Antiikaja muusika

1. Muusika loomise põhimõtted, periodiseering

Muusika

Muusika seisukohast on antiik oluline kahel põhjusel. Lisaks kreeklastelt päritud sõnale "muusika" pärineb antiikajast senini teadaolevalt vanim tervikuna säilinud kirjapandud heliteos. Esimene teadaolev terviklikult säilinud tekstinäide (noodikiri) tolleaegsest muusikast pärineb hellenismi perioodist ja kannab nime Seikilose epitaaf , mis originaalis oli uuristatud marmorsteeli sisse. 

Seikilose epitaaf marmorsteelil ja fragment tekstist.(allikas)

Sõna epitaaf tähendab lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti, mis esineb sageli hauakividel. Seikilose epitaaf on ülistuslaul elule, selle sisu on inglise keelde tõlgitud järgmiselt:

While you live, shine

have no greef at all

life exists only for a short while

and time demands its toll.

Helinäidet Seikilose epitaafist saate kuulata klikates siia lingile ja kerides avanenud artiklis artiklis allapoole. Tänapäevasessse noodikirja panduna näeks laul välja järgmine (allikas):

Muusika oli tähtsal kohal nii igapäeva- ja argielus: pulmad, matused jm koosviibimised (tausta- ja meeleolumuusika), kaunite kunstide nt. teatri viljelemisel (koor) aga ka religioossete tseremooniate läbiviimisel. Muusika tegemisel võis olla ka moraali tõstev (sõjavägi) eesmärk. Kultuslikke laule nimetati hümnideks ja nende õigeks esitamiseks loodi reeglite kogum ehk nomos. Toimusid spordivõistlustele sarnased laulikute võistlused.

Muusika seletamise juures jõuti teooriani, mis sai aluseks tänapäevase muusikateooria loomisel: 7- astmelise heliredelini. Rõhutati nii rütmi kui meloodia olulisust, kus rütm on eelkõige seotud tantsuga ja kindla süsteemsusega helide järgnevuses, meloodia on eelkõige seotud sõnaga: muusika sõnumiga. 

Kreeka Arhailine aeg oli rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemise aeg eeposteks ja lugulauludeks. Tegutsesid kutselised laulikud aoidid, rändlaulikuid nimetati rapsoodideks (tänane rapsoodia - vabavormiline rahvaviisidel põhinev heliteos). Lesbose saarel arenes välja uus muusikalissõnaline žanr - lüürika: isiklikest kogemustest kantud eneseväljendus.

Hakati korraldama ka lauluvõistlusi, kus lauljad saatsid end lüüral või kitaral, hiljem lisandus võistluse kavva pillina ka aulos.

Reljeef kujutamas aulosemängijat koos kooriga esinemas Dianysose auks, u 4. saj. eKr (allikas)

Klassikalisel ajal kujunes välja uus muusikavorm: tragöödia. Tragöödia arenes välja veinijumal Dianysosele pühendatud pidustustest ja sellest sai oluline žanr teatrites. Tragöödias on kesksel kohal koor, kes oli dialoogis alguses ühe hiljem juba rohkemate näitlejatega.

Koor ja pillimängijad mängimas tragöödias "Elektra". Fragment punesefiguuriliselt krateerilt, u 400 eKr (allikas)

Hellenismi- ja rooma ajal ilmusid muusikasse mõjud väljastpoolt, eelkõige idamaadest. Populaarseks kujunes muusika tegemine muusika enda pärast, esile tõusis ka improviseerimine. Paljukultuursus tõstis pantomiimi (sõnatu jäljendamine) populaarsust: tekkisid rändmuusikute ilmalikud vormid, kus esituse sisu ei olnud seotud enam jumalate ja müütide vaid rääkis igapäevastest ja elulistest asjadest.

Kel on olemas Spotify konto, saab vanakreeka muusika näiteid kuulata allpool toodud linkidele klikates.

