Kunsti ja muusika olemusest

Inimesel on hääl ja sellega sai tekitada helisid ning inimesel on käed, millega sai joonistada märke ja kujundeid. Mingist hetkest omandasid teatud kujundid kindla tähenduse, seejärel sai nendega hakata jutustama lugusid. Tekkis nn. märkide keel, mille abiga infot edastada. Märgid ja kujundid olid osaks rituaalidest ja/või mängudest, andsid võimaluse end väljendada.

Ürgaja inimese maailmapilti kuulus (nii arvatakse lähtudes praegustest loodusrahvastest) animism - uskumus maailma,kus kõigil ja kõigel on hing. Milles see väljendus? Selles, et kõik igapäevased tegemised (nt. söögiotsimine) olid seotud millegi üldisemaga. Kui tunnete antud teema vastu rohkem huvi, soovitan kuulata Linnar Priimäe loengut:

http://heli.er.ee/helid/oy/OY2001_Linnar_Priimagi_Urginimene_meis.mp3

Aborigeenide kultuuri kuulub traditsioon, mida kutsutakse "laulutee" (songline). See sisaldab endas mitmeid tegevusi: laulmist, lugude jutustamist, igapäevaelu kirjeldamist ja pildi maailmist. Natuke rituaalse tegutsemise tulemusena tekib kirju muster, mis ühelt poolt on aborigeeni identiteeti kandev kunstiteos ning teisalt võib olla väga vabalt väljendudes "inimese teekonna kokkuvõte koos kommentaaridega". Imeline.

Kuidas kunsti mõista? Mis on kunsti eesmärgid?

Veel 150 aastat tagasi oli sellel küsimusel palju vastusevariante, kuid nagu tänaseks on maailm täiesti teine, on ka kunsti definitsioon muutunud. Toon siinkohal ära mõned variandid, kuidas on aastate jooksul kuni tänapäevani püütud kunsti lahti mõtestada.

Kunst loomingulise tegevusena - see on kuidas kunsti kõige laiemas tähenduses mõista. Kunsti element on igas tegevuses, mida tegija teeb loovalt ja innustunult, olgu see söögitegemine, aia kujundamine, võrrandite lahendamine või kõne pidamine. Nii leiame keelest ka palju "kunst" lõpuga liitsõnu: kõnekunst, kokakunst, elamiskunst jne. "Igaüks võib olla kunstnik!" on öelnud Joseph Beuys, pidades just silmas loovat lähenemist millegagi tegelemisel. Selle nimetuse alla käib ka isikupära ja kunstniku nägemus maailmas, subjektiivne pilk milllelegi või kellelegi. Vaade samale hoonele on ja peabki olema erinev, kui seda kujutavad kaks erinevat kunstnikku.

Selle seletuse alla käivad ka teised loomingulised alad nagu teater, film, tants, muusika, luule jne.

Kunst maailma peegeldajana - on olnud üks kunsti ülesandeid ja eesmärke praktiliselt aegade algusest ja on seda ka tänapäeval. Varem oli see üks kunsti peamisi ülesandeid: jutustada lugusid, rääkida toimunud sündmustest, kujutada füüsilist ja metafüüsilist maailma ja inimesi. Tänu säilinud piltidele, kujudele, kirjatekstidele teame me rääkida, kuidas elati 500, 1500 või 5000 aastat tagasi. Kunst on seega olnud ka ajalooline dokument, mille salvestamise juures pole kunstnik alati saanud olla enda peremees vaid on tööline või meister, kes täidab etteantud nõuet. Ning ka see räägib midagi ajast, millest kunstiteos pärineb.

Ka täna on säilinud kunsti roll maailma peegeldajana, kuid kunstnikel on teistsugused vahendid ning vaba voli peegeldada seda endale sobivas vormis ning teemal. 

Kujutav kunst - on kitsamalt kunsti liigid, mis midagi või kedagi kujutavad. Kujutav kunst on ka see, mida antud kolmel kursusel kõige rohkem vaatleme ehk need kunstiteosed, mis on tänaseks rohkem läbi uuritud ja kunstiajalukku paigutuvad. Kuna kursuse maht on piiratud, piirdume ka suures osas Euroopaga kuid põikame aeg ajalt ka mujale maailma.

Kujutava kunsti liigid on hädavajalik endale selgeks teha kui üldse soovime kunstist rääkida. Kunstiliik on teisiti öeldes viis kuidas kunsti tehakse: kas maalitakse, joonistatakse või projekteeritakse maja. Siin kursustel vaadeldakse maalikunsti, skulptuuri ning ka pisut arhitektuuri ja graafika arengut.

Skulptuur ja maal on vanimaid kunstiliike. Maal on tasapinnaline, seda iseloomustavad värvid ning maalikunstil on omakorda palju alaliike. Vanimaid maalitehnikaid on fresko, tänpäeval tuntud õlimaal on vaid 600 aastat vana. Maalikunsti alla kuuluvad klassikaliselt ka vitraaž ja mosaiik Skulptuur on kolmemõõtmeline.

Arhitektuuri ehk ehituskunsti ei loeta alati kujutava kunsti liikide alla, kuna otseselt see midagi ei kujuta ka on ehitisel sageli lisaks kunstiväärtusele ka praktiline otstarve. Kuid kuna hooned peegeldavad oma vormide kaudu mingi ajastu mõtteviisi kõige selgemalt.

Graafika trükikunstiharu on Euroopas ka suhteliselt hiline nähtus, mis hakkas laiemalt levima seoses trükipressi leiutamisega 14. sajandil. Graafikal kui joonistusel on pikem lugu, siia alla võib lugeda juba ka keskaegseid käsikirjalisi kalligraafilisi raamatuid. Graafikas väljendatakse end joonte abil, värv on teisejärgulisem.