kuulata ja vaadata kuidas antiiksed pillid kõlasid ja kuidas nendega mängiti.

Aulos 

Kilpkonnakilbist lüüra 

7- keelega lüüra  

Kitara 

Harf 

Sistrumid 

Tamburiin 

5. Kordamine

Kordamisküsimused

Üldine

1. Osata antiigi erinevad perioodid õigesse ajalisse järjestusse panna.

2. Osata perioode üldiselt iseloomustada

Muusika

1. Osata kokku viia perioodid ja neid iseloomustavad märksõnad.

2. Mis on Seikilose epitaaf ja milles seisneb tähtsus muusika kirjapanemise ajaloos?

4. Teada antiigiga seotud põhilisi mõisteid muusikas (vt. sõnastik)