Keskaja kunst

Kiriku kui hoone roll oli keskajal palju laiem kui tänapäeval. Kirik ei olnud vaid usutalituste läbiviimise koht vaid kandis ka muid lisafunktsioone. 

1) Sageli oli kirik suurim kivihoone mitme küla peale, mida käidi vaatamas kaugete maade tagant. Lihtne talupoeg ei liikunud oma elu jooksul palju ringi, seega oli kirikus käimine suureks ja tähtsaks ettevõtmiseks. Tasapisi kujunes kirikust üldine külakeskus. 

2) Kiriku valmimine võttis aega aastasadu, millele järgnes jooksvalt muudatuste, paranduste tegemine. Ehitus andis kohalikele tööd. Ning nii said kohaliku töömehe käe läbi ka kohalikud pärimused seguneda kristlikke jutustustega.

3) Kolmas aspekt on teadmiste andmine. Enamik inimesi oli kirjaoskamatud ja kirikuseinel esitletud pildiline jutustus oli neile esmane ja võib olla ainus kokkupuude piiblilugudega. Edaspidi tekkisid kirikute juurde ka koolid, kus inimesi õpetati juba lugema ja kirjutama.

Varakristlik kirikuhoone

Esimesed kirikud pärinevad 4. sajandist, siis kui kristlus sai lubatud usundiks ja saadi avalikult koguneda. Kristlik teenistus on erinev varasemast templiteenistusest, mida viisid läbi preestrid, talituse osa oli alati mingi ohvritoomine ning talituse juures tavaliselt lihtrahvas ei viibinud. Oluline koht oli suurel jumalakujul. 

Varakristlik kirik ehk basiilika - oli mõeldud mahutamaks palju inimesi ühte ruumi: et koos saadaks palvetada (joonised 1, 2, 3.): eeskujuks võeti roomlaste kohtuhoone tüüp. Jumalakuju tarvis oli vaid kindlaks määratud koht altari jaoks, mis asetses alati idas: päikesetõusu poole (selline paigutus võeti üle varasematelt usutalitustelt). Kirik sarnanes põhiplaanilt ladina ristile ja oli sammastega jaotatud löövideks - sammaskäikudeks, kusjuures keskmine lööv oli külgmistest kõrgem ja asus eraldi katuse all. 

Kellatorni algselt ei olnud, see võis olla hoopis eraldi ehitisena kiriku kõrvalt (nt. hilisem Pisa torn). Algselt oli kirik lihtne, lameda puulaega ja kaunistatud olid vaid ümar apsiidiosa (altari paiknemise koht) ja sammaste kapiteelid, mis olid kaetud kas maalide, freskode, mosaiikide või reljeefidega. Lugude järjestus oli kogu aeg sama: ukse e. portaali poolt alustades maailma loomisest kuni Kristuse ülestõusmiseni.

 Joonised 1, 2. Basiilika vaade (allikas)  ja põhiplaan (allikas)

Basiilika läbilõige (allikas)