Vanakreeka muusika näiteid

Järeletehtud muusika

Järgmisest peatükist saate täpsemalt teada, millised nägid välja antiiksed pillid ja kuidas need kõlasid.

2. Pillid antiikajal

Pillidest olid antiikkultuuris populaarseimad näpitavad keelpillid, näiteks kitara (7 keelega lüürataoline keelpill), erinevad harfid ja lüürad. Keelpillid erinesid eelkõige keelte arvu ja mängimisviisi poolest. Kitarat ja lüürat mängiti plektrumiga (nagu ka tänapäeva kitarri), harfi (pilt 1.) sõrmedega. Kitara oli eriline ka oma kuju poolest (pilt 2.), ka lüürasid oli mitmesuguse kujuga (pilt 3. ja 4.). 

    Pilt 1. Raamharf, 400 eKr                                                                                            Pilt 2. Kitaramängija.   Fragment punasefiguuriliselt amforalt, u 490 eKr

Pilt 4. Muusa mängimas 7- keelelisel lüüral. Fragment   valgepõhjaliselt lekytoselt, 440-430 eKr

Pilt 3. Kilpkonnakilbist tehtud lüüra

Puhkpillidest olid levimuimad tugeva ja läbilõikava kõlaga aulos (oboe sarnane, pilt 5.) ning klassikaline ja lihtne paaniflööt (pilt 6.), mis koosnes 5 kuni 14 eri pikkusega vilest. Puhkpillid olid pikka aega tähtsuselt keelpillide järel, st. neid ei lubatud näidendites ja hümnide juurde mängida. Siiski klassikalisel ajal anti puhutavatele pillidele samaväärsed õigused ja au kui keelpillidel juba oli.

Pilt 5. Vanakreeka aulose näide (järele tehtud)

Pilt 6. Vanakreeka paaniflöödi  näide (järele tehtud)

Löökpillidest on antiigile iseloomulikud tümpanonid (käsitrumm) ja tamburiinid (pilt 7.). Väliselt on tegemist üsna sarnaste pillidega, trummil tavaliselt puudusid vasksed lehed. Rütmi andmiseks kasutati lisaks vasktaldlikuid ehk sistrumeid (pilt 8.). Rütm ja tants käivad sageli koos ja seetõttu olid nii sistrumid kui tamburiin populaarsed rahvapillid ja neid mängiti rohkem pidudel ja koosviibimistel kui kultuslike sündmuste puhul.

Pilt 7. Pärgamendiga kaetud tamburiin.

Pilt 8. Vanakreeka pronksist sistrumid, u 5. saj. eKr

Kõikide pillide sünnilood on enamasti seotud lugudega kreeka mütoloogiast. Näiteks tümpanoni lugu on seotud Anatoolia (praegune Türgi) emajumalanna Sibiliga (Cybele), kelle on sageli kujutatatud trummi oma paremas käes hoidmas. Miks, ei ole päris selge, kuid ülestähendustes on märgitud, et "jumalannale meeldib trummi kõla".  Ka seostatakse tümpanoni mängimist Dionysose kultusega, kus trummi tagujateks olid tavapäraselt naissost Dionysose saatjad menaadid, samas kui puhkpille mängisid meessost saatürid.

Järgnevates klippides saate kuulata ja vaadata kuidas antiiksed pillid kõlasid ja kuidas nendega mängiti.

Aulos 

Kilpkonnakilbist lüüra 

7- keelega lüüra  

Kitara 

Harf 

Sistrumid 

Tamburiin 

3. Kordamine

Kordamisküsimused

1. Osata kokku viia perioodid ja neid iseloomustavad märksõnad.

2. Mis on Seikilose epitaaf ja milles seisneb tähtsus muusika kirjapanemise ajaloos?

3. Osata piltide järgi ära tunda antiigile omased pillid ning need heliküsimuses ära tunda (aulos, lüüra, sistrumid)

4. Teada antiigiga seotud põhilisi mõisteid muusikas (vt. sõnastik)