4. Historitsism

Historitsismiks nimetatakse perioodi arhitektuuris, mis hõlmas perioodi 19. sajandi II poolest 20. sajandi alguseni. 

Historitsism on stiil, mis võtab (nagu nimigi viitab) eeskuju varasematest perioodidest ja stiilidest. Erinevus eelnenud stiilidest seisneb selles, et historitsism ei ole seotud kindla ajalooperioodiga nagu oli nt. klassitsism: eeskuju antiigist. Kuid kuigi historitsistlik stiil lähtub mis tahes mineviku kunstivoolust, ei sega ta sama hoone juures  erinevaid stiilielemente ja detaile. Sellist stiili, mis segab erinevate stiilide arhitektuurielemente ühe hoone juures, nimetatakse eklektikaks.

Sakraalehitistes kasutati rohkem romaani ja gooti vorme (pilt nr 1). Profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki (pilt nr 2). Stiilinime ette käib liide neo või uus: nt. uusgootika, neobarokk.

      

Pilt 2. Riia Kunstihoone, 1885 (neorenessanss) (allikas)                              Pilt 1. Tartu Peetri kirik, 1882-84 (neogootika) (allikas)

Vihjeks, mis annab eile teada, et tegemist on historitsismiga, mitte originaalstiiliga (nt renessanss vs uusrenessanss), on eelkõige kasutatavad materjalid: 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses näeme ehitiste juures rohkem metallkonstruktsioone (aknad, uksed, rõdupiirded jms), ka on põhiehitusmaterjal (nt. kivi või tellis) sageli krohvitud. Kirikute juures võib vihjeks olla aken: uusversiooni juurest ei leia me nii detailseid vitraaže.