2. Operett

Teine suur teatrimuusikažanr operett tekkis romantismiajal. Operett oli lavamuusika meelelahutuslik žanr, mille eelkäijateks olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga lühikomöödia). Opereti sisu on tavaliselt lõbus ning erineb ooperist peamiselt kergesti meeldejäävate meloodiate poolest ning suurem osakaal on laulude kõrval ka kõnena esiatataval tekstil. Üsna oluline roll oli ka tantsulistel vahepaladel kuid erinevalt ooperi balletinumbritest esitati operetis pigem ajastu seltskonnatantse, mida said esitada ka ooperisolistid ise.

Esimene uue žanri lavateos oli Prantsuse helilooja Jacques Offenbachi operett "Orpheus põrgus". Sellest operetist sai tuule tiibadesse ka tants nimega kankaan (pilt 1), mis muutus peagi kabareede populaarseimaks muusikanumbriks ja on varieteede üheks sümboliks tänapäevalgi. 


Pilt 1. G. Mouton. Kankaan lööb mütsi peast, omaaegne karikatuur kankaanist (allikas)


Teine oluline operetiga seotud nimi on Johann Strauss noorem, kes kirjutas kokku 16 operetti, nendest tuntuimad on tänapäevini sageli ka Eestis mängitavad "Nahkhiir", "Mustlasparun" ja "Viini veri". Lisaks Viini opereti loojana on Strauss tituleeritud ka valsikuningaks. Straussi valsid nagu "Ilusal sinisel Doonaul" ja "Lood Viini metsadest" kuuluvad iseseisvate numbritena tänaseni  meelelahutusliku orkestrimuusika kullafondi. Alljärgnevalt Straussi valsi "Ilusal sinisel Doonaul" kontsertettekanne.